Täna on n.ö. keeruline päev, aga positiivselt keeruline, sest asjad hakkavad vaikselt paika loksuma. Tegelikult juba eile oli põnev päev. Selle eest võlgnen tänud Evele, Küllile, Ruthile, Ülarile ja veel ühele kallile inimesele. Kõik sujub, täna olen juba peaaegu inimene.
Ligi 2 nädalat tagasi lõhkes mu lagipeas ateroom ehk puderkasvaja, mis on nahaalune ja healoomuline. Tegelikult on ta seal olnud juba 18 aastat, ühel korral olen sellega ka opetatsioonil käinud, umbes 5-6 aasta eest, kuid siis ta tuli kohe tagasi ja läks veel suuremaks. 2 nädala eest tekkis sinna põletik ja nii ma olen seda "jama" juba ligi 2 nädalat kannatanud, valu, pakitsust, kipitust jne...Isegi õrnalt puudutada ei saa ja ööd on olnud 4-5 tunnise uinakuga. Tänud kõigile, kes te toeks olete olnud!
 |
| ateroom ehk puderkasvaja |
Ravikindlustust mul ei ole. Uuest aastats olen ametlikult töötu, ehk siis ametlikult ma tööl ei käi, ega tööd ei tee, aga muidu teen. Lihtsalt elu nõudis nii, kuna poja tervis halvenes ja ma olen põhimõtteliselt 24h valves. Tegelikult otsin endale 3-4 tunnist tööd, sest lihtsalt kauem ma pojast eemal olla ei julge. Ja sobiks selline töö, kuhu saan vajadusel Germo kaasa võtta.
 |
| garantiikiri linnaarst Ada Kraagilt |
Täna käisin linnavalitsuses linnaarst Ada Kraagi juures, sain temalt garantiikirja, et sotsiaalosakond maksab mu ravi kinni. Selle asjaga on ka omamoodi lood. Elan ligi 11 aastat Pärnu linnas, ning minu elukoht ongi Pärnu linn, kuid ma ei ole ühelegi pinnale sisse kirjutatud ja ´linnaarst saab reeglina aidata vaid neid kellel on sissekirjutus (pinnale), aga mind päästis see, et kasvatan erivajadustega poega. Pange homme varahommikul pöidlad pihku, et ma pääseks kirurgile. Lähen vara haigla registratuuri ja üritan vahele saada, sest asjaga on kiire. Tegelikult on lood nii, et ega nad mind homme opereerima ikka ei hakka, kuna ateroom on põletikuline, nad puhastavad vaid selle, võtavad pealt hiigepiraka kärna, võtavad külvi ning saadavad selle uuringutele. Alles kunagi hiljem, kui põletik on välja ravitud, pääsen ma sellega operatsioonile. Operatsiooni ennast ma ei karda, ei ole kunagi kartnud. Mis see pisike kriimustus ikka teeb :) Välja näeb ta väga hirmutav ja kole, täna veel koledam, kuid pilt on eile tehtud.
Täna anti mõista, et mu raamatud müüvad hästi. Läksin piiluma, kuna ei olnudki tükk aega Rahva Raamatu lehte uurinud. Siin need on, ÖÖDE TÜTAR müügiedetabeli 12. kohal ja KÜLALOOD EHK VAADERPASS 15. kohal. Aitäh sõbrad, et loete ja ostate mu raamatuid! Uskuge, see on kirjutaja jaoks päike päeva.
Linnavalitsusest naastes väisasime Germoga Allika tänaval olevat aiandipoodi. Väga kena kohake. Uhke tunne on, et olen ka nüüd seal ära käinud. Kavatsen külastada seda kauplust lähiajal veel. Tegelikult põhjus, miks ma sinna läksin, on imeline. Nüüd saan ütelda, et siin istudes ja blogides söön ma Kuremaa metsadest korjatud jõhvikaid ja minu kööki ehib suurem kogus toataimi, mis ootavalt vastavalt, kas istutamist, või juurdumist. Selle kõige eest tuhat tänu Kuremaal elavale Enele, kellega kohtusime ja tutvusime umbes poolteist aastat tagasi, kui me koos Heli Künnapasega Kuremaa raamatukogus omi raamatuid esitlemas käisime. Varsti on mu kodu taas kodu, sest toalilled teevad selle koduseks ja hubaseks. Aitäh, aitäh, aitäh! Ja Ene, kunagi ma küsin üle mis lilledega tegu on. Osad on mul kunagi olnud, kuid osad mitte ning kõikide nimesid ma ei teagi. Pliiti ma sellel kevadel enam ei küta, nii mu lapsukesed ajutiselt endale sinna peale pesa tegidki.
Erilised tänud ka sulle, Eve! :)
21.04.2016.a.
Vana-Rääma
