See on üks neist ajakirjadest, mida võiks iga kirjanik lugeda. Nii tutvub lugeja ka noorautoritega, sest tihtilugu nende tähelend algabki sellest ajakirjast. Muidugi ka "Värskest Rõhust" ja "Sirbist." Kunagi ma ostsin järjepidevalt neid kõiki, aga nüüd ostan harva, loen pidevalt. Eks ikka elu kalliduse tõttu tuleb valikuid teha. Ja need 3 on ka ainukesed raamatud, mida veebis loen. Veebis loetud raamatuid ma ei blogi. Antud numbris arvustab kirjanik Sveta Grigorjeva möödunud aastal ilmunud luuleraamatuid, nende hulgas ka minu luulekogumikku "Valged varjud," mis on mu kõige värskem. Tegelikult on mitu käikirja juba ka toimetatud ja illustreeritud, kuid nende väljaandmine viibib lihtsalt sellesama elu kallinemise tõttu, pean valikuid tegema. Aga kui on õige aeg, kirjastan ja trükin. Selle "Loomingu" numbris lugesingi huviga Sveta luulearvustusi, sest need on nii sisukad, mõnusalt otsekohesed ja ma tean kui suure töö arvustaja enne pidi ära tegema, et selle tööga ühele poole jõuda. Sveta Grigorjeva arvustus "Ühe naise harali märkmed eelmise aasta luulest" algab leheküljel 510 ja lõppeb leheküljel 527. Väga põnev lugemine oli ka Mihkel Muti poolt kirjapandu Jüri Üdi eluradadelt. Sealt saab palju põnevat, mida meedia enne kajatanud ei ole. Vähemalt mina ei olnud teadlik, kuigi ma olen suure lugevusega. Piret Põldveri "Finaal" oli ka sisukas lugemine. Sobis. Lisaks veel Reeli Reinausi "Hiietantsijate" arvustus. Olen selle raamatu ise läbi lugenud ja tunded on sarnased arvustaja Elle-Mari Talivee omadega. Piret Jaaksi loen ka suurima heameelega. Aitäh! Poetessidest tõstan esile Aliis Aalmanni luule ning Eva Koffi proosa "Lõoke" on ka muljetavaldav. Sellega tõmban oma emotsioonid kokku aga kopeerin siia S.Grigorjeva arvustuse oma luuleramatu kohta, see õigus mul ju oma blogis on :) Aitäh! Margit Petersoni „Valged varjud” on aga täitsa terav tükk! Riimiline küll, aga selles ei aimu kellelegi meeldimise püüdu. Ma soovitaksin Petersonil rohkem vabavärssi viljeleda, tundub, et sealt saaks ehk midagi täitsa huvitavat tulla. Praegused riimid on küll kohati nauditavad, aga autori ühiskonnakriitilise luule kirjutamise potentsiaal peitub siiski teistsuguses vormilahenduses. Samuti oli raju lugeda luulet naisautori sulest, kes kirjutab nii ropendamisest, peeretamisest, lollusest, tahtmisest mitte kuhugi kuuluda – parajalt punk kogu! 28. aprill 2026. Vana-Rääma
