Võrratu suveõhtu Pärnu südames

Olen kuulnud inimesi ütlemas, et kui nad pole kasvõi korra suvel Pärnus käinud, pole nende suvi korda läinud. Aga loomulikult ei kehti see kõikide puhul, aga õnneks väga paljude minu tuttavate puhul küll. Nii ongi just suvi ja Pärnu see aeg ja koht, kus on suurem tõenäosus kohata kalleid tuttavaid ja sõpru ning osa saada põnevatest ja hingekosutavatest sündmustest. Ja nagu teate, sai Pärnu juba 24. korda Suvepealinna tiitli, nii on loomulik, et just siin toimub midagi põnevat igapäevaselt. Jooksku kasvõi mitu üritust või sündmust kokku, kui ikka suur soov on nendest osa saada, jõuad sa kõikjale. Kui sa just Tallinnas suure kaare all ei ole, on Pärnu Hansapäevade aegu eriliselt siginat-saginat täis, et talviti taas vaikellu sukelduda. Sestap on Pärnu ka parim koht elaiseks. Ja see meri, imeline puhas ja korras liivarand oma ilus ja elus, värskuses ja atraktsioonide rikkuses. Eile tegime me Hansapäevade vaba päeva, sest Pärnusse oli esinema tulemas üks minu noorusaja (las ma kõlada nagu vana inimene, mind see ei morjenda) vaieldamatu lemmiklaulja Marju Länik, kelle laivkontserdil polnudki juba päris mitu head aastat käinud. Nüüd sai see mure murtud ja ka Germo särab siin õnnest ja rõõmust, sest ka temal on väga paljud Marju laulud peas. Marju mõjub positiivselt ka "päikeselastele", mida oli eile näha ja tunda, sest ta on ise nagu Päike. Aitäh selle võrratu elamuse eest, kallis Marju! Me kõik armastame Sind ja loodame Pärnus esinemas nähe ikka veel ja veel! Meie kulgesime Maarja ja Germoga edasi Postipoissi ning jäime otseses mõttes sinna Jüri Homenja pilli järgi tansima, sest Postipoiss oli rahvast tulvil ja üksnes tantsides mahtusime ära. Sain oma pojale juba teise laulja näol suurt rõõmu valmistada ja seda kõike, pärast raskemaid üleelamis ning luban endale, et üllatan teda veel ja veel, kuniks suve ...Aitäh, hea Jüri! Ja Postipoisist liikusime oma trioga randa. Käisime purskkaevude juures, Sun Seti juures lootuses, et kuuleme Shanonit, aga ma ei tea isegi kas nad olid alles alustamas või lõpetamas, terrassil kõlas vaid diskomuuska ning me liikusime tagasi, läksime Wasa juurest läbi, sest väidetavalt pidavat seal ka midagi huvitavat toimuma, aga jõudsime ürituse lõpuks ning naasesime kodu suunas edasi. Hansapäevade plats oli sellel kellaajal unemaailmas, vaid turvamehed olid nagu elutud postid objektil valves. Ja 1.45, kui me koju jõudsime, jõudis murdosa sekundeid enne meist Simba kes tuli ka öist Pärnu suve nautimast. Pere jälle kodus ja rõõm suur. Aitäh, mu kallid, kes te meie päeva imeliseks muutsite! (sündmused ja üritused toimusid 1. juulil ) 2. juuli 2023. Vana-Rääma

Käisime veidi Pärnu ööelu piilumas

Umbes poole üheksa paiku otsustasime seekord ilma kõnnikeppideta linna minna. Olgu-olgu, me ju elamegi linnas, aga see selleks ... Ühesõnaga Ergo mängis Bum-Bumi ees ja rõõm oli taaskohtuda. Ja muidugi fännab ka Germo Ergot väga, nagu ma ennegi maininud olen. Oli vahva ka tuttavaid kohata. Sealt suundisime Postipoisse Günfi kuulama ning see oli paras nostalgialaks, kuigi oleks tahtnud rohkem Günfi vanu lugusid kuulda. Aga Bum-Bumi tagasi ja algselt plaanitud Lehtlasse me ei läinud, sest ma lihtsalt olin selleks ajaks kringliks külmunud, külmetasid varbad, käed ja nina. Lisaks oli enne 00.00 lõppenud juba Vadim Bai esinemine Lehtlas ning ka samal ajal Postipoisist välja astudes ei kostunud Bum-Bumi eest enam muusikat. Naerma ajas üks tüüp, kes Postipoissi minnes meile vastu tulles lausus, et ta on sisseviskaja :) Kella 00.15 ajal näitas kesklinna silla juures kõigest 14 soojakraadi, no tere suvi. Lihtsalt nii jube külm on, et sooja ei saagi. Tuleb öises Pärnus jope selga ja saapad jalga panna. Aga Ergo ja Günf tekitasid vähemalt positiivse meeleolu ja see ongi oluline. Aitäh! 24. juuni 2023. Vana-Rääma . Ahjaa, see koer oli ülivahva, ta ei saanud Bum-Bumis peremehest maha jääda ning käis ka meie käest pai nurumas.

Jaansoni rada 112. päev pluss muud tegemised...

kulmud Bellissimast

  Kuidagi väga kiired ajad on, pole 2 päeva netis käinud ja bloginud ammugi mitte, kuid nüüd parandan selle vea, rohkem nagu enda jaoks, et mu elu (mitte kogu elu) oleks mu blogis ehk avalikus päevikus kenasti olemas.

  Reedel ilmunud Nelli Teatajas kirutan Pärnu Hansapäevadest, mis mulle sellel aastal eriliselt meeldisid. Samuti käisin reedel ennast lille löömas, ehk siis uues kohas kulmusid tuunimas. Olen väga rahul. See salong kannab Bellissima nime ja ilutegijaks oli Krislin. Aitäh! Ja ka juuste värvimine mahub reedesse päeva.

artikkel Nelli Teatajas

 Laupäeval käisime Germoga enne pidustusi rajal, seekord 6 km tegemas. Õhk oli kuidagi väga raske ja ma tilkusin nagu mahalakask, aga punkt jälle kirjas. Kaal langeb nüüd visalt, aga olen 30,5 kg kergem. Homme tuleks taas rajale minna. Ja laupäev lõppes kesklinna suvises melus-elus, sai armsa sõbra Ergo pilli järgi ka tantsitud ja üldse oli üks megailus õhtu, mis lõppes alles varajastel hommikutundidel. Aitäh kõigile, kellega sai koos grillitud, tšillitud, hängitud ja mängitud! Vahel lihtsalt peab kodurutiinist ennast välja murdma, sest sellel suvel on mul kirjatööd kuidagi eriliselt palju. Praegugi olen ajahädas, aga katsun oma töödega ühele poole saada. Ja no voodisse minnes ei saa ju ilma raamatuta, praegu loen nn mammutraamatut "Hüüdnimi EESTLANE" mis on ikka päris paras tellis.

meie imeline promenaad

1 km läbitud...

2 km läbitud...

Germo

3 km läbitud...

rajal...

Papa Jannsen Pärnu öös

Pärnu hurmur :)

Ergo ajab mulle :)

 Sekka ka uudis, et mu romaanitriloogia ELU PÄRAST ELU 2. raamat "Maris kolib Portosse" on sünnitusvaludes, see näeb ilmavalgust ja need kes teevad ülekande juba lähiajal, saavad selle vaid 12 euroga, peale 19. juulit tahan juba 14 eurot, aga kui maksad kohe, maksan 2 eurose postikulu ise! EE381010902003166000 Margit Peterson. Selgituseks pane MARIS. Aitäh!

selline siis

 Täna käisin ka pediküürimas, või noh tegelikult on mul väga hea pediküürija, kelle tööga olen väga rahul, kuid ise olen laisk, võiks tihedamini tema juurde jõuda. Aitäh, hea Terje! Tunnen ennast nüüd kordi paremini!

 Nüüd aga muutun asjalikuks, hakkan oma käsikirjadega pusima, aeg nõuab. Aga enne väike galerii ka ikka.

Terje imeline kätetöö!

 Olge musud!

9. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

Rajavaba nädalavahetus

kus ma olen? ;)

 Reedel sai 6 päeva jutti rajal käidud ja otsustasin nädalavahetuse vabaks teha. Ilmselt hakkangi nii tegema, sest suvi on Pärnusse jõudnud ja väga palju huvitavaid sündmusi ja üritusi on tulemas. Lisaks on hea aias tšillida, grillida ja igas mõttes lõõgastuda.

tegin pardi- ja jäneselihale marinaadi peale, majoneesi, äädika, paprika jne...

...

ja kohe lähevad vardad tulele...

 Eile otsustasime päeva lõpetada Kentuki kõrtsis "Patust poolt" kuulates, aga plaanid muutusid, kuna uksehoidja keeldus mu kaaslast plätudega sisse laskmast, kuigi suveaeg on kätte jõudnud ja iga teine liigub plätudes. Ilmselt tuleb Kentuki kõrts oma nimekirjast maha tõmmata, kuna ma ei kavatse suvel kingi ega tossusid kanda, et sellest uksest sisse saada. Varbavahed on mu lemmikud, jalad saavad hingata. Aga plaanide muutuste üle tunnen ainult siirast rõõmu, sest toredate inimeste seltskonnas ja Ergot kuulates, vaadates on alati meeleolukas õhtu garanteeritud.

 Kunagi, umbes 15 aastat tagasi sai aeg-ajal vanas ja nostalgilises "Postipoisis" käidud, sest seal esnesid tihti Erich Krieger, "Vanaviisi" jt...Nüüd ei olnud ammu sinna jõudnud, aga kuna Maarja juba teavitas paar päeva enne, et Ergo seal mängib, otsustasime peale kentukisaagat "Postipoissi" minna. Ja ma ei kahetse mitte üks gramm. Ilmselt tulebki lõõgastumiseks kesklinna väisata ja Kentukile vesi peale tõmmata. Vabandan otsekohesuse eest, aga mulle ei sobi tõesti Kentuki reeglid.

suur "ajalooline" vankriratas POSTIPOISIS

kalli ja andeka laulja Ergoga

kallis Krista kes nädalavahetuseti POSTIPOISIS ettekandjana töötab 

 Täna on lebopäev. Masin pesi mu eest 2 masinatäit pesu, mikrouun soojendas minu eest toidu ja poole silamaga piilusin isegi Kroonika auhindu. Enesetunne on ülihea, sorteerisin taas kappidest riideid ja avastasin nii mõndagi. Paari nädala jooksul on vaid mõned kilod kukkunud, kuid ma ei heitu, sest mul ei ole kusagile kiiret. Ikka tasa ja targu.

 Hoovis saab meil tasuta tsirkust. Meie maja kunstnik Alesei Jstrebov tõi kusagilt mannekeeni ja rattamehi sadas hoovi nagu mädanud õunu puu otsast. Käis mannekeeni riidesse panemine ja iga mehepoeg poseeris poolpalja "tegelase" kõrval. Läksin minagi ajaloolist pilti jäädvustama. Aga ma ausõna ei poseerinud. Igav meil siin ei hakka!

nagu kärbsed meepotil...

siin ta on, A.Jastrebovi toodud peasüüdlane-mannekeen

 Väike pildigalerii ka sekka.

Kena pühapäeva hilisõhtut!


21. mai. 2017.a..
Vana-Rääma