pühapäev, 9. juuli 2017

Jaansoni rada 50. päev

natuke väsinud aga ikkagi õnnelik :)

 Nonii, rajal käisime eile ehk siis laupäeval, aga blogima jõudsin alles nüüd. No suvi on ja teen vahel nn netivabu päevi.
 Läbisime 5,5 km, rohkem ei suutunud, sest õhku oli vähevõitu. Tõsi küll, tuul oli täisa oma tööd tegemas, aga ikkagi oli raske hingata. Sellel nädalal jõudsin rajale 3 korda ja läbisime lühemaid maid, ning see andis tunda. Üle pika aja tundsin väsimust kuigi jalad ei väsinud, füüsiline vorm on kordi tugevamaks läinud, kui kolme kuu eest, kui kepikõndimisega alustasime. Jalgadelt (põlvede juurest) on kadunud paunad ja üleüldse on jalad musklis ja pekki on peal vähem. Tegelikult olengi ma veidi mures, sest need lihased on koledad, aga tervis on ikkagi tähtsam.

 Täna käisin ka üle kuu aja kaalul. Kokku olen selle kolme kuuga maha võtnud 15 kg, kuigi viimasel ajal läheb visalt, aga siiski. Mul pole ju kiiret kusagile. See 11 kg, mis esimese kuuga läks oli sulaselge rasv, mis oli tingitud mu istuvast ja väheliikuvast eluviisist. Raamatuid ja artikleid ju liikudes ei kirjuta. Kui 11 kg oli kadunud, hakkas kaal mängima, küll läks nädalaga pool kilo maha siis tuli teise nädalaga kilo tagasi jnejne...Aga ma ju jätkuvalt söön kõike ja see oli juba algusest saati mu eesmärgiks. Ei mingeid dieete ega enese piitsutamist või näljutamist söögiteemal. Las see pekk läheb nii nagu läheb. Peaasi, et enesetunne on hea ja immuunsus ka kordi tugevam. Ei haigestu iga tuuleiili peale köhasse, nohusse ega keskkõrvapõletikku, nagu ma viimastel aastatel olin neid pidevalt põdenud. Tõsi küll, kael on mul siiani nõrk koht ja radikuliit kerge tekkima, aga see on ka ainuke tervisehäda mis mind aegajalt piinab.

 Nagu esimeselt pildilt on näha, on ka mu käed väiksemaks jäänud, kuigi ilma varrukateta riideid ma siiski kanda ei saa, nahk, mis ripib on lihtsalt kole. See ei taha kusagile kaduda, kuigi musklid on juba moodustunud. Kerge kulturisti hoiak juba.

 Naljakas on see, et osad lausa ehmatavad, kui mind üle pika aja näevad, et olen alla võtnud. Samas mõni teine ütleb, et ei saa aru midagi. Aga ma ise saan, tunnen, et peegel on minuga paremaks sõbraks saanud ja riided ei ole enam ümber. Eks mul ole ju kaalu endiselt palju peal ja minu kaalu juures ei tarvitsegi aru saada, et olen 15 kg väiksem. No ja ma ei saanud, pidin jalad pildile jäädvistama, rohkem nagu enda huvi pärast, ei eksponeeri on keha kui vaatamaisväärsust. Kuigi ega ma pole oma keha ka, vaatamata ülekaalule, kunagi häbeneunud. Olen temaga kogu aeg hästi läbi saanud. Aga tervise heaolu nimel olen valmis milleks iganes.

 No ja peale rada olie meil armas suvine istumine, kalla ja naabrimees mängisid jäähokilt ja meie naabrinaisega lõime ennast lille, ehk siis naabrinaine joonistas mulle ka uued kulmud. No ja kuidas sa siis jätad endli tegemata. Kohe peab ju. Ahjaa, jäähoki lõppes naabrimehe võiduga, pidin ju selle ka ära mainima. Aga armas õhtu oli, aitäh!

 Täna on selline mõnus lebopäev olnud, aga õhtule viirutasin suure punkti moosi keetmisega. Hoidiste sissetegemise aeg on niigi lükkunud sellel aastal ja ma vaikselt ikka vaaritan, et oleks talvel võtta. Täna keetsin kokku segumoosi, mis koosnes järgmistest komponentidest:

õun
banaan
virsik
aprikoos
maasikas
viinamari
suhkur

Mõnus pühapäev oma kallitega koos kvaliteetaega veetes on õhtusse vajunud ja uus nädal peagi ust avamas.

Fotod:

1 km läbitud..
ujujad jõe ääres..
2 km läbitud...
jõe ääres on imeline olla...
rada...
Germo rajal..
peaaegu kodus tagasi...
vesi jões oli leige...
iseenda iluloojad :) rahu, värv on alles maha pesemata. naabrinaine joonistas
võistlustuled Soome ja Rootsi
punapüksne naabrimees võitis
Terje ja Tiksi terrassitaimed :)
Germo ja Zorro ka ju pundis :)
Zorro
ja Zorro istus varajaste hommikutundideni, ilma minuta koju ei läinud :)
ei eksponeeri oma säärejooksu, aga paunad põlvede juurest kadunud...
moosimaterjal tükeldatud...
ja moos purkides

 Armastan!

9. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar