 |
| käib töö ja vile koos |
Täna saime tööga algust teha alles enne kella 13.00, sest 12.30, kui poolvend kohale jõudis, hakkas hoovihma sadama. Aga juba 20 minuti pärast vihm taandus ja päike võttis ohjad enda kätte. Nii me siis tööriistadega kuuri taha suundusimegi. Naabrinaine hakkas hekikääridega muru lõikama, kuna vikatit me üles ei leidnud ning trimmerit ja niidukit meil kahjuks ei ole. Oksi eemaldasime oksakääridega. Mina sorteerisin ühte suurt rämpsuhunnikut, lisasin eterniidi ühte hunnikusse, raua teise, puidu kolmandasse jne...Ja labidaga sai asfaldilt sammalt ja umbrohtu eemaldatud.
Tegelikult oli meil täna põhieesmärgiks ikkagi aia ehitus, kuna ümberkaudsed joodikud ja ukulased armastasid just sellest kohast aeda sisse pugeda, kuna aed oli sealt põhimõtteliselt olematu. Suure värava kõrval olev aiaosa oli ühele poole kaldu ja puudusid toestavad lauad. No ja parajalt mäda oli see ka. Nii me siis nuputasime kuidas kinnitada paigatud aed raudvaia külge, aga välja nuputasime.
Igasugust võsa on aed endiselt täis. See on päris pirakas pindala ja paari päevaga ei tee midagi ära. Hea, et vennal on veel puhkus ja ta tahab ja saab abiks olla. Kes see teine ikka tuleks tasuta tööd tegema(?) Me tõesti oleme tõsiselt asja ette võtnud, sest see prügimägi lihtsalt tuleb likvideerida!
Natuke lonkan ka, sest suutsin ühe osa vanast pudelipõhjast jalga astuda, läbi krokside lausa. Andis välja kangutada. Aga väga hull ei ole, kuigi valus on ikka ja verd lahmas. Eks rajale jääb minemata, aga rajakoormus oli meil kõigil täna kuuride taga. Tegelikult on rajalt väike paus olnud, käisime viimati eelmisel kolmapäeval. Neljapäeval sõitsin Ema sünnipäevale ja koju jõudes käis mul põlvest õudne raksatus läbi ja ma ei saanud enam istumast püsti. Õnneks on mind ravinud Najatox ja Deep Relief. Päris mitu päeva oli raskusi istumise ja tõusmisega. Ravin vaikselt ja lähen taas rajale. Kükakilt püsti on ka raske saada, aga küll ma paranen. Kaalu on nädalaga pool kilo tagasi tulnud kuid see mind ei hirmuta, küll ma selle taas maha kepikõnnin. Juba rajapilte vaadates tekib tahtmine minna. Ehk juba homme. Kõik oleneb tervisest. Muidu on ju enesetunne väga hea ja usun, et labidaga tööd tehes võtsin täna alla ka. Usukuge, ma tagsuin ka naelu, sest see töö ei ole mulle võõras ja siidikäpp ma ka ei ole. Võin vabalt "meeste töödeks" tituleeritud töid ka teha.
Aga nüüd edasi tööle!
Fotogalerii:
 |
| labidaga sammalt eemaldamas... |
 |
| selline kõverik aiaosa ja teine üldse lauatu... |
 |
| kõverik sirgu aetud ja parandatud... |
 |
| naabrinaine niitis hekikääridega selle maalapi... |
 |
| teen adra sepikojas, taon rauda, taon rauda... |
 |
| paar viimast lauda veel panna... |
 |
| naabrinaine ja labidas :) |
 |
| see osa nüüd siis tehtud... |
 |
| hakkama saime! |
 |
| vaade tänavalt... |
19. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar