Täna oli meil selline ootamatu väljasõit. Tiina hakkas päälinna kandist Pärnu suunas liikuma tipptunnil, mis on paras katsumus. Riik võiks viimaks selle Tallinn - Pärnu maanteega midagi ette võtta ja no reedeti ja tipptundidel on nagunii liiklus ülitihe. Aga kohale ta jõudis ning meie turnee võis alata. Algatuseks sõitsime Lindile, kus Anneli kohvikut peab, lõunatama, siis kolasime mööda maja veidi ning edasine tee kulges Pootsi kirikusse ja tänu Annelile, kes kirikupapile helsitas (kes on ta klassivend) avati meie jaoks spetsiaalselt selle vana ja põneva kiriku uksed. Kirikuõpetaja Paalberg rääkis meile kiriku ajaloost ja näitas milliste alatrite ees kes palvetama peaks ja pajatas ka alles jäänud inventaaridest ja pisut ka ikoonide ajaloost. Mina nägin kiriku seinal inglit ja muidugi jäädvustasin selle. Panin küünlad endale ja Germole, palusin patud andeks, ostsin ühe ikooni ja endale ning Germole ristiga kaelaketi ning juttu jätkus kauemaks. Nii armas oli kiriku juurde jõudes näha kuidas avatud uks ja vihmapiisad meid tervitasid. Ja loomulikult suundus meie edasine teekond Vallyle külla, sest tema kodu asub Pootsi kirikust vaid 3 km kaugusel. Lõpuks ometi jõudsime ühe mu lemmikkunstnikule külla, meid tervitasid ka koduloomad ja linnud. Aitäh, kallis Vally selle armsa vastuvõtu eest! Ja loomulikult kõige suuremad tänud võlgnen armsale Tiinale, kes hetkel sõidab teise Eestimaa otsa, aga oli meiega koos 7 pikka tundi. Uute kohtumisteni! 8. juuli. 2022.a. Vana-Rääma
