Jaansoni rada 48. päev

valgustatud Germo :)

 Kuigi ma plaanisin rajale minna juba hommikul, ei õnnestunud see meil mitte. Möödunud päev oli nii kirju ja tempokas. Miski niitis mind rajalt maha ja kell 18.00 läksin tunnikeseks tukkuma, kuid ärkasin alles 21.11. Nüüd on ilmselgt magamata öö kindlustatud. Ja poolvend tuli ka alles veerand kümne paiku, nii jäigi puude saagimine ära. Mina, neitsi, nagu ma olen, pean alati kellaaegadest kinni ja oioi kuidas mulle ei meeldi kui teine inimene seda teha ei suuda, ega anna teada ka miks tulla ei saa. Aga see selleks, loodan, et homme on ta õigel ajal kohal.

 Enne 23.00-i tegi naabrinaine ettepaneku rajale minna. Mõtlesin hetke ja läksimegi kolmekesi. Polnudki nii õhtuhämaras seal käinud. Päris mõnus oli, sest liiklejaid oli vähem ja saime rajal laiutada. Ainult et mu telefon ei tee pimedas just häid pilte, aga midagi sain ka jäädvustatud.

 Läbisime vaid 4 km, aga need "vaid 4 km" suutsid enesetunde üliheaks teha, sest enne minekut oli raske olla. Sõin üle pika aja kartulaid ka kanakastet ning see lõi mu organismi seest täis. Ilmselt mu organism ei taha enam jahukastmeid. No ja actimeli sai ka joodud ning rajalt tulles jõime kumbki Germoga klaasi keefiri, see tegi olemise kergemaks, puhitsused kadusid. Kuigi juba peale 2 km läbimist hakkas kergem.
4 km jääb mulle väheseks, see on nagu poes käimine, aga ma eriti ei julge öösel rada läbida ka isegi parema tahtmise juures, ka isegi siis kui ma pole üksinda. Minu kiiks, ma tean. Samas oli õhtul superhea, autode müra pmst ei olnud, mõnus tuuleiil saatis meid ja õhk oli ülimõnus ning kogu jõe äär imekaunis. Tuleb teinekordki minna, kui päev kätte ära kaob...

Väike fotogalerii ka:

naabrinaine ja Germo. minnes oli veel valgust...

meie kodusild

jõgi oli tormine ja suht kaldaga triiki...

1 km läbitud...

kohati on vasakkalda rada ka valgustatud

emotsioonid laes...

2 km läbitud...

sõudeklubi juures...

ausõna olen see mina :) selfi

tagasi kodus...

3-4. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma