Esmaspäev, 30. aprill 2018

Jaansoni rada 95. päev


 Täna jõudsime üle pika aja rajale. No tugevalt üle nädala paranesin ärapõrutatud jalgadest, ei saanud korralikult liikudagi ning aiva tinktuuritasin. Eriti öösiti kippusid valutama, aga lõpuks sain võitu. Enam ma õhukeste tennistega asfalteeritud rajale ei lähe.

 Ja selleks ajaks kui jalad korda said, tekkisid taas seedeprobleemid. Ma ei tea millest need mul on, aga aasta algul tegin läbi antibiootikumikuuri ja peale seda see jama algas. Olgugi, et võtsin ka probiootikume. Võin kaasneb see kaalulangusega? Ehk hakkab ainevahetus korda saama? See võib üks variant olla kuna nii ala- kui ülekaalulistel on reeglina seede- ja ainevahetusprobleemid. No igatahes takistab see mind aeg-ajal kepikõndimisel, nagu see iseenesest mõistetav on. Aga kuna täna hommikul sain lõhuks kohutavatest puhitustest ja kõhukinnisusest võitu (tänu tablettidele) ja saimegi rajale minna. Palun muljeta kas oled ka selle jamaga silmitsi seisnud ja mida oled ette võtnud?

 Aga täna tunnen ennast hästi, pärast 6,4 km läbimist, kuigi viiendal kilomeetril kippus hüppeliiges veidi krampi tõmbama, aga läks üle. Magneesiumi võtan endiselt ja vähemalt korra päevas määrin liigeseid oma tehtud tinktuuridega.

 No eelmine nädal oli kogu aeg turbokiirus taga ka, küll raamatu ja roosi päev, küll Naistelehele artikkel ja fotosessioon, küll Poetry Slami eelvooru žüritöö, mede gängi kokkutulek jne...Kevad on alati kiire aeg, just kirjandussündmuste ja ürituste poolest, aga mai peaks vaiksem tulema, olgugi, et ühel päeval lähen Tre raadiosse, aga sellest juba lähemalt siis kui aeg käes. Aga eks ma kipun elama nii, et rajal käimine ei segaks elu ja vastupidi, kuigi kõik see ongi elu.

  Fotod kõnelevad ise:
kevadekuu ja pungad...
ennäe! naabrimees ka rajal...
2 km läbitud...
tuuline oli, sestap Germol müts peas ja minul sall kaelas...
vaikselt rohetab...
3 km läbitud...
jõe ääres kasvab ajupuu...;)
lemmikputka...
rahvasportlased...
vol 2...
sillad on ületamiseks...


30. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma

Laupäev, 28. aprill 2018

MEIE KÜLA JA MUUD LOOD- Alari Papa Janson


  Möödunud öösel panin öökapilt erilisse riiulisse Alari Papa Jansoni lühijuttude kogumiku "Meie küla ja muud lood."

  Minu meelest on see üks Papa tugevamaid raamatuid. Lisaks mõnele luuleraamatule, mõnele laulikule ja ühele proosateosele mis tal enne ilmunud on.

  Raamat on ka kenasti toimetatud ja põnevalt kujundatud.

Olgugi et lood on enamuses deprssiivsed ja kurvad, aga Eesti elu kord ongi selline, pole parata. Eriti elu endises tööstusasulas Tootsis, kus peale briketivabriku sulgemist Tootsi alev põhimõtteliselt välja suri, inimesed lahkusid ja väga paljud jäid töötuks. Vabrik oli peamine tööandja. See valu kandub läbi selle raamatu esimese osa, mis on ka minu meelest tugevam, olgugi et lood on valusad.

  Aga kõige rohkem meeldib mulle presidendilugu- see lihtsalt on kõikidest ta lugudest kõige parem.

Papa on andekas, aga kõige andekam on ta bluusi lauldes, sest minu jaoks on ta Eesti kõige parem bluusilaulja (eestikeelsete lugude). Ja kui me kunagi, aastate eest kohtusime, avastasin just mina, et ta ka luuletab ja oskab kohati päris häid luuletusi vorpida.

 Jääb loota veel millega Papa üllatab!
Siirad tänud selle raamatu eest!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

MEIE KÜLA JA MUUD LOOD

 22 Google +0  0 Share0

Nendel lugudel on põhjus, sest ilma selleta poleks ma neid kirjutama hakanud: ju olen liiga laisk, et kedagi kopeerida. Ja ilmselgelt on need lood osa minust, kas lõbusast, nukrast või hoopis ajuvabast, sest mitte keegi teine ei saa mõelda täpselt nii nagu mina seda teen. Me oleme kõik unikaalsed oma mõtetes isegi siis, kui mõni seltskond proovib neid mingitesse raamidesse suruda ja moodustada siis partei. Aga see on juba järgmine lugu....


28. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma

ML ja SaSa ja meie gäng + Poetry Släm (Pärnu eelvoor)

mede gäng kui Reet aparaadi Magic režiimile vajutas :)

  Täna on nii põnev ja kirju päev olnud, aga ma ei jaksa eraldi blogipostitusi kirjutada, sestap lisan siia kõik kokku, nii "Müstiliste lugude" lühijutu, "Saatus & Saladuste" luulerubriigi, meie gängi laupäevahommiku ja pärastlõunase Poetry Slämi Pärnu eelvooru.

 "Saatus & Saladuste" mai numbrisse toimetasin Maris Mägi luule ning "Müstiliste lugude" numbrisse kirjutasin lühijutu.
maikuu ML ja SaSa
minu jutuke mai ML-is
Maris Mägi luule SaSas
mede gäng :)
...
...
ma käisin ennast vahepeal slämi jaoks lille löömas..
kärab küll...
juba TEMPLIS...
TEMPEL
konferansjee Mikk Pärg
(:)kivisildnik ja Kristel Klesmann TARKADE KLUBIST
Kädi Kallau ja Maarja Ventsel seekord publikuks...
TEMPLI boss Andres Tölp ja...
žürii hinded olid tegelikult sellised...
Papa tegi vahepalu...
neli finalisti...
Jaak Känd (sorry, vahepeal unustasin pildistada, sest tegin žüriitööd)
publik pluss Papa
esisportlane jalgrattur (:)kivisildnik...
(:)kivisildnik ja ta memuaarid :P
Rauli võiduemotsioonid...
2 parimat...

 Hommik oli kiire, no mede gäng tuli külla ja vaja oli ju see ka jäädvustada. Hästi lustakas hommikupoolik kujunes, aga mõne pildi ma ka jäädvustan siia, oma päevikusse.

 Nüüd aga natuke tõsisema teema juurde, ehk siis Poetry Slämi Pärnu eelvooru juurde.
Ütlen ausalt, sellel aastal oli kahjuks üks nõrgemaid Pärnu eelvoorusid, kas slämmijad hakkavad väsima või hakkab selle sündmuse aeg ümber saama, kuid väsimust oli tunda ning slämmijaid jääb iga aastaga vähemaks. Tahaks loota, et see traditsioon kestab ikka edasi. Ilmselt on ka reklaam liiga väike, sest paljud said teada viimasel minutil ja üleüldse võiks peakorraldajad ka asja rohkem reklaamida, kuid, nagu täna rääkisime, jääb slämmimine Head Read festvalile justkui jalgu, upub ürituste ja sündmuste sisse ning kaotab sellega osalejaid. Parimatel aegadel jõudsid just Pärnu slämmarid vabariiklikust vooru väljamaale Eestit esitlema, aga...
  Alles mõne aasta eest tahtsime TARKADE KLUBIGA pooltele maksimumpunktid panna, kuid täna me neid üldse ei pannudki, ei raatsinud, sest tase oli nõrk. Vaid 7 slämmijat osales. Need olid:

1. Raul Majas
2. Elina Talvaru
3. Villem Varik
4. Alari Papa Janson
5. Pille-Riin Seimann
6. Jaak Känd
7. Mikk Pärg

Finaali pääsesid:

1. Raul Majas
2. Jaak Känd
3. Alari Papa Janson
4. Pille-Riin Seimann

1. koha sai Raul Majas
2. koha sai Jaak Känd
3. koha sai Pille-Riin Seimann
4. koha sai Alari Papa Janson

  Žürii ehk TARKADE KLUBI arvamus ei läinud rahva omaga kokku, žürii oleks saatnud finaali lisaks Raulile ja Jaagule hoopis Elina, aga seekord läks nii. Elinale lihtsalt olid osad luuletused väga tugevad, aga esinemine nõrgem, vastupidiselt Pille-Riinile. Seega loodame, et Elina võtab sellest sündmusest kunagi taas osa. Aga mina kinkisin talle osalemise eest oma romaani "Westoffhauseni häärberi saladus" mille muidu said finalsitid(ka).  Ja finalistidest oli minu arvamuse järgi ikka Papa tugevam kui Pille-Riin. No aga see selleks, Tallinna (või Tartusse) lõppvooru lähevad nii ehk naa Raul ja Jaak.

 Kuna ka Kristel Klesmann tuli Tallinnast kohale siis kujunes nii, et Jaak Känd sai ise ka osaleda ning žüriisse ehk TARKADE KLUBISSE kuulusime mina, (:)kivisildnik ja Kristel Klesmann.

 Jääme põnevusega sügist ootama, sest alles siis toimub lõppfinaal ja selgitatakse välja kes läheb Budapesti  Eestit esindama.

 Tänud kõigile!

28. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma

Reede, 27. aprill 2018

HAMBAD VISKIKLAASIS- Enn Vetemaa


  Eile õhul voodisse minnes haarasin öökapilt Enn Vetemaa luuleraamatu "Hambad viskiklaasis" ning ei saanud seda enne käest panna kui raamatu tagumine kaas vastu vaatas. Tegu on tõsiselt hea raamatuga!

 See on üks parimaid luuleraamatuid mida viimasel ajal lugenud olen. Huumorijoon, mis isegi sügava ja tõsise sisuga luuletusest läbi jookseb, on ülivõimas. Ridade vahele on peidetud palju irooniat, nii ajaski iga luuletus mind muigama.

 Ma ei tea kas ma mäletan õigesti, et see jäi Enn Vetemaa viimaseks luuleraamtuks, aga igal juhul loeb sellest raamatust välja tema viimast teekonda ja läbi luule tundub see helge olevat. Nii tahangi öelda, et autor elab edasi, Paradiisis. Edasi elab ta nagunii rahva südames. Kuid ma, ausalt öeldes, polegi lugenud (vist) enne sellist raamatut kus autor suhtub oma minemisse positiivselt, loomulikult.

  Raamat näeb ka väga hea välja, üleni, nii välimuselt kui ka sisemuselt. Ma ei hakka pikalt siin kohal peatuma vaid trükin blogisse tema loomingu, et ka blogilugeja saaks aimu.

  LORI NUMBER ÜKS

Parem pool muna peos
kui kana katusel!
Mis sina kullake sellest arvad?

Lori number üks! arvas kallis kaasa.
Sul pole ei kana ega muna.

See on sellest, mu arm,
et kaldun hõiskama enne õhtut.
Küll aeg annab arutust.
Muide, kuidas sa ennast tunned-
minu vanad püksid jalas?
küsisin Temakeselt.

Poleks vigagi,
kui nad ei sõeluks muudkui püüli.
See segab mind eriti
oma varjust üle hüppamisel.
Aga kas sa juba käisid meie lemmiktohtri juures?

Jah. Ta diagnoosis, et põen kergelt ehinitõbe
ja laabanipalavikku
pluss vanapagana sündroomi takkaotsa.
See olevat vähese viina viga,
arvas arst.

Nui neljaks! Jutt või midagi! protesteerisin mina:
joon nagu kaamel
ja vajan
täiesti puisiklikku haigust.
Surmgi ei võta sealt,
kust midagi võtta pole
nentis hull hulludoktor sõbralikult.

Issand, sa kuuled ja ei mürista! ägasin ma.
Kas tõesti? kahtles ta
ja me kuulasime koos:
Issand ikka natuke müristas ka.

Head lugemist!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

HAMBAD VISKIKLAASIS

Autor: ENN VETEMAA
 2 Google +0  0 Share0

Luuletusi aastaist 2013-2014.


27. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma

Neljapäev, 26. aprill 2018

Poetry Slam Pärnu (eelvoor) 2018


  Juba sellel laupäeval kell 15.00 toimub Pärnus, Kultuuriklubis TEMPEL, aadressil Akadeemia 7 Poetry Slami eelvoor.
  TARKADE KLUBIS ehk žüriis on: Margit Peterson, Jaak Känd ja (:)kivisildnik.

Kõik luuletajad on oodatud luuleprõmmile ehk Poetry Slamile selgitamaks välja Pärnu parim luuletaja. Kaks võitjat pääsevad osalema vabariiklikus ’Poetry Slam’i finaalis sügisel 2018.

Esineda soovijatel palume end eelnevalt registreerida - mailitsi jaakkand88@hotmail.com või telefonil 56468316 (Jaak) või FB-sõnumiga Jaak Känd kuni 27.aprill 2018

Esinemisjärjekord valitakse loosiga.

Õhtujuht on Mikk von Berg



Täpsemad tingimused osalemiseks:

1) esitatav peab olema:
a) esitaja enda looming, mis pole trükituna ilmunud (küll võib olla kirjas FB mõnes luulekogukonnas)
b) esitamisel ei tohi kasutada abivahendeid (aksessuaarid või muusikainstrumendid)
c) esitaja ei tohi kasutada kostüümi ega teatrigrimmi. 

2) igale esinejale on esinemiseks 3 minutit, mis algab hetkest, kui ilmutakse lavale; selle aja jooksul võidakse esitada mistahes arvul tekste

3) 1. voorus hindavad esinejaid publikužürii ja Tarkade Klubi järgmiselt:
a) publiku hulgast valitakse vähemalt 4 hindajate seltskonda (igas 2-5 inimest)
b) laudkondadele antakse lehed numbritega 1-10, mida nad peavad kasutama esinejaid hinnates vahetult
pärast esinemist
c) iga kord võetakse maha kõige kõrgem ja kõige madalam hinne; nt kui antakse hinded 3-5- 5-7- 7, siis
mahaarvamisele lähevad 3 ja üks 7 ehk esineja saab 17:3 = 5,67 punkti
d) nendele lisatakse Tarkade Klubi hinne (10-palli süsteemis)
e) ajaületamise eest võetakse tulemusest maha 0,5 p. (ajaületus 10-29 sekundit), 1 p. (ajaületus 30-44
sekundit), 1,5 p. (ajaületus 45-59 sekundit), jne.); 10 sekundit enne 3 minuti täissaamist antakse sellest
esinejale märku; samuti võetakse punkte maha, kui esinemine liiga lühike – maha 0,5 p. (kui esinemise pikkus 2.29 või vähem)

4) finaali pääseb 3 parema punktisumma kogunud slämmijat; kui pingereas toimub 3.-4. (2.-4. või 3.-5.) koha jagamine, osalevad kõik finaalis.

5) finalistid loevad veel igaüks 2-3 minuti jooksul midagi muud enda loomingust

6) võitjate järjekord otsustatakse finaalis publiku aplausi tugevuse järgi ja seda teeb õhtujuht, vajadusel küsib ta arvamust Tarkade Klubilt

7) KÕIGE TÄHTSAM: kui publikumi on liiga vähe, siis hindab Tarkade Klubi

Facebooki sündmusest saate lugeda ka SIIT.

 Tule sina ka ja võta sõber kaasa!


26. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma

Kolmapäev, 25. aprill 2018

Värvikas aasta+ koostöö Erika Salumäega


 Kuna mu blogi on mu (avalik) päevik, siis mitte ei saa siia jäädvustamata jätta oma viimase aja sündmusi, elamusi ja muutusi elus. Te kohe kindlasti ei ole kohustatud seda lugema, lugemine on vabatahtlik, aga üha enam kuulen ja näen kui palju mu blogisid loetakse ning seda on üliarmas teada.

 Täna (õigemini eile hilisõhtul) tulime kalli Erika Salumäega lagedale pommuudisega ning enam pole see saladus, et alates 2017.aasta detsembrist käib meil Erikaga vilgas koostöö. Nagu ma oma fb ajajoonel juba mainisin, koostan ma Erika luuleraamatut "Mu Eestimaa lõhn" ja lasteraamatut "TRIINU" mille illustreerimisega tegeleb Jana Kupits.

 Erika hakkas ilukirjanduslikke üllitisi kirjutama juba kaugel nõuka ajal, aga mingil hetkel hävitas oma luuletused, kuid nüüd läksid taas luuleväravad valla ning üheskoos Erikaga koondasime need kenasti ühte faili kokku ning varsti läheb käsikiri korrektuuri. Erika luule on lihtne, ka nn "tavainimesele" loetav, realistlik ja eluline, kohati ka kaootiline, mis pole luule puhul üldse mingi uudis. Nagu luuleraamatu pealkirigi ütleb, on selles Eestimaa lõhn lausa tuntav. Austades autori soovi, toimetame selle raamatu üheskoos, sest Erika ei taha, et toimetaja selle toimetaks, aga keelekorrektuuri teeb siiski professionaalne toimetaja.

  Lasteraamatu "TRIINU" kirjutas Erika Salumäe oma lapsepõlve ainetel, elust lastekodus. See on väga piltlik ja aus raamat, mille teema võib esialgu ehmatada, aga julgen väita, et tegu on väga hea raamatuga, mis sobib lugemiseks kogu perele. Ja kui kõik läheb nii nagu minema peab, sünnib kunagi sellele ka järg, või kirjutab autor TRIINU elust teises võtmes. Igal juhul saab sellest põnev lugemine.

 24. septembril möödub Souli olümpiast 30 aastat ja just selleks ajaks ilmuvad need 2 raamatut. Esitlused toimuvad kindlasti Tallinnas, Tartus ja Erika sünnilinnas Pärnus. Aga sellest kõigest juba hiljem.

* * * *

 Millega mina tegelen? Jah, juba on öö, aga ma teen tööd, ühe artikli tarvis ikka ja see tuleb täna valmis saada. Homme on tulemas fotosessioon läbi profifotograafi käe ja silma, sestap pean ennast ikka mingil ajal magama vedama. Jah, minust tuleb artikkel, aga sellest kirjutan ka hiljem.

  Eile olin edev ja selfitasin. No peale "Raamatu ja roosi" päeva oli energiat ülearu ja kukkusin edevuslaata pidama, et oleks mida vanadusepõlves vaadata. Loomulikult leivad need siin blogimaailmas ka oma koha.

 Täna (okok, juba eile) oli mõnus päev, nagu kõik päevad, peaaegu. Ahjaa, kallis Ave tõi mulle Egiptusest ninni-nänni ja nüüd on mul taas uus magnet kollektsioonis, lisaks pastakale, elevandile, käterätikule jne...Magnetite kollektsioon juba kasvab, hasart hakkab tekkima. Vot nii!

 Sattusin lõppeks kauplusesse "Sõbralt sõbrale" ja no, mine või hulluks, sinna oleks võinud tundideks ennast unustada, aga meil oli kiire, kuid näppu jäid ülinunnud klaaspudelid, mis leidsid koha Germo toa akende vahel. Kas teadsid, et tühi anum või pudel akna vahel korjab kokku negatiivse energia, ei lase kurjal silmal su ellu tungida? Nüüd tead! Jah, aeg-ajalt tuleb neid vee all loputada, anumaid ja pudeleid ikka.

 Ja kui kaupluse laes ripub laelamp mis on nagu sinule loodud, nagu ootaks sind, siis tuleb see endale soetada. Ma ammu unistasin, et mu toa laes oleks lehmakettidega vankriratas, nüüd sain kettidega antiiklambi ja olen üliõnnelik, jeee! Nii vähe ongi rõõmuks vaja! Ja siis te veel küsite kuidas ma suudan kogu aeg särada. Fotod galeriis.

 Nüüd aga kaon artiklisse tagasi, et homme värskelt fotole jääda.

Armastan!

Fotod:
punaste silmadega aga ikka rõõmus :)
pubekalik kommentaar: vaatan sind ;)
vaatame tõtt?
on öö ja tuju on megahea!
Ave tõi Egiptusest, ausõna :)
magnetikollektsioon aina kasvab...
üliarmsad värvilised pudelid Germo toa aknal
minu uus kullakallis nunnukas :)
minu pesa...


25. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma