Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
Kuvatud on postitused sildiga Geio. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Geio. Kuva kõik postitused
teisipäev, 9. aprill 2024
Jaansoni rada 469.päev
reede, 23. juuni 2023
Jaanid koos kõige kallimatega
pühapäev, 7. juuli 2019
Südantsoojendav päev
 |
| ... |
Ei saa me kallite õdede ja vendadega ning meie noorema põlvkonnaga igapäevaselt koos aega veeta, aga täna oli üks päev, mil meil see õnnestus. Meid on küll 7 õde-venda, aga täna veetsime pool päeva koos kolme (kaasa arvatud mina) õe ja ühe vennaga. Lisaks lisandus meie gängi veel poolvend ka.
Päev kujunes väga südamlikuks. Kõiki fotosid ma avalikkuse ette siiski ei too, sest osad on liiga privaatsed, aga mõne armsa jäädvustuse ma lausa pean oma elulooblogisse lisama.
Aitäh, kallid õed Marge ja Reet, vend Mati, poolvend Heiki, minu kallid pojad Germo ja Geio ning õepoeg Risto! Uute kohtumisteni!
Fotod:
 |
| küll see tädi Marge on ikka naljakas :) |
 |
| Reet, Marge, Germo, mina, Heiki ja ees seisab Geio |
 |
| Geio ja pikakeelega Simba :) |
 |
| meie boss Simba :) |
7.juuli. 2019.a.
Vana-Rääma
teisipäev, 18. juuni 2019
Jaansoni rada 160.päev
Väike juubel, ekole? Täna jõudsime lõpuks kepikõndima. Liiga palju takistusi on viimasel ajal olnud, aga nendest ma pikemalt ei räägi, ei taha rääkida.
Olgugi, et läbisime vaid 4 km, on selles mõttes hea tunne, et sai ennast liigutatud, mitte küll väga aktiivselt, aga ikkagi.
Eks ma ikka olen iseenda katsejänes ja küll ma selle õige rütmi ka tagasi saan. Ma ei heida meelt, iga asi omal ajal.
Täna lisandus mu tasside kollektsiooni lausa 3 uut tassi. Ühe tõi mu hea noorem poeg Geio Inglismaalt. Aitäh! Ning teise ning kolmanda tõi hea Mari-Liis Tšehhist ja Saksamaalt. Aitäh! Tasside kollektsioon üha täieneb ja terve mu elamine on neid täis, aga ükskord tuleb aeg mil ma need taas nähtavale panen, hetkel on vaid uuemad riiulil, teised on kapis, sest need koguvad palju tolmu ning pesta ma neid ei saa, sest tasside all on kleepekad tooja nimega ning asukoha nime ja kuupäevaga ka.
Aitäh head sõbrad, kes te mu päeva päikeseliseks muutsite!
Fotod:
 |
| rada |
 |
| vesiroose, veesiroose... |
 |
| tuulest viidud mina |
 |
| päike |
 |
| rada |
 |
| 2 km läbitud... |
 |
| kes unustas oma rattaluku Jaansoni rajale? (pingile peale Sõudeklubi) |
 |
| poja toodud tass Inglismaalt |
 |
| armsad Emilia, Mari-Liis ja Germo |
 |
| tassid Tšehhist ja Saksamaalt |
18. juuni. 2019.a.
Vana-Rääma
reede, 27. jaanuar 2017
Ema ja Isa ning raamatud
Täna plaanisin ühele raamatuesitlusele minna, aga läks teisiti.
Kalli Ema saadetud pildid jõudsid kenasti kohale. Sellel pildil on mu Ema 27 ja Isa 29 aastane. Pilt on tehtud 1962. aastal. Noored ja kenad nad meil siin. Ema lasi maha pildistada ja saatis mulle ka ühe. Ema kleit on nii armas ja minu meelest mõningad aastad tagasi olid sellised taas moes. Isa kandis peaaegu kogu aeg ülikonda, kaabut ja kinga. Ema kunagi ka kübarat. Aegumatu ja soliidne stiil minu meelest. Aga nagu näete, on mõlemad paksude ja lokkis juustega, pole siis mingi ime, et ka minule ja mu lastele on meeletu lokipahmakas pähe antud. Ja õdedele-vendadele ka!
Siirad tänud Maria Lepmaale raamatute eest! Need on nüüd kenasti öökapil ootejärjekorras. Kui läbi loen, blogin. Aga kuna on kuu lõpp, natuke kitsam aeg ja söögirahast näpistada ei taha, siis minu raamatud sõidavad teele alles 3. veebruaril.
Ka Saale Väesteri raamat jõudis postimajja ja teade tuli koju. Selle toon ka millalgi ära. Ja enda oma panen siis ka veebruaris teele. Nüüd on mul nii palju lugemist, et täna vist tuleb magamata öö. Vahepeal olin nii lasteka kirjutamises sees, et üks imearmas raamat jõi pooleli, enne lõpetan selle ja siis...No, ja praegu kibelen tegelikult ka kirjutama. Tuleb ilmselt tass kohvi teha, kuigi mina joon kohvi vaid hommikuti. Aga õues on meeletu udu ja õhuniiskus, olemine on uimane, aga kirjutamiseks peab vaim virge olema, sellepärast patustan.
Muidu kulgeb kenasti. Neli armsat inimest astusid ka täna läbi ja juttu jätkus kauemaks, kui kauaks.
Hetk tagasi sain taas laulusõnade tellimuse, seega lähiajal katsun ennast luulelainele salvestada.
 |
| pildid, mille kallis Ema lasi paberile teha |
 |
| aitäh, kallis Maria!;) |
 |
| armastan! |
 |
| kallistan ;) |
Elu on imeline!
Aitäh!
27. jaanuar. 2017.a.
Vana-Rääma
Tellimine:
Postitused (Atom)