PERROON - Jaan Tangsoo

Taas üks raamat loetud. See oli nii teistmoodi, ma ütleks, et kogu raamat on monoloog, ehkki tagakaane tutvustusest lugesin muud välja, aga asi ongi lugemises. Mõistmises. Või ka mittemõistmises. Mingil ajal hakkasin ootama millal teine tegelane rääkima hakkab aga seda ei juhtunudki. Samas peab ikka oskust olema sellisel kujul terve raamatu kirjutamiseks ja Jaan Tangsool seda on, nagu on tal ka igasugust huvitavat fantaasiat, aga me ei tea kus jookseb reaalse elu ja fantaasia piir, kuskohas need kokku miksitud on või siis ei ole. Igal juhul ma usun, et ma juba tunnen Jaan Tangsoo käekirja ära. Ja üleüldse ma tohutult armastan järjest ühe autori raamatuid lugeda, nii õpiks justkui autori hingeelu ka tundma. Aga see on minu kiiks, arvamus ja taju, mida teised nii tunda ei tarvitse. Ei peagi. Aga monoloog läks lõpus niivõrd põnevaks, kuigi juba mitmenda raamatu puhul aiman ma üht koma teist ette, olen vist selgeltnägija :) Lisaks on raamatut ladudes trükikojal sündinud apsakas, nii soovitan seda raamatut lugedes jälgida lehekülgede arvu, kuigi ega midagi vast ka väga kaotsi ei lähe, kui loete järjest, sest peategelane jutustab oma elulugu. Aga rohkemat ma ei pajata, kopeerin taas siia raamatu tutvustise ja jätan lugemispõnevuse teile. Tänan Jaani, et ta nii haaravaaid raamatuid kirjutab. Aitäh! Kaks meest istuvad vaksalis. Nad vahivad perrooni, inimesi, suveööd, lonksavad õlut ja muudki. Ajast pole puudu kummalgi, sest üks neist on rongist maha jäänud ja teise jaoks paistavad kõik rongid juba läinud olevat… Ja üks meestest pajatab teisele ajakuluks oma lugu, elukunstniku lugu, kuidas on temast saanud see, kes ta on, kõigist sidemeist ja kohustustest vaba mees, keda ei ahista omand ega himud. Ootamatumaid pööranguid jagub lõpuni. Aga mis või kes see õigupoolest on, kes inimese saatust juhib ja sellesse kõige järsemaid kurve loob? Kas keegi kõigevägevam, või kaasinimeste teod ja tahtmised, või viimati inimene ise oma kurjuses ja headuses? „Perroon” on Jaan Tangsoo kolmeteistkümnes raamat. 28. jaanuar 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 433. päev

Siis kui üle saja aasta otsustad reede õhtul kusagile minna, aga selgub, et ei saa, ei taha nagu kodus ka istuda, nii me Germoga õhtul õue läksimegi. Tõsi küll, veidike libe on ja natuke krõbedam ilm kui viimastel päevadel, nüüd näitas -3,9 külma. Kuid meie läbisime 5,9 km ja 9 600 sammu. Sellel korral tiirlesime Ülejõe ja Rääma linnaosas. Jälle üks päev kirjas ja ilmselt tuleb taas hea uni, mille üle ma kurta nagunii ei saa, magan piisavalt, liigun piisavalt aga loen hullumoodi. Küll see lugemistuhin mul ka ükskord üle läheb, talv ongi selleks tegevuseks hea aeg. Suviti mul pole aega lugeda ning vimastel aastatel loengi suvel minimaalselt. No luuleraamatuid ma neelan. Ja täna läks ka mu järgmine raamat trükki, seega üks imearmas päev. Jäävad ootused ja lootused ning imeline peaaegu kuu aja eest alanud aasta läheb edasi. Olgem ikka positiivsed ja elagem endale ning oma lähedastele! Olge terved ja rõõmsad! :) 26. jaanuar 2024. Vana-Rääma

VALGA VALKA - Jaan Tangsoo

Ja loetud sai kirjanik Jaan Tangsoo kirjutatud järgmine raamat. Eile tõin smartpostist veel portsu raamatuid, seega jagub lugemist. Aga "eilsed" raamatud on soetatud Eesti Raamatust, sealt saab neid peaaegu tasuta hetkel. Mina ise nii odavalt ei raatsiks küll raamatuid müüa, ikkagi suur töö tehtud ning tegu on ikka väga heade raamatutega. Vähemalt need, mille mina ostsin, on head. Apollos olid veidike kallimalt müügis. Aga minule, kui aktiivsele lugejale, kes tahab raamatut omada, sobib see müük siiski. Aitäh! Antud teos kõneleb ühe keskkooli lõpetava noormehe elust, endise õpetaja pojast, kelle isa on invaliidistunud alkohoolik, endine ment ning vene ajal Afganistanis sõdinud tegelane. Noormehe vend on Iraagis palgasõdur ja raamatu pealkirjal on mitu tähendust, kuid sellest ma ei räägi, lugege ise :) Jaan Tangsoo lood on niivõrd head ja haaravad, et ma ei saa tema raamatuid üldse käest ära pandud. Just selliseid raamatuid ma armastan, kus kogu aeg midagi toimub, lugedes ei hakka igav ning leheküljed kaovad käest. Ütleks isegi, et liiga ruttu saavad loetud, tahaks edasi lugeda, aga kõik on kenasti ka lõpetatud ning õigel ajal punkt viirutatud. Aga mul on antud autori raamatuid veel öökapil :D Aga mis seal ikka, väike tutvustus ka siia raamatukaupluse lehelt ja head lugemist! Jaan Tangsoo uus teravasüžeeline romaan “Valga Valka” on nooruki mina-vormis pihtimus oma elust kodus, kus valitseb sõna tõsises mõttes põrgu – perekonda rusub Iraagis teeniva vanema poja saatus ja invaliidist isa, kes on alkohoolik. Lohutust leiab nooruk vaid internetti põgenedes, kust leiab sõbranna, kes osutub hiljem tema poolõeks.