Margit Petersoni kirjalaegas: Geio

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

Kuvatud on postitused sildiga Geio. Kuva kõik postitused

laupäev, 9. november 2024

Mitte poistega maal vaid poistega maal :)

Just täpselt nii ongi, me käisime poistega maal. Poistega maali mul ole, on küll mitu nutva poisiga maali, aga ... Lemmes käisime. Suvilas. Nii mõnus ilm on, 9 kraadi sooja on Pärnus ja oli Lemmes ka. Meres me küll ei käinud, jääb see minek ilmselt kevadesse. Kevadeks on nagunii suured plaanid paigas. Ootan juba. Suvila on oma koha peal ja paljud naabrid olid ka kohal :) Nii vahva oli tõdeda, nagu oleks suvi tagasi ja usinad mesilased toimetavad. Tore olid teid näha, küll korraks, sest me viibisime ju maal kõigest 1,5 tundi, aga armas pesake on nähtud ja süda on nüüd jälle rahul. Mõne jäädvustuse tegin ka poistest, eks ikka mälestuseks, kuigi ega ma eriti avalikult meie pereliikmetest pilte ei jaga, ei tea jälle kus kohast või kellele miski ei meeldi, kurjust ja õelust on maailm täis, pole vaja nendel kibetunud inimestel meie eluga kursis olla. Aga üks ilus päev on märkamatult armsa pere keskel õhtusse saanud ja meie oleme rahul ning õnnelikud. Olge teie ka! 6 km ja veidi alla 10 000 sammu näitab pedomeeter, seega igati kordaläinud päev. Aitäh, universum! Aitäh, mu armsad ja südamlikud ning mõistavad pojakesed, minu eluõiekesed! 9. november 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

teisipäev, 9. aprill 2024

Jaansoni rada 469.päev

Tänaseks raja pikkuseks tuli (koos trenniga välijõusaalis) 7,6 km ja 12 500 sammu. Nii mõnus ilm on, kella 19.08 ajal näitas kesklinna silla juures alles 14 soojakraadi. Ja üldse nii ilus oli rannas, sest laev tuli, jäädvustasin seda erinevate nurkade alt. Eks mul ole seda fotograafia huvi ka veidi. On kogu aeg olnud. Aga kepikõnd on ikka parim, parim kõikidest teistest treeningutest, kuigi jõusaalis on mul ka omad lemmikud juba välja kujunenud. Täna veetsime seal juba ka kauem aega. Ja iga korraga annan ka õlale rohkem koormust, taastun vaikselt. Germo ka juba naudib ja ootab sinna minekut. Tasuta veel käes, mõtelge! Ole lahke ja lihtsalt mine! Aga mis seal ikka, laen ka nüüd fotod blogisse ja olen tänulik Geiole, kes mulle siin jõu ja nõuga toeks on, minu itimees :) 9. aprill 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

reede, 23. juuni 2023

Jaanid koos kõige kallimatega

Nagu lapsena võrkkiiges ... Eks jaanide ja jõulude aegu ollakse ikka kõige kallimate seltsis, nii ka meie täna. Istusime aias, nautisime seltskonda, sõime ja jõime ning kuulasime muusikat. Eks neid pidusid, üritusi ja sündmusi ole Pärnus järjest tulemas, jõuab veel ringi liikuda küll ja veel. Nii me otsustasime perega omakeskis aias jaanid vastu võtta. Meid oli tegelikult veidi rohkem, Geio ja Harli ikka ka, aga ma ei jäädvustanud. Lisaks sai täna korraks meres käidud ja olen ennast veidike ära põletanud, sest mulle hakkab päike jube ruttu peale, kuid albiinona ma pruuniks ei lähe. Ja 6 km ja 10000 sammu on täna ka liigutud, seega enam rajale ei kibele, oleme juba kodus tagasi. Enesetunne on mõnus, tunnen ennast hoitud ja armastatuna ning naudin igat hetke, sest tänaseks on minu ümber üksnes need inimesed, kes olema peavad. Naudin elu sajaga! Aitäh, Universum! 23. juuni 2023. Vana-Rääma

pühapäev, 7. juuli 2019

Südantsoojendav päev

...

Ei saa me kallite õdede ja vendadega ning meie noorema põlvkonnaga igapäevaselt koos aega veeta, aga täna oli üks päev, mil meil see õnnestus. Meid on küll 7 õde-venda, aga täna veetsime pool päeva koos kolme (kaasa arvatud mina) õe ja ühe vennaga. Lisaks lisandus meie gängi veel poolvend ka.

Päev kujunes väga südamlikuks. Kõiki fotosid ma avalikkuse ette siiski ei too, sest osad on liiga privaatsed, aga mõne armsa jäädvustuse ma lausa pean oma elulooblogisse lisama.

Aitäh, kallid õed Marge ja Reet, vend Mati, poolvend Heiki, minu kallid pojad Germo ja Geio ning õepoeg Risto! Uute kohtumisteni!

Fotod:

küll see tädi Marge on ikka naljakas :)

Reet, Marge, Germo, mina, Heiki ja ees seisab Geio

Geio ja pikakeelega Simba :)

meie boss Simba :)

7.juuli. 2019.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 18. juuni 2019

Jaansoni rada 160.päev

Väike juubel, ekole? Täna jõudsime lõpuks kepikõndima. Liiga palju takistusi on viimasel ajal olnud, aga nendest ma pikemalt ei räägi, ei taha rääkida.

Olgugi, et läbisime vaid 4 km, on selles mõttes hea tunne, et sai ennast liigutatud, mitte küll väga aktiivselt, aga ikkagi.

Eks ma ikka olen iseenda katsejänes ja küll ma selle õige rütmi ka tagasi saan. Ma ei heida meelt, iga asi omal ajal.

Täna lisandus mu tasside kollektsiooni lausa 3 uut tassi. Ühe tõi mu hea noorem poeg Geio Inglismaalt. Aitäh! Ning teise ning kolmanda tõi hea Mari-Liis Tšehhist ja Saksamaalt. Aitäh! Tasside kollektsioon üha täieneb ja terve mu elamine on neid täis, aga ükskord tuleb aeg mil ma need taas nähtavale panen, hetkel on vaid uuemad riiulil, teised on kapis, sest need koguvad palju tolmu ning pesta ma neid ei saa, sest tasside all on kleepekad tooja nimega ning asukoha nime ja kuupäevaga ka.

Aitäh head sõbrad, kes te mu päeva päikeseliseks muutsite!

Fotod: