Mälumäng "Gulliveri kultuurikilb" (3)

Täna osalesin juba kolmandat korda "Gulliveri kultuurikilbi" mälumängus, mida korraldavad Jaak ja Karin Känd. Osalen võistkonnas "Vanad Sõbrad" ning tänane koosseis oli järgmine: Margit Peterson, Teolan Pärtels, Jaak Eamets ja Meelis Sarv. Saime auväärse 2. koha. Veel enne viimast küsimust jagasime esimest kohta ja Jaak juba kartis et peab lisaküsimuse küsima. Aga viimase küsimusega oli võimalik 5 punkti teenida, meie teenisime 4 punkti ning alistusime võitjale vaid 1 punktiga. Küsimusi oli äärest äärde, nii kirjandusest, kutuurist, arhidektuurist, ajaloost, muusikast, variast jne... Meil läks täna väga hästi ja ma tänan meie üliägedat võistkonda, sest tõesti oli põnev. Aitäh, et olete mind enda punti võtnud, naudin seda sajaga! Saab üle pikkade aastate oma mälu mälumänguga taas treenida. Ja selleks hooajaks on Gulliver pillid kotti pakkinud, näeme sügisel. Imeline ajude ragistamine kuus korra Pärnu "Endla" teatri kohvikus. Kniks! 14. mai 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Maaja ja Helena Hage ühise raamatu "modus vivendi" esitlus Pärnus

Täna esitles ema-tütre tandem raamatut "modus vivendi" Pärnu Keskraamatukogu suures saalis. Luuletused selles raamatus on ema ehk siis Maaja Hage sulest ja tema tütar Helena Hage maalis Hingemaalid. Sulanduvad hästi ühte, sest ka energeetika neil kunstiteostel on sarnane. See on Maaja Hage teine luulekogumik, mille müügist raha kogub ta kolmanda tarvis. Jah, ma tean, kui luule hakkab tulema siis ta tuleb, mul endal on juba 3 luuleraamatu käsikirjad ootel. Raamatuesitlus läks täissaalile ning kohal olid fännklubid või... ma isegi ei oska öelda kes. Aga seda tean öelda, et ka praegune Pärnu linnapea Kristel Voltenberg oli kohal ja luges oma kunagise õpetaja Maaja Hage luulet. Maaja Hage näol ongi tegu väärika õpetajaga, kellele 57 aastane linnapea täna esimest korda "sina" ütles, sest siiani on ta Maajat teietanud. Lisaks luges veel ühe poetess Hage luuletuse poeet Jaak Känd ning nii mõnigi tuttav võttis sõna. Ja loomulikult ka raamatu illustraator Helena Hage. Midagi rääkis Maaja ka Kablist, aga ma ei saanudki aru millest täpselt, sest seda ta ei selgitanud. Autor ise ka esitas mõned luuletused ja andis teada, et luule temas elab aktiivset elu, kuigi luuletama hakkas ta alles väärikas eas. Aga oma vanuse kohta, mida üks ta sõpradest mainis, näeb poetess Maaja Hage väga vitaalne ja kena välja. Meie tutvusime temaga eelmisel aastal hommikupalvusel, kus kohast me koos koju jalutasime ja juttu jätkus kauemaks. Raamatut ma ei soetanud, aga ma pole ka kade põhjuse väljaütlemisega, mind ei kutsu eestikeelset raamatut ostma võõrkeelse pealkirjaga raamatu nimi. Minu kiiks, aga midagi pole parata. Minu meelest võiks eestikeelsel raamatul olla ka eestikeelne pealkiri, juba austusest meie oma keele vastu ning võõrapärane pealkiri tundub minu jaoks poosetamisena. Väga vabandan, aga ütlen alati oma arvamuse välja ja jään sellele truuks. Rohkem ma raamatu kohta hetkel kosta ei oska, ehk kunagi, kui satun lugema. Aga tore laupäeva lõuna oli. Aitäh! Ma jäädvustasin palju, aga välja tuli vähe pilte, tagareas suumides lihtsalt ei õnnestunud. Ja tagumisest reast oli väga halb ilma mokrofonita esitletud luulet kuulata, lihtsalt ei kostu. Teadmiseks. 2. mai 2026. Vana-Rääma

Ilu ei panda padaje

Sekka lugemise-, rajatamise- ja ürituste blogimistele tunnen, et pean kogu selle viimaste tundide (päevade) ilu blogisse jäädvustama, et ta oleks koos kõikide teiste artiklite sündmustega, nagu ühes sahtlis. Jah, hiljuti ilmus Audru valle lehe "Kodused Hääled" aprilli number, kus hea Ülle Varik tutvustab mu lühiromaani "Vihmatüdruk," mis viib lugeja nii Audru valda, täpsemalt Lavassaarde (mis oli kunagi omaette vald) ja ka Pärnusse seiklema. Sinna sisse on kirjutatud ka armastatud muusik Ergo Korp. Siirad tänud, Ülle! Jagasin sotsiaalmeedias veebilehte aga varsti saan ka endale paberkandja, millel on minu jaoks oluliselt kaalukam tähendus, nagu kõigil paberväljaannetel. Olen ise aastaid hobiajakirjaniku tööd teinud, ja üleüldse meeldib mulle niiöelda trüki lõhn, seda mitmes mõttes. Siia lisan ka eile toimunud "Raamatu ja Roosi päeva" plakatid, mille armsad Apollo töötajad mulle kinkisid. Aitäh! Te olete võrratud seal PK Apollos! Eranditult kõik! Aprilli "Loomingu" numbrist leiab teiste seas arvustuse minu värskema luuleraamatu "Valged varjud" kohta, mille eest tänan Sveta Grigorjevat. Aitäh! Tänases "Pärnu Postimehes" avaldas ajakirjanik Kristo Niglas väikse artikli eilsest "Raamatu ja Roosi päevast," kus ka meie kenasti kirjanik Kerttu Rakkega figureerime. Lisaks viisin ma täna 7 raamatut teele, osadele ka kätte. Väike jäädvustus ka siia kalli Looraga. Ja nii naljakas, kui see ka ei ole, kohtasin ma üle aastakümnete Pärnu Rüütli tänaval ühte kirjandusinimest, kes kunagi ka ühes teises linnas kirjandusõhtuid korraldas ja nüüd Pärnusse niiöelda ära eksinud on. Ja tal on meeles, et ma lubasin talle kunagi ühed laulusõnad kirjutada. Minul endal oli see meelest pühitud. Aitäh meelde tuletamast, Nuki! Kunagi ehk ja siis palun laula see lugu mulle kõige esimesena ette! Jah, Nuki on kunagi käinud ka ühes saates, mis on seotud otseselt laulmisega. See on nii naljakas, detsembris Tartus liikudes kohtasin Riia tänaval ühte inimest ja see oli ka pärnakas, nüüd Rüütli tänaval kohtasin ühte tuttavat inimest ja see oli toonane tartlane, kui me kunagi ammu tutvusime, aga juurtelt vist võrokene. Või ... Aga nüüd ma lähen, olen siin õhtul tagasi. Ja homme olen Tartus, seal jalutab kindlasti mõni pärnakas vastu :) Ahjaa, eile silkasin ka Rahva Raamatust korra läbi, kohtasin Jaak Kaändu, kes ootas esinejaid, eks ikka teatud päeva raames. Jäädvustasin. 24. aprill 2026. Vana-Rääma