JAANIK(A) - Kadri Pettai

Ohh, no päris põnev lugemine oli! No mind lihtsalt paelub see Näkimaailm. „Jaanik(a)” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2011. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö, aga kõlbab ideaalselt lugemiseks ka täiskasvanutele, kes tunnistavad ka teiste maailmade olemasolu. Antud raamatus tegutsevad Näkid paralleelselt inimestega, segaverelised, nagu autor neid nimetab. No lugege! Kirjanik Kadri Pettaiga oleme kunagi viibinud ühes kirjanduslaagris, Lätete peal 2011. aastal, 8 ja 9. juulil Lilli külas, Nava talus, kirjanik Jaak Kõdari valdustes. Mõnus koht oli, metsas liikudes olime juba otsapidi Lätis ja marjulised tulid ka just Läti poolelt. Contra kutsus. Oli üks armas laager. Armas mälestus. Aitäh! See raamat siin kõneleb just Näki ja inimese vaheliselt armastusest, sõprusest ja vihkamisest. Ema kolib oma tütrega maale, kodutallu, mis on aastaid tühjana seisnud. Juba see kujund kõneleb ja kõnetab. Loe ise, mis toimuma hakkab. Mina nautisin aga liiga ruttu sai otsa. Samas raamat lõppeb sõnaga ... Järgneb ... seega? Aitäh, Kadri, et kirjutad! Ja siis väikene tutvustus ka. 17-aastane Jaanika ja tema 35-aastane ema saavad läbi nagu parimad sõbrannad. Ent alati, kui Jaanika küsib kas või ääri-veeri oma isa kohta, keda ta kunagi näinud ei ole, muutub ema vaikivaks kivikujuks. Ühel suvel, kui Jaanika sõidab maale, ema lapsepõlvekoju, hakkab ta tasapisi mõistma, et vastused tema isa puudutavatele küsimustele peituvad nende majalähedases kummalises metsas ... „Jaanik(a)” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2011. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö. 5. oktoober 2025. Vana-Rääma