Õunamoos

Jajaa, on hoidiste keetmise aeg! Sellel aastal on meil õunad väga viletsad, valgeklaar imepisike, ussitanud ja potsatab maha, aga 4 purki moosi keetsin siiski täna. Midagi õnnestub. Ehk on järgmisel aastal parem õunaaasta ja ehk tuleb järgmisel aastal ka suvi. Lootust on. Täna küll oli õues üle pika aja talutav ilm, isegi tsärgi väel ei olnud külm. Aga kahjuks jäi suvi vaid 2 nädala pikkuseks, see pani mind eile ka kurbliku alatooniga luuletust kirjutama. Ma lihtsalt olen üdini suvelaps. Pole parata, ihkan kuuma, vähemalt 30 soojakraadist ilma ning külma ma üldse ei talu. Igale oma. Ja merre sain vaid sekunditeks ja korra, kuigi eelmisel aastal käisin veel 28. septembril Lemme rannas vees. Mõne päeva eest soetasin endale kirstu, viljakirstu, millist olin pikalt soovinud. Lapsepõlves meil oli selline. Küürisin puhtaks, aga siiani tuuldub, kuid õnneks on korralik ja ka koi ei ole sinna endale pesa teinud. Olen õnnelik selle ostu üle, aitäh! Nüüd on küll veel see mure, et kirstu tassides läks sõrmus number nulli kujuliseks, pean leidma hea kullassepa, kes selle korda teeb. Kui keegi teab Pärnus head kulasseppa soovitada siis andke palun teada. Ilusat vananaistesuve, olge terved ja õnnelikud! 1. september 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">