Vastu tänast sai loetud Verni Leivaku poolt koostatud ansambel Respekti liidri Kerdo Möldri elulooraamat "TUHAT NUGA SELGA. Kerdo Mölder. Elulugu." Nagu pealkirigi ütleb, on tegu elulooraamatuga. Neid ma loen vähe, väga harva, aga valikuliselt. Kerdo lihtsalt on igas mõttes nii värvikas kuju, eristub pika puuga hallist massist ning juba see kutsub lugema. Mulle meeldivad inimesed, kes julgevad olla need, kes nad on! Mulle meeldivad ausad, julged ja hea kirjasõnaga inimesed, positiivsed ja rõõmsameelsed, kes on elu näinud rohkem, kui mõned inimesed kokku. Vaatamata eluvitsutustele, mis on küll üldistav iseloomustus, suudab Kerdo kõige juures jääda ikka Kerdoks, kes ei karda maske, julgeb ennast alasti kiskuda kogu universumi ees ja kõnnib sealjuures püstipäi edasi. Olgugi, et see raamat võib paljudele tunduda iluskirjandusliku fiktsioonina, tajun ma, et Kerdo ongi selline, milliseks raamat teda identsifitseerib. Ta ongi justkui teise temperamendiga indiviid, mitte tüüpiline eestlane, kes paljudes olukordades jaanalinnu kombel pea liiva peidab. Mul on olnud läbi pikkade aastate võimalus osa saada Kerdo Möldri tegemistest läbi sotsiaalmeedia, meedia, bändiga esinemiste, Diana sünnipäevade ja ka armsate Diana ja Kerdo pulmade, sestap võin öelda, et tunnen teda põgusalt, nagu enamus Eesti inimesi. Ausalt öeldes ei jõua ma ära imestada, kui negatiivsed on inimesed, ise loevad kõike toimuvat ja loobivad endast välja kogu sapi ja lausa nii, et organismi jääb alles nende endi negatiivne pool. Nad ei kujuta ettegi, et see negatiivsus, mida nad loobivad, tuleb neile justkui bumerangi efektina tagasi. Tuleb veel valusamini. Mitmekordselt. Aga inimesed, kas te selleks loetegi teiste elulugu, mida nad siiralt jagavad, et näidate seeläbi oma kurja loomust? Tean, et kaldusin raamatu teemast kõrvale, aga Kerdo on siin siiski "peasüüdlane" ja ma ei saa teatud teemadest üle ega ümber. Ärge lihtsalt lugege, kui ei meeldi, nii lihtnee see ongi. Astuge edasi ja püüdke oma eludega hakkama saada. Kerdo on avaliku elu tegelane ja veel selline tegelane, kes müüb ning seda mitmes mõttes. Tean ka neid, kes salaja naudivad Respekti lugusid aga selga pöörates valavad inimese sõnnikulaviiniga üle. Ütlen ausalt, kõik ei peagi kõigile meeldima ja eks inimene näeb teise vigu ikka oma peegelpildina, kuid ei taha seda endale tunnistada. Pigem ausad ja avalad inimesed, kui lipitsejad ja silmakirjalikud, kes tagantselga neidsamu nuge selga loobivad. Kallis blogilugeja, võta see raamat kätte ja loe. Kui sa ka siis elu järele mõtlema ei hakka, millal siis veel? Lisaks on Verni Leivak superhea sõnakasutusega ning üks parimaid elulooraamatute koostajaid Eestis. Verni Leivak ja Kerttu Rakke, pärsispäris hea kirjasõnaga ja lemmikud minu jaoks. Ja siia juurde lisan ka väikese fotogalerii, kus kõige vanem pilt neist on tehtud aastal 2015 ehk siis juba 10 aasta eest Salme kultuurikeskuses, kus oli ajakirja "Vaimupuu," kus ma toona kaasautorna töötasin pidu ning seal astus üles ka ansambel Respekt. Lisaks veel 4 aasta eest Kihnus, kus Respekt ja Daina üles astusid. Ja üks jäädvustus ka 4 aasta eest ühel (mitmest) armsa Diana sünnipäeval. Ja kõige värskem paari kuu eest kallite Diana ja Kedro pulmas. Kahjuks teatud asjaoludel ei saa ma homme sõita Diana sünnipäevale, aga mõtteis ja parimate soovidega olen kohal. Kerdo, kirjuta veel! Olen ka sotsiaalmeedias su kirjastiili jälginud, see on kaugel üle keskmise, see on fantastiline. Ja kokkuvõttes sosistaan samad sõnad, mille sulle pulmas ütlesin;" Ära rohkem lollusi tee!" :) Aitäh selle raamatu sünni eest ja aitäh raamatut laenamast ka sulle, Annika! Raamatu tutvustus. "Tuhat nuga selga" on Kerdo Möldri raputav ja avameelne elulooraamat, mis viib lugeja läbi keeruliste elusündmuste – lapsepõlves kogetud raskuste, eneseotsingute ja lõpuks muusikuks saamise teekonna. See on lugu võitlusest ja eneseületusest, mis ei hoia tagasi, vaid räägib valusad lood nii, nagu need olid. Raamat puudutab sügavalt nii neid, kes on oma elus pidanud võitlema, kui ka neid, kes otsivad lootust ja jõudu raskustest üle saamiseks. See on tunnistus inimhinge tugevusest ja unistuste poole püüdlemisest, ükskõik kui võimatuna see ka ei tunduks. 26. juuli 2025. Vana-Rääma
