Kuvatud on postitused sildiga Kiiri Saar. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Kiiri Saar. Kuva kõik postitused

teisipäev, 3. juuli 2018

PUNAMÜTSIKE KAKSSADA AASTAT HILJEM- Kiiri Saar


 Kes meist ei ole lapsepõlves lugenud "Punamütsikest(?)" Ma usun, et see kurb  õudusmuinasjutt on meile kõigile omamoodi armas olnud. Kuigi mäletan lapsepõlvest, et vahel kartsin ma metsa minna, vähemalt punase mütsiga ei julgenud, aga samas mõnikord tahtsin just minna, et näiteks hundiga kohtuda. Aga see selleks, lihtsalt emotsioonid meenusid. Praegu tagant järgi mõeldes...miks küll selline õudukas lastele kirjutati?

 Õnneks on Kiiri Saar selle muinasjutu tänapäevaseks kirjutanud, humoorikalt tänapäevaseks. Ja see ei ole mitte lasteraamat! Kuigi algul olin ka skeptiline, et mis moodi küll saab sellist legendaarset muinasjuttu käänata ja väänata ning sootuks ümber pöörata. Arvasin koguni, et mul jääb see raamat lugemata, kuigi olin selle poolmuidu endale soetanud. Veel esimeste peatükkide juures arvasin, et jääb lugemata, aga teades Kiiri käekirja, sundisin ennast edasi lugema, sest juba alguses "lendasid sellised pirnid"..et, et, panid õhku ahmima.

 Ütlen ausalt: kuradima kahju on et see täiskasvanute muinasjutt otsa sai, või õigemini loetud sai. Päriselt! Lõpuks nautisin raamatut sellise õhinaga, olin hoopis teises maailmas, kohas kus troonib huumor ja huumorimeel, kus (vahepeal) iga rida ajas naerma ja naeratama. Ja kui palju humoorikat romantikat, uhh!

 Kas te kujutate ette kuidas Punamütsike kohtub Kaunitari ja Koletisega? Armub Koletisse jne...Koos Hundi, kolme põrsakese ja Kaunitari ning Koletisega, Hansu ja Gretega sõidetakse Saksamaalt Eestisse Lady Gaga kontserdile. Mis leiab aset Koletise ja Punamütsikese vahel? Kuidas elavad Niff-Niff jt...? Mis on saanud kakssada aastat hiljem Gretest ja Hansust? Mis elu elab Hunt? Uhh, teate, ma pidin ennast puruks naerma, ausõna.

 Olgugi, et ma pole eriline ulmeraamatute fänn, armastan ma seda kirjandusžanri vahel lugeda. Eriti põnevad on täiskavanute muinasjutud, kui nad on sellises võtmes kirjutatud nagu see raamat. Kui ka sinus on säilinud üks positiivsemiad loomuomadusi- lapsemeelsus, siis võta kätte ja loe see raamat läbi. See oleks nagu tilk igavese nooruse eliksiiri.

 Super, Kiiri, kirjuta selliseid raamatuid veel! Aitäh!

Rahva Raamatu lehelt:
Book

PUNAMÜTSIKE KAKSSADA AASTAT HILJEM

Author: KIIRI SAAR
* * * * * * * * * * Rate and Review (0)
 1 Google +0  0 Share0
Pärast kaks sajandit väldanud kohusetundlikku muinasjuturolli etendamist otsustab Punamütsike tapva rutiini peletamiseks koos hundiga muinasjutukülast jalga lasta, et aimu saada pärismaailmast. Teel Tallinnasse, Lady Gaga kontserdile kohtuvad nad paljude teiste muinasjututegelastega, kes kõik on vahepeal täiskasvanuks saanud, laias ilmas karjääri teinud ja eluga edasi läinud. Seiklusliku ja muljeterohke reisi tipphetkeks osutub kontserdi asemel pigem arusaam sellest, kuidas leida iseend, saavutada sisemine tasakaal ja olla õnnelik.
ISBN 9789949527069
Published: 2013
Language In Estonian
Format Hard cover
Pages 279 pg
Dimensions 216x151x24 (mm)
Publisher ARGO
Added: 30.04.2016  
18.09 1.81 €
Loyal customer offer in stores: 1.81 €
in Stores: 1.90 €
Kaup kätte: With fast shipping: tomorrow, 04.07

3. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , ,

teisipäev, 22. mai 2018

LEPATRIINUPÜÜDJA- Kiiri Saar


  Kell 3.04 panin öökapilt riiulise Kiiri Saare esikromaani "Lepatriinupüüdja."
Kui ma seda raamatut lugema hakkasin, tundus, et algus venib. Vahepeal jäigi see öökapile seisma, sest tõesti, tõesti raamatu algus ja pealkiri ei köitnud. Aga olles eelnevalt palju sama autori teoseid lugenud, võtsin raamatu uuesti kätte, sest mulle Kiiri käekiri väga meeldib.

 Romaan kiskus ühelt maalt nii põnevaks, et mul on lausa kahju, et loetud sai. Päriselt. Olgugi, et ma eriti ulmefänn ei ole, kisub süžee ulmeliseks, oskab autor nii põnevalt ulme ja reaalsuse omavahel kokku põimida, et ma jäin sellesse kõigesse tõsimeeli uskuma.

 Prototüüpideks on kaks õde, kes on totaalselt erinevad, üks neist, see kenam- Justine, on seikleja ja võtab elult kõik mis elu pakub, jõuab oma iluga kõrgseltskonda, olles suhtes tippfotograafist afroameeriklasega, sellise rastapatsidega latiinoga, kes tundub kõikide naiste ihaldusobjektiks olevat.

 Teine õde, tagasihoidlik konservatiiv Jette, kes armastab meeletult lugeda ja Goldeni õunu süüa, on kodukana tüüpi tegelane, ristvastanud õele ja üldse mitte kena näolapiga.

  Ühel päeval juhtub midagi ning Jette ärkab Justine kehas ja see muudab tema maailma tundmatuseni. Glamuursed peod, orgiad ja fotosessioonid, mis olid tema õe lahutamatud kaaslased, saavad tema kaaslasteks. Isegi latiinomehest hurmur saab tema kallimaks. Aga kas ta suudab armastada õe kallimat? Mis saab edasi? Kas õed saavad endise elu tagasi? Sellest kõigest loe ise. Mina lugesin ja olen sellest raamatust väga vaimustuses ja isegi peale lugemist ei häiri mind pealkiri, mis algselt meenutas mulle millegipärast ühte lapsepõlveraamatut "Poiss ja liblikas."

 Ja kui oskuslikult oskab Kiiri "elada teise keheas!"

 Just avastasin, et praegu saab selle romaani Rahva Raamatust lausa poolmuidu. Sealt lehelt kopeerin ka info siia, nagu ikka.RAAMAT

LEPATRIINUPÜÜDJA

Autor: KIIRI SAAR
**********LOE ARVUSTUSI (0)
 2 Google +0  0 Share0
Mis juhtub siis, kui ennast suures maailmas väikese halli hiirekesena tundev noor naine ärkab ühel hommikul oma kaunitarist õe kehas? Raamatutemaailma asemel satub ta ühtäkki Tallinna glamuurseimatele pidudele ja võimukate meeste tähelepanu keskpunkti.
Fantaasiarohke ja humoorikas lugu, mille kulgedes kaotab ja leiab Jette oma sisemise mina. Aga armastuse???
8.99 1.96 €
KAUPLUSES PÜSIKLIENDILE: 2.19 €
KAUPLUSES: 2.30 €
KAUP KÄTTE: KIIRTELLIMUSEGA:
TÄNA 22.05Aitäh, hea Kiiri, et selle raamatu kirjutasid!

22. mai. 2018.a.
Vana-Rääma


Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , ,

teisipäev, 27. märts 2018

MAJA MINEVIKU TÄNAVAL- Kiiri Saar


 Käisin vahepeal lugemas. Panin järgmise raamatu öökapilt riiulisse ja sellel korral hästi õhukese, aga ladusa ja elulise. Kiiri, aitäh, et kirjutasid selle mõtlemapaneva ja südamliku raamatu!

 Heleri, kes on pärit rikkurite perest, armub vaesesse kunstnikku. Nii jagabki ta ennast kodulinna Tallinna ja Tartu vahet. Kui Heleri ühel päeval saab kallimalt vihje, et viimane ennast siduda ei taha, pettub ta mehes ja lahkub kunstnik Uku elust, kuni satub Uku majja tagasi...Mis kõik aset leidma hakkab ja kas noored jäävad kokku sellest loe raamatust.

 See on mõnes mõttes eneseleidmise lugu, Heleri eneseleidmise lugu. Aga siin on väga palju mõtlemapanevat ja eestlase introvertsust, millel on tagajärjed. Millised? Loe!

 Minule see õbluke raamat väga meeldib. Mõnus pooltund lugemiseks. Olen ennegi Kiiri raamatuid lugenud ja kavatsen seda kindlasti veel teha.

Head lugemist!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

MAJA MINEVIKU TÄNAVAL

Autor: KIIRI SAAR
**********HINDA JA ARVUSTA (0)
 0 Google +0  0 Share0
Kord tundis Heleri teda. Karismaatilist kunstnikku Ukut, kes elas Taaralinnas õdusas metsistunud aiaga majas. Seal kohtusid minevik ja olevik, olles vaid majaliste päralt. Samavõrd, nagu see on lugu kahe väga erineva inimese armastusest ja sellest, mis saab siis, kui see lõpeb, on see ka lugu inimese ja looma erakordsest sõprusest, mis elab üle mitmeidki elu keerdkäike. Tänu teineteise seltsile ja toele leiavad mõlemad pääsemise – Red tänavakassi karmist elust ja Heleri mineviku küüsist ning inimeste painest, keda ta kunagi lõpuni mõistnud ei ole.


27. märts. 2018.a.
Vana-Rääma
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , ,

reede, 14. aprill 2017

TUULEMÜÜJA TÜTAR- Kiiri Saar


 Hetk tagasi panin käest Kiiri Saare novellikogu "Tuulemüüja tütar." Mulle meeldib novelli- ja lühijutukogusid sellepärast lugeda, et need distsiplineerivad. Eriti just siis, kui kell lööb hommikutunde ja sa alles loed. Romaanist on raske välja astuda, aga lühijutud saavad otsa ning tahaks ju neid veel pikalt endasse hingata, mitte astuda järgmisse maailma. Nii juhtus ka minuga, et päeva jooksul ma üle kahe novelli ei lugenud.

 Kiiri kirjutab tohutult mõnusalt. Tal on väga rikkalik sõnavara ja autor oskab lausa detailselt tuua välja sellised pildid ja situatsioonid, et sa jääd uskuma, nagu olekski kõik päriselt olnud. Lood on väga erilised ja osad neist kalduvad ulmesse. Sobiks pakkuda ulmeajakirjale "Reaktor."

   Mõnes mõttes tahaks selle raamatu kaheks lüüa ja just (ulme)lugude pärast, kuid teisalt on ka nii terviklik. Tõsi küll, mõne novelli- või lühijutu puhul ma ootasin hoopist teistsuguseid lõppe ja osad tundusid nagu väga hea romaani sissejuhatustena. Kuid tean ise seda tunnet kui hakkab sündima romaan ja kui hakkab sündima novell (lühijutt). Mõni lihtsalt lõppeb enne ära, kui sellest romaan saab. Ja pealegi romaanides on alati rohkem tegelasi, kuid novellid piirduvad vähematega. Nii ma arvan, et selles raamatus on ka rohkem lühijutte, kui novelle.

 Kiiri Saar viib meid selle raamatuga erinevatesse küla- või väikelinna (alevi) maailmadesse, mis on väga elulised. Kujutan ette, et nii mõnigi lugeja võib siit leida palju äratundmisrõõmu. Minagi leidsin. Autor oskab üles kruvida sellist huvi, et tekib lausa kannatamatus kiiremini teada saada mis lõpuks juhtuma hakkab. Ta jätab jutukest lõpus palju fantaasiat lugejale, mis mulle ka väga meeldib.

 Mulle tohutult meeldib see raamat!
Usun, et see ei jää viimaseks Kiiri raamatuks mida loen.
Aitäh sulle, hea Kiiri!

14. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Rahva Raamatu lehelt:

 15.48 €
  • LISA EEMALDA 
  • RAAMAT

    TUULEMÜÜJA TÜTAR

    Autor: KIIRI SAAR
    **********HINDA JA ARVUSTA (0)
     1 Google +0  0 Share0
    Kiiri Saare novellikogumik asetab lugeja ette rea küsimusi. 
    Kas me üldse teame, kes me oleme? Usaldame seda muutlikku ja moonutatud hinnangut kuvavat kõverpeeglit, mis edastab üksnes seda tõde, millisena teised meid näevad? Usume seda kaugelt enam kui iseennast? Vahel on meil hea meelgi, kui õnnestub maailm ära petta. Peaasi, et ei peaks iseendaga silmitsi seisma. Sisemine segadus aiva süveneb ja sellest vabanemiseks otsitakse üha meeleheitlikumaid viise. Miski pole tõeline ega päriselt see, mida tahaks. Võib-olla pole seda olemaski? Enesepett ei saa kesta lõpmatuseni. 
    Ühel hetkel saabub murdepunkt – eesriie käriseb ja pilt tõelisusest jõuab ilma sageduse segajata vaatajani. Kas see, mida nüüd peeglis näeme, meeldib meile? Kas tunneme ennast üleüldse ära? Mis edasi saab, sõltub juba meist endist.
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , ,
Tellimine: Postitused (Atom)