neljapäev, 30. märts 2017

Vendade Liivide etluskonkurss Rääma põhikoolis


  Täna toimus järjekordne vendade Liivide etluskonkurss Pärnu piirkonnavooru osalejatele Rääma põhikoolis. Osalesin žüriitöös juba teist aastat ning sellel korral koos Alari Papa Jansoni ja Margus Oopkaubiga.

  Nooremas vanuserühmas osalesid: (5.-6. kl)

1.Kert Johan Sommer
2.Kennerth Viirmaa
3.Liidia Vesmann
4.Kärt Tamm
5.Aveli Schneider
6.Remo Raiesmaa
7.Grete Marie Odem

3. koht- Kärt Tamm
2. koht- Remo Raiesmaa
1. koht- Kert Johan Sommer

Keskmises vanuserühmas osalesid: (7.-9. kl)

1.Grit Lelle
2.Paula Kübar
3.Miia Puidet
4.Victoria Kaljuste
5.Maarja Ventsel
6.Berit Penu

3. koht- Miia Puidet
2. koht- Berit Penu
1. koht- Grit Lelle

Vanemas vanuserühmas osalesid: (10.-12. kl)

1.Emilie Kirsi
2.Kathariina Vabrit
3.Pille-Riin Makilla
4.Pille-Riin Seimann (kahjuks katkestas tervise tõttu)
5.Laura Laud
6.Cristina Rees
7.Kertu Lorents

3. koht- Laura Laud
2. koht- Pille-Riin Makilla
1. koht- Kertu Lorents

Grand Prix andsime Emilie Kirsile ning tema läheb Pärnut esindama Alatskivile.

Publikupreemia sai Kert Johan Sommer

Minu lemmik nooremate vanuserühmas oli vaieldamatult Kert Johan Sommer ja talle kinkisin ka oma lasteraamatu PETU.

Oma romaani SEGAVERLINE kinkisin (sobib vaid vanemale vanuserühmale, kuna tegu on täiskasvanute romaaniga) julge, teatraalse, õnneliku ja emotsionaalse esitluse eest Pille-Riin Makillale ja helge, julge ja meedliva esitluse eest Christina Reesile.

  Alari Papa kinkis oma luuleraamatu oma lemmikule Kertu Lorentsile.

 Suur rõõm oli tõdeda, et paljud kes osalesid eelmisel aastal, osalesid ka sellel aastal. Eelmise aasta kokuvõtet näete SIIT.

  Lisan ka mõningad fotod. Žüriitööd tehes mul ei õnnestunud eriti klõpsata, aga usun, et hiljem saan fotosid juurde lisada, kuna Rääma põhikoolil oli fotograaf olemas.

 Aitäh imelise elamuse eest ja uute kohtumisteni!

Lisan juurde veel fotogalerii : J.Liivi etluskonkurss. Fotograaf: Kadri Mekk
Ja nüüd ka artikkel Pärnu Postimehes


Liidia Vesmann ja Kennert Viirmaa
Alari Papa Janson ja Rein Laos
Rääma põhikooli direktor Elmo Joa ja Margus Oopkaup
direktor Elmo Joa
Margus Oopkaup
teadvustaja Rihard Järvesaar
minu ja ka publikulemmik Kert Johan Sommer (kinkisin PETU)
Margus, mina ja Papa
žüriiliikmed Margus, mina ja Papa
meiega koos head hinged Heli ja Monika, Rääma põhikooli õpetajad
tänud Rääma põhikool!


30. märts. 2017.a.
Vana-Rääma



kolmapäev, 29. märts 2017

Olen täitsa elus


  Ära tegime!
  Hästi mõnus on, kui saab ennast füüsiliselt liigutada. Mul on sihuke tunne, et olen nüüd vähemalt paari kilo võrra kergem. Ausalt.
  Kui eile puukoorem (olgu, olgu, vanade laudade koorem) mu kuuri potsatas (olgu, olgu, mehed tõstsid), tegin tänaseks suured plaanid. Loomulikult sai plaanid täidetud ja nagu pildilt näete, puud riita ka laotud, lisaks saagimisele, kus oli mul ka abikäsi olemas. No, ja Germo ikka ka natuke aitas.
Ühesõnaga kvaliteetaeg igati!

  Olen natuke ajahädas, aga optimistina tean, et kõik laabub lähipäevil.
Alles kütan elamist ja masin peseb minu eest pesu. Kõht on täis ja meel on hea.
Kohvil käisime ka ja püüdsime sõbrannega kohvist pilte välja võluda, sest harjutamine pidavat meistriks tegema. Kunagi ehk õnnestub paremini, eks ikka oma taktikaga.

  Päeva lõpuks näitasid kaseoksad köögilaual ka juba rohkem elumärke, kuigi Zorro armastab vaasi aeg-ajalt veest tühjendada, kuidas iganes.

  Minu pärast võib aprill veel oma õelat palet näidata, toasooja pärast me enam muretsema ei pea ja see on põhiline. 4 tundi aktiivset tööd ja...nojah, pindusid korjan näppudest siiani, aga ma olen kord selline inimene kes kinnastes tööd teha ei saa.

  (Otsustasin mõnda aega päevablogida, ehk siis taas iga päev oma elu avalikku päevikusse jäädvustada. Näis kui kauaks. Aga kevad on ja ilmselt suve ma ei kavatse nii palju arvutis veeta. Täna avasin selle masina natuke enne kella 22.00-i.)

  Nüüd aga kobin taas ühe raamatu käsikirja lugema, eks ikka saatesõna kirjutamise tarvis. Ja öökapil karjub mu järel Kiiri Saare novelli- ja jutukogu "Tuulemüüja tütar."

Olge mõnusad!
suur koorem karjub...
töö käib...
käib, käib...
Germo ikka ka...
kohvi...
kui hambaorki käepärast ei ole saab ka noa otsaga :P
kaske, kaske...


29. märts. 2017.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 28. märts 2017

Töine nädal...

oodates illustraatorit...

  See pole ammu enam uudis, et ma juba üle aasta kodus töötan, aga mõni nädal kujuneb nii pingeliseks ja tihedaks, aga mulle meeldib, sest see tähendab, et ma ELAN.

  Täna sain kokku oma lasteluule raamatu illustraatoriga. Kolm ja pool tundi vestlust kulges edukalt. Kui kõik läheb nii nagu minema peab, sünnib enne jõule mu esimene lasteluule raamat, milles ilutsevad anitamtsioonillustratsioonid. Visuaalselt saime täna asja paika, nägemus klappis ja diil sai tehtud. Hetk tagasi selekteerisin ka käsikirja ära ja nüüd on kõik illustraatori kätes.
  Ideid tekkis teisigi, ikka koostööks, aga nendest veel vara rääkida. Lihtsalt nii hea on teha koostööd inimesega kellega mõtted ja nägemused klapivad. Esialgu ma jätaks illustraatori nime mainimata, sest ma ei küsinud selleks luba. Aga luban, et sellest tuleb ilus raamat. Vanusegrupiks on kuni 3. klass.

 Kirjastuses käisin ka täna tiiru, oli armas ja positiivne õhkkond. Ja mõne PETU napsasin kaasa, aga need on kõik tellitud, seega vabamüügiks need ei ole. Suurem ports PETUSID jõuab Pärnusse 8. aprilli kirjandusõhtuks.

 Hetkel tegelen PÄRNU KIRJARAHVA ANTOLOOGIA 3 ülelugemisega, et eessõna või saatesõna kirjutada. Jah, kaua oodatud kaunikene hakkab sündima! Olen üks selle raamatu koostajaist. Aga sellest kõigest kirjutan ka hiljem.

 Eile said valmis mu kuuneda luuleraamatu kaaned ja küljendatud ning kujundatud käsikiri ka ja raamat läks trükki. Hästi mõnus tunne on. Ausõna!

VANA-RÄÄMA UULITSAL

 Homme on puudetegemise päev, sest kuurid olid juba tühjad, kuid täna saabus koorem. Läheb tööks.

  Neljapäeval teen koos Margus Oopkaubi ja Alari Papa Jansoniga žüriitööd Rääma Põhikoolis, kus Pärnu koolide õpilased esitlevad Liivi loomingut. Minu jaoks on see juba teine osalemine sellel imelisel sündmusel ja usun, et see jätkub.

 Kohe, kohe saabub aprill ja kui kõik läheb nii nagu minema peab, ilmub aprillis ka mu lühijutu- ja novellikogumik ning juba mai kuus uus romaan.

 Ja PETU järje sünd ei ole ka enam mägede taga, sest juba saatis illustaraator Signe Lauk mulle Lapimaalt visandeid piilumiseks. Ühesõnaga töö käib kogu aeg, kuigi mõni võib arvata, et mida ma siin kodus teen. Ikka tööd teen ja päris aktiivset tööd ning vahel on kirjatöö isegi väsitavam kui füüsiline töö. Ja eks ma üritan liikuda ka rohkem, kevad käes ju. Kuigi täna jalgsi kesklinnas käies oli tunne et isegi mina vajan taskusse telliskivi, et tuul ära ei viiks.

 Nii ma siis töötan, koduselt aga aktiivselt.

Hääd!


28. märts. 2017.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 26. märts 2017

PÖÖRAB ÄRA- Alari Papa Janson


  Mina olen üks nendest õnnelikest kes selle raamatu endale sai veel enne, kui ta poodidesse jõudis. Kohe on ka poelettidel saadaval.

  Jah, armas Papa käis mul täna külas ja kirjutas raamatusse ka pühenduse.
Olen üks nendest kellel on kõik Papa raamatud olemas ja loetud. Neid on kokku 6? See on autori kolmas luuleraamat.

 Mulle meeldib väga selle raamatu kujundus, lihtne ja tagasihoidlik, ei ole millegagi üle pakutud. Kõik on paigas. Raamat on jaotatud nn erinevateks peatükkideks, kus lugeja saab ka nautida Papa uuemaid laulusõnu.

 Papa luule on lihtne ja mänguline, kohati laulev. Olgugi, et läbivaks teemaks on minu silmis igaviku kutse, mõjub see raamat mulle kompaktselt. Tegu on enamjaolt lüürilise, kuid mitte lembelüürilise luuleraamatuga. Autor seikleb(veikleb) olemise ja minemise silmapiiril, pisut palju on selles traagikat ja valu, kuigi leidub ka lõbusamaid luuletusi ja osadel on ettearvamatud lõpud, värskendavad ja muigama panevad.

  Valdavalt koosneb raamat riimiluulest, kuid leidub ka vabavärssi ning lõpuluuletus on sonett, mis on üdini armastusluuletus, nagu soneti iseloom on.


 Tänud, hea Papa selle raamatu eest!

26. märts. 2017.a.
Vana-Rääma

Rahva Raamatu lehelt:

9.89 9.40 €VARSTI MÜÜGIL
    KAUPLUSES PÜSIKLIENDILE: 9.40 €
    KAUPLUSES: 9.89 €

    RAAMAT

    PÖÖRAB ÄRA

     0 Google +0  0 Share0
    Vahetevahel pöörab tee ära sinna, kus asuvad su varjatud maailmad. Siis pole midagi muud teha, kui küsida endalt, et kes sa oled, kus sa oled, mida sa näed ja mida sa tunned. Samuti seda, kas sa jääd ikka päris iseendaks, kui kõik pöörab ära. Või ongi kõik tehtud tegelikult meelega, mine sa tea? Aga seda otsustate juba teie, kallid lugejad!
    Või ongi kõik tehtud meelega? Mine sa tea!

    laupäev, 25. märts 2017

    Aktiivne laupäevak


      Mulle meeldib vihm, mulle meeldib kevad ja mulle meeldivad vanad puidust hooned, nendel on oma lugu vesta.

      Kuna ilmataat täna õues šašlõkitada ei lubanud, sai seda tehtud toas. Samas ma tõesti naudin vihmaseid ilmi. Ja nautisime ka üheskoos laupäevakut.
     
      Peale "saunapäeva" jäime Germo ja Kitiga "Mandariine" vaatama. Olin seda filmi enne näinud, aga ikka nautisin. Lembit Ulfsak on üks mu lemmiknäitlejaid olnud juba lapsest saati. Rahu talle sinna üles!

     Kui me Germoga lõpuks koju jõudsime, saime lausa tund aega ukse taga tuppa saamist oodata, sest köögi ja esiku vaheline uks oli lukustunud ja ootasime abiväge pikalt. Aga lõpuks kõik sujus ning tuju oli hea ja hakkasime majaesist koristama ehk siis laupäevakut pidama. Enne "lukuabi" klõpsisin natuke oma tänavast pilte. Armastan Vana-Rääma tänavat ja peagi ilmub ka mu kuues luuleraamat, nimega "Vana-Rääma uulitsal."

     Tunne on hea ja tuju on mega...

     Nüüd asungi taas oma küljendatud luuleraamatu käsikirja ülelugema. Aga enne fotogalerii tänasest päevast.


    kodumaja, minu lemmik vana puidust hoone...
    Imelist nädala lõppu!
    täna jõin maailma paremat kohvi
    jah, just see aparaat teeb maailma paremat kohvi..
    armas Kitike
    Kiti, Mandariinid, Germo
    üks pisike pardike paterdas...
    kodutänaval nurgal...
    kodutänav...
    kodutänaval...
    Germo maja kõrval
    ja Zorro on segaduses, et tema välja ei saa ningg mina ja Germo tuppa ei saa...
    risu ukse eest koristatud, ees ootab akende pesu, mis on selle sopase talvega oioioi...

    25. märts. 2017.a.
    Vana-Rääma

    Andeka kunstniku Kristina Reinelleri nägemus minust...


     Pikka juttu ma siin ajama ei hakka, sest lihtsalt mul pole sõnu.
    Kui sinagi tahad, et andekas kunstnik Kristina Reineller sind jäädvustaks, siis võta ise temaga ühendust. Siin on ka tema teine lehekülg Kristina Reineller Illustrations.

     Siit saate jälgida portree sündi. Lisan galerii ja jään tänutundega seda ka ise imetlema. Aitäh, kallis Kristina!
    vol 1
    vol 2
    vol 3
    vol 4
    vol 5
    vol 6
    vol 7
    vol 8
    vol 9
    vol 10
    vol 11
    vol 12
    vol 13
    vol 14
    vol 15
    vol 16
    vol 17
    vol 18
    vol 19
    vol 20
    vol 21
    vol 22
    foto: Urmas Luik

    25. märts. 2017.a.
    Vana-Rääma