Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
laupäev, 25. oktoober 2025
LIPAMÄE - Wimberg
Loetud sai Wimbergi ehk kodanikunimega Jaak Urmeti debüütromaan "Lipamäe," mis ilmus küll väga ammu juba, mäletan et kusagil selle sajandi algul, aga mina lugesin antud romaani läbi alles nüüd. Tegelikult tahaks millegipärast liigitada selle raamatu üldse novell-romaaniks. Sihukest kirjandusžanri minu teada ei ole olemas, aga ma lugesin seda teost tõesti nagu novell-romaani. Minu kiiks. Samas lõpuks kisub see üldse ühe suguvõsa kroonikaks, aga seda omanäolisem ongi see raamat, mis on kunagi korjanud ka kirjandustunnustuse. Wimbergiga olen kunagi hääästi ammu viibinud peamiselt Tartu NAKI-i pundiga kirjanduslaagris "Lätete peal." Lisaks on veel ette tulnud mitmeid kohtumisõhtuid. Antud romaani sain soetada vahetult enne oktoobrikuu "Sõnarändu" Pärnus, kus ka Wimberg osales, seekord koos Allani ja Mikaga. Nii saingi kohe ka pühenduse raamatusse ja see raamat ei lähe mul romaanivõistluste raamatute riiulisse vaid eriliste raamatute riiulisse, kus on kõik mu raamatud, millel on pühendus sees. Wimbergi olen enne ka korduvalt lugenud. Kodus on olemas tema luulekogu "Kärppsed" ja ka üks proosaraamat (nimi ei meenu hetkel), mille ta kirjutas hoopis teise pseudonüümi alt. Mõni raamat peaks veel olema. Nüüd siis lisaks ka "Lipamäe." See silmatagune maailm on siin põnev ja olustiku ning nõukaaegse elu kirjeldus ka. Maaelu. Minu juured on ka maal, seega oli siin palju äratundmist. Mõnes mõttes on tegu kohati ulmeromaaniga, kuigi ma alles siiani analüüsin kus maalt see ulme hakkab ja kus maal lõppeb, kui üldse. Igal juhul värvikas lugemine ja mind väga paelub Jaak Urmeti kirandusajaloo tundmine, see on tõeliselt fenomenaalne ja huvitav, ka romaanis teatud teemadele lähenemine. Ma võin küll spekuleerida, kuid millegipärast arvan, et Jaak Urmet on üks vähestest eesti kirjanikust, kes tunneb paremini meie oma kirjandusajalugu. Andekas kirjanik ja hea suhtleja. Loeb palju, teab palju ja vestleb palju. Aga samas huvitavat inimest ei ole kunagi palju. Aitäh! Raamatu tutvustus ka siia. 2000. aasta romaanivõistlusel auhinnalise koha eest võidelnud "Lipamäe" on eesti noore kirjaniku debüütromaan. Äsjamöödunud sajandi lõpul aset leidva tegevuse keskmes olev minategelane, 20-aastane linnapoiss jääb pärast vanaisa surma maale inimtühja külla ja hakkab peremeheks talus, kus möödusid ta lapsepõlvesuved. Paraku on seal võimu enese kätte haaranud üdini paheline kirikuõpetaja. 25. oktoober 2025. Vana-Rääma
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar