Jaansoni rada 878. päev

Tänane rada tuli 8,5 km pikkune. Uskumatu, aga sellel hooajal jõudsime Pärnus esimest korda metsa seenele. Kuna normaalseid seeni veel ei ole, on üksnes kukekaid, siis me väga ei pingutanud, ei läinud oma lemmikkohta, sest vihma otsustas ka veel sadama hakata. Mina küll suhkrust ei ole, aga üks mul siin on :) Kastejagu kukeseeni saime, või eks homme panen need omletisse. Pilvikute aeg on Pärnus läbi ja riisikaid veel ei ole. Muid seeni ka mitte, aga võibolla sellel aastal ongi nigel seeneaasta. Vähemalt saime ennast liigutada, see ongi kõige olulisem. Raamatud läksid ka teele. Ja nüüd ongi ilm hall, loodame, et see vihm, mis alla tuleb, teeb seentele pai. No olen hull korilane, olen-olen. Sügavkülma panin ka väikse kotitäie kirsse, enne eemaldasin kivid. Jube tüütu ja jube hapud. Rohkem ei pane ka ja kirsimoosi ka Germole ei tee, teen nagunii rohkem õunamoosi talle, tal ju õuna- ja rabarberimoos on lemmikud. Ja sügavkülmas on mul hetkel kirsse, metsmaasikaid ja aedmaasikaud. Kukekaid ja pilvikuid ka, aga need ma keetsin enne ära. Eile suitsutasime lõhet, päris hea tuli. Ma eriti liha ei söö. Kui siis, väga harva ja natuke. Nüüd ongi päev juba otsapidi õhtus. Lähen puhastan seened ära ning panen ka keema, lähevad teiste juurde sügavkülma. Olge siin ikka rõõmsad, hoitud ja terved! 20. juuli 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Jaansoni rada 844. päev

Tänane rada tipnes üksnes 5,5 km-ga. Ja kaanefotol olen suht unise näoga, sest juba kella 7.00 hommikul lõin ennast lille, siis väike hommikukohv ja teele. Ma olen ju hommikune magaja reeglina. Aga juba kell 7.48 jõudsin Rannahotelli. Vähemalt sai käidud ja kodus on ka kõik hästi. Tänud armas Ene, et vähendasid tagasi tulles veidi mu jalavaeva, sest vahetult enne Rannahotellist koduteele asumist katki läinud villidega (kanna taga) ei olnud just kõige mugavam liikuda. Aga Germo oli nii rõõmus, nähes jäävustust ja saades tervitussõnad kätte. Aitäh, et hoolid! Liikusin siis Rääma silla juurest koju, üritasin vahepeal magada, aga just siis hakkab telefon tirisema. Kui ma täna õhtul varem siit ära kaon, poen põhku, sest möödunud ööuni jäi vaid 5 tunni pikkuseks, seega ei pruugi ma täna väga kaua ka õhtulugeda. Aga üks imeline päev on seljataga. Õhtused lisakilomeetrid tulid Rääma linnaosast, käisime Piiri tänaval, suitsutasime lõhet ja nautisime ilusat ilma. Aed on tulpidest punane. Selline armas päev siis seljataga. Homseks on uued plaanid ja pikemale tiirule lähme ilmselt tuleval nädalal, kui Germo ka kosunud on. Kõik on korras. Olge terved ja hoitud! 15. mai 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">