Eile õhtul algas see purgaa, kogu öö kestis (lugesin kella poole neljani) ja hommikul jätkus. Päeval tuli päike välja ja me otsustasime juhust kasutada ning rajale minna, nonii poole nelja ajal. Kokku kepikõndisime natuke üle 9 km ja 15 000 sammu. Alustasime Vana-Rääma tänavalt, sealt suundusime Rääma tänavale ja Männist keerasime alla Ehitajate teeni välja, Kuldse kodu eest läbi, üle Tallinna maantee ristmiku Vana-Pärnusse ja sealt üle Siimu silla koju. No mina tahtsin Sauga mõisa lähedusest Vana-Sauga tänavat pidi koju tulla, aga Germo keeldus, tema tahtis Vana-Pärnusse. No kuula siis veel endast nooremaid, või midagi. Läksimegi. Jäime sellise kohutava purgaa kätte, et telliskivist poleks ka abi olnud, hoidsin aiast kinni ja no sekunudite jooksul saime läbimärjaks, tossud ka lirtsusid jalas ja joped andsid vett läbi. Koju jõudes läks kogu varustus pessu. 2 km liikusime läbimärgadena. Germot ajas naerma see ja ausalt öeldes mind ka, sest meenus ütlus lapsepõlvest; "märg nagu uppunud kassipoeg," mis toona tegi nalja, aga praegu noile sõnadele mõeldes ei tee. Aga ometi oli naljakas vaadata ja olla. Lausvesi voolas ka mööda nägu alla. Raputasin tossust vett välja. Aga kodus vahetasime riided, panime villased sokid jalga ja kütsime ahju soojaks. Nii mõnus on olla. Ausalt öeldes ega külm ei olnudki, pigem naljakas, sest liikudes hakkab ju soe. Omamoodi elamus. Niisiis! Kui ikka liikuda tahad, ei takista ka ilm! 14. oktoober 2023. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar