Esmaspäev, 31. juuli 2017

Jaansoni rada 58. päev +Velly Joonas

Germo ja Velly Joonas

  Täna ärkasin juba kell 6.24. No lihtsalt uni läks ära ja ronisin voodist välja. Germo ärkas kell 8.00 ja juba 8.45 olime me rajal.

 Olen juba (vist) viied sõnad kirjutanud strippar Marco Tasasele ja hommikuse kohvi juures sündisid järgmised, aga need avalikustan alles siis kui uus lugu sündinud on. See peaks juhtuma 6. septembril, kui mina just oma elu esimest lendu Portugali lendan. Ekstreemsed mõlemad. Sain tellimustöö valmis ja hetkel ma sellel teemal rohkem ei peatu.

 Jah, ma julgen juba ka kollast t-särki kanda, kuigi kogu mu "alastus" kumab sellest läbi ;) Lihtsalt minu elu on viimaste kuuldega läinud palju värvilisemaks, kuigi ma enamjaolt kannan musta. Ülekaaluliste värk ilmselgelt.

 Eile õhtul katsetasin kõhulihastele trenni teha, nagu hea Heli õpetas. Aga mulle siiski ei sobi see, sest olen sapipõietu. Kunagi eemaldati mul sapipõis koos hiigelsuurte kividega ja harjutusi tehes miski kiskus ja rebis mu sees, seega pean teistsuguse viisi otsima. Siiani olen vaid voodis veidi võimlenud.

 Täna läbisime 6 km. Enesetunne on ülihea, ei mingit väsimust. Sellise ilmaga on rajal hea käia, tuul jahutab ka vahepeal. Koju jõudes lausa tilkusin higist ja Germo tegi ka märkuse, et särk on täiesti märg. Aga nii on alati. Peale rajalt naasmist on meil (tänu Svenile, kes ka täna meile vastu sõitis) Germoga kombeks juua kahe peale pakk jogurtit, keefiri või gefilust. Nii ka täna.

 Enne koju jõudmist kohtusime armsa Velly Joonasega. Vellyt on alati hea näha, sest ta on rõõmus ja positiivne. Saadame nüüd siit blogist ka sulle tervisi! Ja alati kui ma Vellyt näen, hakkab minu kõrvus kõlama tema lauldud lugu Laul verelilledest mida ma ei väsi kuulamast. Aitäh!

 Ja ma ei saa ka blogimata jätta, sest kui raamat müüb, teeb see igale autorile rõõmu. Minu romaan on hetkel müügiedetabeli TOP 2. kohal. Aitäh!

Armas päev on alanud. Olge hoitud!

Fotod:
1 km läbitud...
2 km läbitud...
3 km läbitud...
päikesekarva...
minu päikesepoiss
ei ühtegi ujujat...
...
nämm nämm...
minu WHS, müügiedetabeli TOP 2. kohal, juhuuuu!  


31. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma

Pühapäev, 30. juuli 2017

Jaansoni rada 57. päev

5. km läbitud ja ikkagi õnnelik

 Kuna suvel pole aega iga päev rajal käia, on palju muud teha, aga oma rajakest ma ei ole unustanud, olen mõtteis seal pidevalt. Nüüd enam lõualuud ja kõik hambad ei valuta ja täna otsustasime rajale minna. Algatuseks sai läbitud 5 km päris rütmikas tempos. Täna kohe oli kergem ennast liigutada, kuigi magasime Germoga mõlemad päeval 2 tundi iluund, kuna öösel ei saanud magada. Esimesel korrusel ju ööseks akent lahti ei jäta ja kell 3.20 sai õhk toast otsa ja ma ärkasin üles. Magama läksin uuesti paariks tunniks kell 6.30. Nii ma siis olen katkendlikult maganud. Lõunauinaku ajal magasin lahtise akna juures. Päeval julgen.

 Kuna lõunauinak ja öine režiim "korrigeerisid" ka mu päevaplaane, jäi lõunasöök õhtusse, samuti ka moosi keetmine, nii me peale kella 20.00 rajale tuhisesimegi. Täna oli rajal palju tuttavaid, nii rattureid kui ka niisama kõndijaid. Kalamehi on ka jõe ääred täis. Meie kulgesime, nagu ma juba mainisin, tempokalt. Vahel ma jaksan mingi 2 või 3 km tempokalt läbida ja ülejäänud tulen rahulikumas stiilis, aga täna oli selline jõuline kõnd. Võimalik, et see 400 g mille mu organism nädalaga minema viskas, lisas energiat juurde. Ja ausalt öeldes ma tunnen ka ennast palju kergemini, iga kaotatud kilo või isegi gramm paneb mind kergemini tundma, kuigi nüüd langeb kaal väga visalt. Aga kokkuvõttes olen kaotanud 15,4 kg ja enesetunne on nagu oleks uuesti sündinud. Minna aga on veel pikk, pikk teekond. 6 augustil saab juba ju 4 kuud rajal käidud. Aga endiselt söön ma kõike ja täpselt nii palju kuidas organism küsib. Olen magusat hakanud rohlem sööma, sest ilmselt vajan magusaenergiat. Ja jätkuvalt ei kavatse ma oma toidusedelit muuta, kuigi ma ei ütle iial iial.

 Eile näiteks grillisime aias ning ämma lahkel loal korjasin endale veidi moosimaterjali.

grilliha ja värskekurgi salat
marjad..
läheb moosikeetmiseks...
midagi ikka. valmis moos
hilinenud õhtusöök: kartul ja kana tilli, sibula ja valgehallitusjuustuga

Segumoos:

mustsõstrad
valged sõstarad
punased sõstrad
õun
viinamarjad
punased karusmarjad
rohelised karusmarjad
vaarikad
kirsid
suhkur

 Homme on ka päev, kuigi päeval ma ei suuda rajal kepikõndida, sest liiga lämmi on.

Fotogalerii ka:
1 km läbitud...
...
rõõmus Germo
tunneli lõpus(t) paistab valgus.. ;)
2 km läbitud...
meie
Pärnu Paadimees
pmst kodus tagasi...


30. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma

Reede, 28. juuli 2017

Seenelkäik


 Tänast blogipostitust ma just kepikõnni ehk siis raja teema alla ei pane, aga kokkuvõttes ilmselt käisime naabrinaisega maha 4-5 km. Hommikul oli kohe sihuke tunne, et tuleb seenele minna. Ei häirinud meid järjekordne hoovihmasabin. Juba minnes saime märjaks ja lõpuks olime põlvist saati märjad. Soe on ju. Suvi on ju.

 Kus käisime? Ütlen vaid nii palju, sain vihje, et Raeküla metsas olevat kukeseeni, pilvikuid ja puravikke. Pikemalt kaalumata võtsime just sinna teekonna ette, aga leidsime vaid mõned pilvikud. Seened on täiesti ussitanud! No ja ega siis minul süda rahu ei andnud, ütlesin ju enne minekut Evele ka, et mina igatahes ei kavatse tühja korviga tagasi tulla ja pidasin sõna. Olgugi, et saime kahe peale vähe ja vaid pilvikuid ja puravikke. Annika armas tõi meid lõpuks autoga koju. Aitäh!

 Ja Ursula, sinuga oli ka armas kohtuda!

 Tegin kotlette. Koostis:

hakkliha
sibulad
paprika
küüslaugud
munad
rukkijahu
seened

 Väga head tulid. Head isu!

 Täna üle mitme päeva pole ma valuvaigisteid tarbinud, seega sellist uimast tabletilaksu ka ei ole. Olen peaaegu inimene. Pthüi, pthüi, pthüi!

 Sattusime metsa just ajal kui ühed noored tegid fotosessiooni. Küsisin viisakalt, et kas võin ka pilti teha. Lubati. Paar klõpsu tegin, aga mu telefon ei tee just kvaliteetseid pilte, eriti siis kui vihma sajab. Aga äge oli ikkagi.

 Reede õhtu on, kes läks peole, kes koju magama, kes...Mina kavatsen varsti raamatuga voodisse minna. Eile lugesin 2 raamatut läbi ja lähiajal blogin ka Heli Künnapase debüütlasteraamatust. Loen praegu raamatut mis mul kevadel pooleli jäi, Sofi Oksaneni "Kui tuvid kadusid." Kui kevadel see mind sugugi ei köitnud siis hetkel läheb peale. Palju oleneb ilmselt meeleolust ehk siis hingeseisundist. Vahel tahaks Eesti seebikaid lugeda ja vahel vanu klassikuid. Vahel hoopitükkis neelan luulet. Selline see elu kord on.

 Vahelduva eduga tegelen endiselt Trevori loo ülelugumisega, et järgmised peatükid saaks tulla. Iga asi omal ajal.

 Armastan!

Fotod:
kaunis neiu roosa suitsuga metsarajal...aitäh, et lubasite foto teha!
...
naabrinaine noaga...
metsa seenele, auu, auuuu ;)
sillake...
teises metsas juba...
kotletitaigen...
kotletid...


28. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma

KOHTUMINE ROTVEILERITEGA- Jaan Mikweldt


 Panin just käest Jaan Mikweldti romaani "Kohtumine rotveileritega." See kõneleb ühest noorest naisest kes põgeneb ühest linnast teise oma kallima eest kes teda petab. Selles teises linnas elab tema kriminaalpolitseinikust vend ja naine satub juhtumisi kriminaalmaailma keeristesse. Kõige naljakam asja juures on et selle teise linna mehed riburadapidi armuvad sellesse naisesse.

 Kui raamatu algus mind eriti ei köitnud, siis poole pealt läks nii huvitavaks, et ma otsustasin selle täna lõpuni lugeda. Niigi ohverdasin tänavused Pärnu Bluusipäevad, kuna igeme- ja hambapõletik (ilmselt) on sundinud mind valuvaigisteid neelama ja pool tundi peale tableti võtmist on mind otseses mõttes rajalt maha niitnud. Aga sellises olukorras ongi kõige parem lugeda. Rajale pole julgenud ka minna, sest hommikul käis mu külas armas Luule Luuse ja arvas, et olen külma saanud.

 Tegu on kriminaalromaaniga, mis peaks lugemishuvi pakkuma paljudele. Minule seostab see romaan suurel määral "Kättemaksukontoriga,"(kuigi see ta ei ole) seega peaks huvi pakkuma just selle seriaali fännidele. Romaanis on kõike, on armastust, pettumust, väga palju põnevust. Lausa nii palju, et hakkasin nii mõndagi õiglast ja süütut inimest kriminaaliks pidama lugemise käigus ja just see kõik tekitas põnevust. Aga lõpplahendus on hea, kuigi raamat tekitas huvi, et mis nendest tegelastest edasi sai. Aga seda tekitavad enamus raamatutest ja ongi hea kui lugejaile jääb ruumi fantaasiaks.

 See on teine romaan mille selle autori sulest läbi lugenud ja ma olen õnnelik, et mulle see võimalus avanenud on. Aitäh!

Julgen siiralt soovitada!

Rahva Raamatu lehelt:
21.69 20.61 €

RAAMAT

KOHTUMINE ROTVEILERITEGA

Autor: JAAN MIKWELDT
 6 Google +0  0 Share0

Regina Roosirotil on mitu põhjust ülikool raamatukogutöö vastu vahetada ja uude linna kolida. Pärast seda, kui armastatud noormees teda pettis, ei taha Regina temaga isegi mitte juhuslikult kohtuda! 
Uues sihtkohas elab juba Regina vend Juhan, kes töötab keskkriminaalpolitseis ja meeldib väga Regina heale sõbratarile, kelle juures raamatukogus on juhtumisi saadaval ka vaba töökoht.
Kõik klapib lausa suurepäraselt. Ent raamatuid armastaval Roosirotil pole kolides aimugi, et oma vennaga suheldes satub ta otse keerulise mõrvauurimise keskmesse.

28. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma

Teisipäev, 25. juuli 2017

Minu WHS Pärnu Postimehes pluss Heli Künnapase ootamatu visiit

 Täna on üllatustepäev olnud. Tõusin küll suhteliselt hilja kuna lugesin poole neljani raamatut. Hilja tõustes on minul alati see probleem, et ma ei ärka üles. Isegi peale hommikukohvi joomist magan alles. Ja plaan Vana-Pärnu randa minna ei tundu mulle täna sobivat. Täna on koristuspäev ehk siis omamoodi feng shui päev. Kuigi selle päeva sisse mahub juba palju põnevat.

 Ema helistas ja teatas, et tänases Pärnu Postimehes on minu uuest romaanist "Westoffhauseni häärberi saladus" suur artikkel. Loomulikult tõttasin ma selle kõne peale R-kioskisse lehte ostma, kuna ma ei näe veebist lugeda ja pealegi olen lehed mis puudutavad mind ja mu loomingut alles jätnud. Artikli jäädvustasin ka piltidele ja lisan siia blogisse, et oleks kindlas kohas. Ja nagu tellimuse peale astus mu uksest sisse artikli autor, selle raamatu kirjastaja, kirjanik Heli Künnapas, kes tõi 10 raha eest minu juurde müüki oma ahjusooja lasteraamatu "Laste ilus elu maal." Soovijad-soovige!Telepaatia eksole? Piisab mul Heli peale mõtlemisest ja ta on kohal. Ja see pole esimene kord. Nii armas oli kohtuda, lisaks Helile , ka tema 4 armsa lapsega, kes kõik on väga erinevad isiksused. Kõige jutukam oli täna särasilmne Joosep (õigupoolest on selle jutuka poisi rohelised silmad pruuni tooni võtmas). Kõik neli poseerisid mulle suurima hea meelega, emme on nad vist juba välja koolitaunud. Ja isegi pesamuna Christian, kellega ma olen kõige rohkem kohtunud, kõneles minuga. See laps on mulle veel eriliselt hinge külge kasvanud, sest oli ta ju imikuna meiega pidevalt lugejatega kohtumistel kaasas. Aga nüüd on ta juba suur, lausa 3 aastane. Kõk 4 on mulle omamoodi kallid. Ja Maria läheb iga päevaga aina rohkem ema nägu, kuigi silmavärv on tal ilmselt isast.

 Veel on võimalik minu käest osta mu nn bestsellerit "Westoffhauseni häärberi saladus" 15 raha eest. Posti panen 18 raha eest. See on hetkel mu kõige müüdavam raamat ja olen tohutult palju saanud head tagasisidet. Eraldi lehte ma fb-sse tegema ei hakka, kuna olen juba 12 raamatu autor ja ei jaksa eraldi kõiki lehti hallata. Pigem lisan jooksvad uudised kokku Kirjanik Margit Petersoni lehele. 

 Ka Kaidile suured tänud visiidi eest! Uute kohtumisteni ja lugemisteni!

 Nüüd aga lähen edasi uborkatama, sest hoog on sees ja tuleb seda ära kasutada. Pole ma see inimene kes iga päev harja ja lapiga ringi käib. Feng Shui õpetuste järgi ei tohigi inimene iga päev koristada, koristab ka nii hea energia majast välja. 

Olge hoitud ja armastatud!

Ahjaa, tänast Pärnu Postimeest saad lugeda SIIT.
Fotod:

25. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma

...
...
...
...
...
...
...

Heli kirjutab oma debüütlasteraamatusse pühendust
vaid 10 euro eest saad minu käest endale soetada H.Künnapase lasteraamatu
Heli Künnapas arvustan tänases PÄRNU POSTIMEHES mu WHS romaani
oleme ka NAISTELEHES

oleme ka KROONIKAS

Esmaspäev, 24. juuli 2017

Jaansoni rada 56.päev

5,8 km läbitud, 2 km veel koduni...

 Täna läksin rajale selle mõttega, et ehk leidub metsas seeni.
Pakkisin Germo seljakotti mõne kilekoti ka, sest kepikõndides on suht võimatu ämbreid või korve tassida.

 Läksime rajale oma kodutänavast ehk siis Vana-Rääma tänavast mis sujuvalt jookseb Rääma tänavale. Eks ikka sellepärast alustasime oma rada just nii, et oli parasjagu südapäev, kell oli 11.45 ja umbes sellel ajal pidavat päike kõige mürgisem olema. Ausalt öeldes olin ma hommikul segaduses, sest ei suutnud esimese hooga otsustada mida täna päevaga peale hakata. Üks osa minust igatses taas Vana-Pärnu randa, merre, sest mina jões ei käi. Teine osa minust igatses seenemetsa, sest fb sõbrad kogu aeg ahvatlevad oma seenepiltidega ja pealegi mulle kohutavalt meeldib seenel käia, isegi rohkem kui neid süüa. Mingi osa minust igatses kesklinna, sest osad raamatud on vaja posti panna. Aga otsustasime siis lõpuks teha "kaksühes" rajatamise, kuigi olin sügavalt pettunud, sest käisin läbi nii Rääma pargi kui ka Niidumetsa, kuid isegi ühtegi puravikku ei näinud.

 Niidumetsas kondasime mööda maastikukaitseala ja jõudsime mingite eramajade juurde kuskohast teed edasi ei viinud. Kui üks majavalvur häält tegema hakkas, pöörasime tagasi. Aga avastasime müstilist Niidumetsa, kus üle ojanirede (või mis asjad need on?) viisid sillad ja maha langenud puud. Igaks juhuks ma sillale ei läinud, sest tundus, et selle lauad olid mädad. Ja üle palgi ma ka ronida ei julge, et teisele kaldale saada. Aga see mets oli tõsiselt müstiline. Olin küll kunagi Niidupargi jaanitulet tulles seal kondanud, aga avastasin täna uusi paiku. See korvas veidi seenelkäigu isu. Tuleb teised teekonnad ette võtta, sest KOHUTAVALT tahaks seenele!

 Kui me lõpuks 3 km tähise juurde jõudsime, olime tegelikult läbinud juba 4,5 km ja koju jõudes näitas pedomeeter 7,8 km. Mõnus väsimus oli, eks palavus tegi oma töö. Ja pooleteisttunnine iluuni kulus marjaks ära.

 Homme ilmselt kulgeme randa, sest 27 sooja pidavat tulema.

Olge mõnusad!

Fotod:
mööda kodutänavat
Rääma park
Agape
mööda Rääma tänavat
endine Suusavabrik(u) /peatus/
Niidumetsa maastikukaitseala
no mitte ei julenud üle silla minna...
Niidumetsa metsarada
sattusime eravaldustesse
ja siit Jaansoni rajale...
tegelikult oli meil juba 4,5 km läbitud selleks ajaks...
lemmikkoht
tagasi koju. vana Viisnurga taga rajal...
2 km veel koduni...
ja peaaegu kodus...
väike info rattafännidele


24. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma