Möödunud öösel panin öökapilt erilisse riiulisse Alari Papa Jansoni lühijuttude kogumiku "Meie küla ja muud lood."
Minu meelest on see üks Papa tugevamaid raamatuid. Lisaks mõnele luuleraamatule, mõnele laulikule ja ühele proosateosele mis tal enne ilmunud on.
Raamat on ka kenasti toimetatud ja põnevalt kujundatud.
Olgugi et lood on enamuses deprssiivsed ja kurvad, aga Eesti elu kord ongi selline, pole parata. Eriti elu endises tööstusasulas Tootsis, kus peale briketivabriku sulgemist Tootsi alev põhimõtteliselt välja suri, inimesed lahkusid ja väga paljud jäid töötuks. Vabrik oli peamine tööandja. See valu kandub läbi selle raamatu esimese osa, mis on ka minu meelest tugevam, olgugi et lood on valusad.
Aga kõige rohkem meeldib mulle presidendilugu- see lihtsalt on kõikidest ta lugudest kõige parem.
Papa on andekas, aga kõige andekam on ta bluusi lauldes, sest minu jaoks on ta Eesti kõige parem bluusilaulja (eestikeelsete lugude). Ja kui me kunagi, aastate eest kohtusime, avastasin just mina, et ta ka luuletab ja oskab kohati päris häid luuletusi vorpida.
Jääb loota veel millega Papa üllatab!
Siirad tänud selle raamatu eest!
Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT
MEIE KÜLA JA MUUD LOOD
Nendel lugudel on põhjus, sest ilma selleta poleks ma neid kirjutama hakanud: ju olen liiga laisk, et kedagi kopeerida. Ja ilmselgelt on need lood osa minust, kas lõbusast, nukrast või hoopis ajuvabast, sest mitte keegi teine ei saa mõelda täpselt nii nagu mina seda teen. Me oleme kõik unikaalsed oma mõtetes isegi siis, kui mõni seltskond proovib neid mingitesse raamidesse suruda ja moodustada siis partei. Aga see on juba järgmine lugu....
28. aprill. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar