Mulle meeldib vihm, mulle meeldib kevad ja mulle meeldivad vanad puidust hooned, nendel on oma lugu vesta.
Kuna ilmataat täna õues šašlõkitada ei lubanud, sai seda tehtud toas. Samas ma tõesti naudin vihmaseid ilmi. Ja nautisime ka üheskoos laupäevakut.
Peale "saunapäeva" jäime Germo ja Kitiga "Mandariine" vaatama. Olin seda filmi enne näinud, aga ikka nautisin. Lembit Ulfsak on üks mu lemmiknäitlejaid olnud juba lapsest saati. Rahu talle sinna üles!
Kui me Germoga lõpuks koju jõudsime, saime lausa tund aega ukse taga tuppa saamist oodata, sest köögi ja esiku vaheline uks oli lukustunud ja ootasime abiväge pikalt. Aga lõpuks kõik sujus ning tuju oli hea ja hakkasime majaesist koristama ehk siis laupäevakut pidama. Enne "lukuabi" klõpsisin natuke oma tänavast pilte. Armastan Vana-Rääma tänavat ja peagi ilmub ka mu kuues luuleraamat, nimega "Vana-Rääma uulitsal."
Tunne on hea ja tuju on mega...
Nüüd asungi taas oma küljendatud luuleraamatu käsikirja ülelugema. Aga enne fotogalerii tänasest päevast.
 |
| kodumaja, minu lemmik vana puidust hoone... |
Imelist nädala lõppu!
 |
| täna jõin maailma paremat kohvi |
 |
| jah, just see aparaat teeb maailma paremat kohvi.. |
 |
| armas Kitike |
 |
| Kiti, Mandariinid, Germo |
 |
| üks pisike pardike paterdas... |
 |
| kodutänaval nurgal... |
 |
| kodutänav... |
 |
| kodutänaval... |
 |
| Germo maja kõrval |
 |
| ja Zorro on segaduses, et tema välja ei saa ningg mina ja Germo tuppa ei saa... |
 |
| risu ukse eest koristatud, ees ootab akende pesu, mis on selle sopase talvega oioioi... |
25. märts. 2017.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar