RASKE TEE TÕENI - Sirje Piht, Imre Kaas

Täna on Estonia huku 31. aastapäev ja just sain loetud teemakohase raamatu "Raske tee tõeni," mille on kirja pannud Sirje Piht ja Imre Kaas. Imre Kaasi liblikaid olen ka kunagi lugenud, seega pole see esimene raamat tema sulest, mille loetud sain. Imre on hea ajakirjanik, kirjanik ja teleajakirjanik. Pole ühtegi halba sõna öelda. Muidugi on teema, mida siin raamatus käsitletakse kurb, nagu kõik parvlaev Estoniaga seonduv. Mina isiklikult tundsin põgusalt õdesid Hanka-Hannika ja Hannely Veidet ning olen ka käinud nende kodus pärast nende kadumist. Eks täit tõde ei tea meist keegi, raamatuid üha kirjutatakse, kõige taga on ka väga palju spekulatsiooni, oletust, külajutte ja selliseid saladusi, milleni meie iial ei küündi. Sestap jäägu igale ühele oma arvamus, mis ei tarvitse teps mitte meelekohane olla. Aga antud raamat lahkab süvitsi teatud teemasid ning siin pihib ka kapten Avo Pihti abikaasa kõigest, mille või kellega ta teemakohaselt kokku puutunud on. Mina isiklikult tajun, et tõde on seal kusagil vahepeal, aga eks tunnetage teie ka. Hauarahu on hauarahu ja kõik see sinna juurde, aga väga palju on rääkimata lugusid, mis uppusid koos parvlaeva Estoniga ega tule iialgi avalikuks. Mäletan seda aega nii selgelt. 28. septembril 1994. aastal pidi sündima mu noorem poeg, mul algasid mingid maovalu moodi asjad ja mul ei olnud und. Kella 1 paiku öösel arvasin, et raadiokanal on millegipärast paigast nihkunud, sealt tuli muudkui" mayday, mayday..." aga, jah ... Ma ei saanudki öösel aru mis tegelikult juhtunud oli, sest selle kutsungiga ma ei olnud üldse kursis. Õnneks poeg sündis hiljem, mitte samal kuupäeval. Sattusin temaga Tallinna Reginaalhaigla imikute osakonda, kus kuulsin igasuguseid asju, sest identifitseerimine toimus ka toona selle haiga juures. Saatus tahtis nii, et mu poeg ei kanna õnneks sama sünnidaatumi, olen selle üle õnnelik. Jube ilm oli, torm ja raju...Rahu neile, kelle saatus jäi õhku rippuma ja neile, kelle viimaseks kodusks sai Läänemeri. Aitäh raamatu eest Imre ja Sirje! Ja nüüd raamatute tutvustav tekst ka. Estonia kapten Avo Piht jäi pärast laevahukust pääsemist kadunuks. Kapteni abikaasa Sirje Piht räägib raamatus sellest, mis on teda hukujärgsetel aastatel komisjoniliikmete ütluste õigsuses ning valitsuste esindajate siiruses kahtlema pannud. Kas kõik on ikka nii nagu paistab? Ajakirjanduses Estonia-teemal kirjutanud Imre Kaas toob välja fakte kadunud pääsenute, rahvusvahelise uurimiskomisjoni ning hukupõhjuste kohta. Lõplik tõde Estonia hukkumisest ei selgu sellestki raamatust, ometi ärgitab nende kaante vahele kogutu sel teemal edasi mõtlema. 28. september 2025. Vana-Rääma

Kallis sõber Ergo pidas Bum-Bumis oma 40. juubelit

Eile, 6. oktoobril pidas kallis sõber Ergo Pärnus, Bum-Bumi pubis oma 40. juubelit. Tänan nii enda kui Urmase eest südamest seda vapustavalt positiivset, koloriitset ja mõnusa seltskonnaga pidu, kus ka esinejaid jagus igale maitsele. Väga hea juubelilaud ja teenindus ka Bum-Bumi poolt, aitäh! Lubasin endale isegi ühe koogi, see maitses ikka ülihästi, nämm-nämm. Te kõik olite seal laval superägedad: Ergo, Jüri Vlassov, Elmu Sadulsepp ja Arnold Oksmaa. Aitäh! Tegin veidi ka fotojäädvustusi, mille kvaliteet ei ole just kiita ja filmisin ka, lisan videod järgemööda fb ajajoonele. Tänutundega unetu Margit :) 7. oktoober 2023. Vana-Rääma

MINU ESIMESED LIBLIKAD- Imre Kaas

  Panin just käest Imre Kaasi raamatu "Minu esimesed liblikad!" mis on minu meelest kogupere romaan.
Väga lustakas lugemine oli.
 Miks mulle see raamat eriliselt korda läheb? Ka minu lapsepõlve ilusamad aastad möödusid Häädemeeste vallas ning ka Kabli külas. Oli palju äratundmisrõõmu ja kogu lugemise aja olin justkui ise lapsepõlvemail. Kuigi lisaks kolisime me sealt oma majja, Penu külla, mis asub Kablist mõne kilomeetri kaugusel.
  Kui ma hiljuti Metsapoole koolis lasteraamatut PETU esitlemas käisin, meenutasid selle kooli töötajad, et ka raamatu autor Imre õppis mõnda aega Metsapoole koolis. Mina õppisin seal vaid 1. klassi ning meie pere kolis Kablist ära 1979.aastal. Imre raamatu tegevus algab 1991. aastast, mil mina juba pereellu sukeldusin ja 1992. aastal sündis mul juba esimene poeg.
  Ma olen kindel, et see raamat pakub põnevust just neile kes on sündinud 1970- 1991.aastatel. Samas oleks see hariv lugemine ka tänapäeva noortele, sest siit saavad nad teada kuidas elati nõuka ajal, kuidas elasid nende vanemad ja vanavanemad.
  Saan tõmmata paralleele oma lasteraamatusarjaga, millest esimene raamat PETU on ilmunud ja järjeraamat PETU LÄHEB KOOLI algab sellega kuidas ma astusin Metsapoole kooli, 1.klassi. Ootan kannatamatult illustratsioone, mille taga järjeraamat juba pikalt seisab. Ehk ilmub vähemalt kevadel.
  Kui Imre tegelased ja tegevus on välja mõeldud, siis minu raamatute tegevus on aset leidnud, kuid tegelaste nimed muutsin ära.
  Ilmselt on Liivi lahe ääres asuv Kabli küla suureks inspiratsiooniallikaks, et sealse taustaga raamatud üha sünnivad.
  Hea on teada, et Kabli bussipeatus, mis sümboliseerib viimast Kablis ehitatud mootorlaeva Neptun (1930)on ehitatud kohaliku mehe Bruno Raabi jooniste järgi. Bruno oli mu koolivend, venna klassivend.

  Aitäh, Imre, et selle lustaka raamatu kirjutasid!

NB! Muideks, hetkel saab selle ligi 200 leheküljelise romaani Rahva Raamatust kätte peaaegu tasuta, vaid 1.81 euro eest! 88% odavamalt!

Rahva Raamatu lehelt:

RAAMAT

MINU ESIMESED LIBLIKAD

Autor: IMRE KAAS

**********HINDA JA ARVUSTA (0)

 440 Google +0  45 Share0

"Minu esimesed liblikad" on Imre Kaasi esimene proosaraamat.

Aasta on 1991. Ülo Nugis lajatab Toompea lossis spiikrihaamriga ja Eesti saab kõikide pilkude all taas vabaks. Seda vaatavad pealt ka need lapsed, kes on vaid aasta varem kooli läinud. Nende vanaisad-vanaemad mäletavad veel hästi, mis toimus 1939. aastal ja pelgavad, et see üürike iseseisvus antakse taas käest. Isegi lapsed mõtlevad neil hetkedel, kas Eesti jääb ikka vabaks ja kuulavad tähelepanelikult maanteel ulguvat mootorimüra - ega sealt kosta tankiroomikute lõgisemist?

"Minu esimesed liblikad" sündmused leiavad aset pisikeses Kabli külas Pärnumaal. See on romaani vormis lugu 90ndate laste igapäevaelust ja tärkavatest tunnetest. Need interneti ja mobiiltelefonita üles kasvanud lapsed tunnevad rõõmu õudusjuttude vestmisest, filosofeerivad vabalt isegi presidendiga, lahendavad kuritegusid ning kogevad esimest armastust. Lõpuks ollakse aga silmitsi reaalse murega - kuidas jääda krõbekülmal talvel ellu korteris, mida enam ei köeta?

See on ajastutruu ja humoorikas lugemine nii täiskasvanutele kui noortele.

ISBN	9789949813193
ILMUMISAASTA	2016
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Kõvakaaneline
LEHEKÜLGI	200 lk
MÕÕT	206x135x15 (mm)
KIRJASTUS	TUMEVALGE
LISAMISE AEG:	30.11.201614.80 1.81 € LISA LISA  OSTA  KAUPLUSES PÜSIKLIENDILE: 1.81 € KAUPLUSES: 1.90 € KAUP KÄTTE: KIIRTELLIMUSEGA:ESMASPÄEV 15.01 SAADAVUS KAUPLUSTES VAATA ASUKOHTA

12. jaanuar. 2018.a.
Vana-Rääma