Täna on Estonia huku 31. aastapäev ja just sain loetud teemakohase raamatu "Raske tee tõeni," mille on kirja pannud Sirje Piht ja Imre Kaas. Imre Kaasi liblikaid olen ka kunagi lugenud, seega pole see esimene raamat tema sulest, mille loetud sain. Imre on hea ajakirjanik, kirjanik ja teleajakirjanik. Pole ühtegi halba sõna öelda. Muidugi on teema, mida siin raamatus käsitletakse kurb, nagu kõik parvlaev Estoniaga seonduv. Mina isiklikult tundsin põgusalt õdesid Hanka-Hannika ja Hannely Veidet ning olen ka käinud nende kodus pärast nende kadumist. Eks täit tõde ei tea meist keegi, raamatuid üha kirjutatakse, kõige taga on ka väga palju spekulatsiooni, oletust, külajutte ja selliseid saladusi, milleni meie iial ei küündi. Sestap jäägu igale ühele oma arvamus, mis ei tarvitse teps mitte meelekohane olla. Aga antud raamat lahkab süvitsi teatud teemasid ning siin pihib ka kapten Avo Pihti abikaasa kõigest, mille või kellega ta teemakohaselt kokku puutunud on. Mina isiklikult tajun, et tõde on seal kusagil vahepeal, aga eks tunnetage teie ka. Hauarahu on hauarahu ja kõik see sinna juurde, aga väga palju on rääkimata lugusid, mis uppusid koos parvlaeva Estoniga ega tule iialgi avalikuks. Mäletan seda aega nii selgelt. 28. septembril 1994. aastal pidi sündima mu noorem poeg, mul algasid mingid maovalu moodi asjad ja mul ei olnud und. Kella 1 paiku öösel arvasin, et raadiokanal on millegipärast paigast nihkunud, sealt tuli muudkui" mayday, mayday..." aga, jah ... Ma ei saanudki öösel aru mis tegelikult juhtunud oli, sest selle kutsungiga ma ei olnud üldse kursis. Õnneks poeg sündis hiljem, mitte samal kuupäeval. Sattusin temaga Tallinna Reginaalhaigla imikute osakonda, kus kuulsin igasuguseid asju, sest identifitseerimine toimus ka toona selle haiga juures. Saatus tahtis nii, et mu poeg ei kanna õnneks sama sünnidaatumi, olen selle üle õnnelik. Jube ilm oli, torm ja raju...Rahu neile, kelle saatus jäi õhku rippuma ja neile, kelle viimaseks kodusks sai Läänemeri. Aitäh raamatu eest Imre ja Sirje! Ja nüüd raamatute tutvustav tekst ka. Estonia kapten Avo Piht jäi pärast laevahukust pääsemist kadunuks. Kapteni abikaasa Sirje Piht räägib raamatus sellest, mis on teda hukujärgsetel aastatel komisjoniliikmete ütluste õigsuses ning valitsuste esindajate siiruses kahtlema pannud.
Kas kõik on ikka nii nagu paistab? Ajakirjanduses Estonia-teemal kirjutanud Imre Kaas toob välja fakte kadunud pääsenute, rahvusvahelise uurimiskomisjoni ning hukupõhjuste kohta.
Lõplik tõde Estonia hukkumisest ei selgu sellestki raamatust, ometi ärgitab nende kaante vahele kogutu sel teemal edasi mõtlema. 28. september 2025. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar