
Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
Kuvatud on postitused sildiga menüü. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga menüü. Kuva kõik postitused
esmaspäev, 8. detsember 2025
Jaansoni rada 779. päev
Heh, näete jah, vastav silt ja taustal vastavalt ufo! :) Tulime rajal ja selle pikkuseks tuli täna 6,7 km. Trajektooriks Kesklinn, Vanalinn ja Ülejõe ning Rääma ikka ka. Täna näitab termomeeter sillal ainult 2 soojakraadi, aga minu meelest on soojem kui eile, mil oli 6 kraadi sooja. Igal juhul mõnusalt soe on, ainult et valgeks enam ei lähegi ja toas peavad kogu aeg tuled põlema. Pööripäevast hakkab juba vaikselt valgemaks minema, tuleb ka teil see ära kannatada, kes te seda perioodi ei talu, muud üle ei jää. Ja alati juba jaanuari algul särab päike palju kõrgemalt, see teeb veel rõõmsamaks. Mina olen ka praegu rõõmus, sest tegelen asjadega, mis mulle rõõmu ja positiivset energiat annavad. Lisaks suhtlen ma ka positiivsete inimesstega. Praagin oma elust välja kollase ajakirjanduse. Ega ma eriti ei saagi aru mismoodi on võimalik depressiooni langeda. No ausalt. Jah, ma tean, ma oskan negatiivsed asjad endast mööda lasta, ei võta neid endasse ja võimaluse korral hoian eemale nii negatiivsetest asjadest kui ka inimestest. See loob ja toob positiivset energiat ikka ja jälle juurde. Lisaks on ka lugemine teraapiline, aga seda ei usu need, kes ei loe ning on selle üle isegi rõõmsad, et ei loe. Lugemine on aegade algusest teraapiline olnud. Olgu tegu millise lektüüriga tahes, lugemine ravib ja harib. Paneb nägema läbi loome inimese sisse, kuigi ilukirjanduslikud teosed ei ole autobiograafilised. Kindlasti mitte, kuigi õhkõrnal määral paneb autor endast tahtmatult nii mõnegi loomujoone oma teksti sisse. Ja kirjutamine on ka hea, sest nii me kirjutame endast välja, miski ei jää sisse ja meid seespoolt sööma. On juba aegade algusest teada, et jagatud mure on pool murest, isegi siis kui jagad seda paberiga või paberile. Isegi siis kui tegu pole otseselt murega. Mina pean kirjutamist üheks enda kireks, aga selliseks kireks, mida igal teisel meist ei ole ja veel vähem inimesi kirjutab luulekeeles. Luule on minu jaoks üks kõige paremaid väljendusviise, 100% hingeteraapia, sest ma armastan luuletada jäägitult ja jätkuvalt. Sellepärast ma ilmselt olengi õnnelik. Tõesti olen. Olge teie ka õnnelikud ja terved! Germo on ka õnnelik, sest soovis endale jõulukingituseks villapatja ja sai ka, Magaziinis on see müügis vaid 15.50 eest. Hea on kingitust teha, kui soovija teab mida tahab. Jõulupraadi soovis ka, sai. Eile õhtul panin ahju ja täna võtsin välja. Nüüd vist tahan endale ka juba villapatja. 8. detsember 2024. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">

laupäev, 11. oktoober 2025
Jaansoni rada 747. päev
Ega täna üle 5 km ei õnnestunud liikuda, sest kogu aeg oli tegemist. Urmas tõi hommikul turult latikaid, need oli vaja ju puhastada, liblikaks lõigata (jajaa, tegin kalast liblika) ja ka enne suitsutamist maitsestada. Kanad muidugi ka. Ja me siis katsetasime ka keeduvorsti suitsutamist, aga kahjuks oli vale vorst, lastevorst pole selleks just kõige mõistlikum versioon, aga ega ta halvemaks ka ei läinud, pigem see kerge suitsu maitse annab maitset juurde. Aga jah, pekine Moskva vorst sobib, aga mõistagi tuleb kile eemaldada ja marli ümber mässida või siis see võrk, mis näiteks lahases liigese kipsile peale käib. On ka muid variante muidugi. Aga igaks juhuks soovitan midagi ümber tõmmata, et kokku ei kuku. Mul oli kunagi juhus, kus keeduvorstilt kile eemaldades see kokku kukkus, sest keskel oli üksnes kallerdis. Mul oli vaid sidet käepärast, valisin tavalise, mitte elastse. Nii me aias müttasime, Urmas lõikas ja hakkis õunapuoksi, mis annavad head suitsu. Lepapuru me ei pannud sellel korral üldse, sest eelmisel korral polnud tolku. Aga noh see oli ka ostatud variant, ise leppa alla pannes annab maitset küll. Ja siis sai veel ju kesklinna liigutud ja tagasi, ikka igale poole jalgsi, kuigi mul on sellle kuul isegi sinisele piletile raha laetud, ostsin niiöelda kuupileti enne maale sõitmist. Aga kui me maal ei käi, pole vaja, sest kõik oma käimised linans käime jalgsi ära. Väike reklaam ka sekka, Samaaria pood tõmbas täna toolide hinnad 5 euro peale, märksin kohe vara hommikul ja soetasin endale 2 kena tooli vaid 10 euroga. Enne maksis üks tool juba 25. Kiirustage, sõbrad! Olge hoitud! 11. oktoober 2025. Vana-Rääma
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)


















































