Võrratu esmaspäev Vahenurmes

Kuna plaanitud sõit viis meid just täna Vahenurme Erikale ja Andrusele külla, siis käisime ka armastatud lauljale Velly Joonasele peagi saabuva suure juubeli puhul õnne ja tervist soovimas. Velly on lihtsalt üks armas hing, kelle üks teine armas hing Kati Murutar kunagi minu korraldatud Pärnu kirjandusõhtule tõi ja meid tuttavaks tegi. Sellest on juba mingi 15 aastat möödas, aga olen Katile selle eest väga tänulik. Aitäh! Kes meist ei mäletaks Velly kõrgeid ja kõlavaid noote juba lapsepõlvest? Mina igatahes mäletan, selgelt ja helgelt mäletan. Lisaks on hea Velly alati positiivne ja öelnud korduvalt, et tema koduuks on sõpradele alati valla. Uskuge mind, positiivsus ja heatahtlikkus on nakkav. Mulle positiivsed ja ausad inimesed väga meeldivad. Ausalt öeldes mina pole Vellyt iialgi isegi tusasena näinud. Nii, et vutt-vutt järgmisel esmaspäeval Vahenurme Vellyt õnnitlema! Erika ja Andrus katsid meile lehtlas laua, no Andrus küpsetas Avele pannkoooke, mida enamus hea maitsta lasi ja meil oli tõesti üks armas koosviibimine, laulsime tulevasele jubilarile sünnipäevalaugu ja Ave pidas kõne. Mina, (ehee) kui kõige noorem, käisin kohalikust poest juubilari palvel torti ostmas. Aitäh, sõbrad selle imelise pärastlõuna eest, mis kulges suisa õhtusse. Ja lisaks saabus ka kunagine armas naabripoiss oma armsa perega Vahenurme. Martin, sinu perega oli ka üliarmas kohtuda! Uute kohtumisteni! 2. juuni 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Paar päeva suvilas

Ja olemegi kodus tagasi. Paar töist päeva maal suvilas jäid selleks nädalaks seljataha. Varsti lähme jälle. Ma lihtsalt käin vahepeal linnas väljapuhkamas. Nii on. Pole midagi parata. Suvila on imelises kohas, otse mere kaldal, nagu paradiisis, aga paraku ... ma ei maga seal. Ometigi on seal kõik imekena ja rahulik, ainult loksuv merelaine ja hommikul äratav kukelaul, aga ma ei suuda väga pikalt magamata olla, sestap pean käima vahepeal kodus. Tavaliselt on nii, et ma võõrsil esimesel ööl ei maga, aga järgmisel öösel magan nagu nott, kuid nüüd jagame ennast juba teist aastat Pärnu ja Lemme vahet, aga ... Samas see ilu ja lapsepõlverajad, see kõik lisab niivõrd palju positiivset energiat, et ma ei suuda seal paigal püsida, kogu aeg tegutseks või liiguks. Nüüd on maja koristatud, majaesine riisutud (10 ämbrit prahti) ja mõned ämbritäied kive üles taritud, et männiokkad ja käbid terrassi alla ei läheks. Teha on küll ja veel. Nurgataguse nn dušinurga tegin ka korda. Pean nüüd soetama veel miskit, et umbrohutõrjet teha, eile õhtul viskasin soola mõnesse kohta, aga käbisid tuleb ikka veel ja veel riisudes. Tasa ja targu, küll ma jõuan. Pole ju veel ka telekanaleid, sestap Germo dvd-sid vaatas, tema ju on meil telesõltlane. Vett käime endiselt RMK-l toomas aga Lemme RMK kohvik on alles suletud, ma ei teagi millal avatakse, aga ehk ikka avatakse, sest kassa on ka alles suletud. Praegu vist saavad puhkajad seal veel tasuta olla, kohe meie suvila läheduses. Käisin täna hommikul ka jalgupidi vees, Liivi lahes. Jahe on veel, aga mitte külm, aja küsimus millal vette saab. Varsti. Ja jäädvustasin ka uue silla, mis viib üle Lemme jõe. See on niinii ilus. Eelmisel aastal and renoveerisid, nüüd on täielikult valmis. Pidage auto kinni ja minge vaadake ise. Jutt käib siis ikka vanal maanteel asuvast sillast, kes veel ei tea. Täna hommikul jalutasin ka piki Liivi lahe kallast, kive aina tuleb ja tuleb juurde. On ikka veel suur jõud! Kus kohast ned tulevad? Ma teen ju siis head, vean neid vähemaks. Aga no mitte massiliselt, suuri rändrahne on kallas juba nii täis. Varsti mattub liivane osa kivide alla ...Ohh, mõttes olen juba seal tagasi. Tulge meile külla, aga peate arvestama, et me oleme leviaugus. Täna hommikul Ailil vedas, et minuga telefonitsi ühendust sai, eile näiteks pool päeva üritasin Urmasele helistada, õhtul hilja lõpuks õnnestus. Levi on peaaegu olematu. Aga mis seal ikka. Olge terved ja rõõmsad ning tegelge teie ka sellega, mis pai teeb. Lemmes 27-28. mai 2025. Vana-Rääma