LOOMING /4/2026 - Eesti Kirjanike Liidu ajakiri

See on üks neist ajakirjadest, mida võiks iga kirjanik lugeda. Nii tutvub lugeja ka noorautoritega, sest tihtilugu nende tähelend algabki sellest ajakirjast. Muidugi ka "Värskest Rõhust" ja "Sirbist." Kunagi ma ostsin järjepidevalt neid kõiki, aga nüüd ostan harva, loen pidevalt. Eks ikka elu kalliduse tõttu tuleb valikuid teha. Ja need 3 on ka ainukesed raamatud, mida veebis loen. Veebis loetud raamatuid ma ei blogi. Antud numbris arvustab kirjanik Sveta Grigorjeva möödunud aastal ilmunud luuleraamatuid, nende hulgas ka minu luulekogumikku "Valged varjud," mis on mu kõige värskem. Tegelikult on mitu käikirja juba ka toimetatud ja illustreeritud, kuid nende väljaandmine viibib lihtsalt sellesama elu kallinemise tõttu, pean valikuid tegema. Aga kui on õige aeg, kirjastan ja trükin. Selle "Loomingu" numbris lugesingi huviga Sveta luulearvustusi, sest need on nii sisukad, mõnusalt otsekohesed ja ma tean kui suure töö arvustaja enne pidi ära tegema, et selle tööga ühele poole jõuda. Sveta Grigorjeva arvustus "Ühe naise harali märkmed eelmise aasta luulest" algab leheküljel 510 ja lõppeb leheküljel 527. Väga põnev lugemine oli ka Mihkel Muti poolt kirjapandu Jüri Üdi eluradadelt. Sealt saab palju põnevat, mida meedia enne kajatanud ei ole. Vähemalt mina ei olnud teadlik, kuigi ma olen suure lugevusega. Piret Põldveri "Finaal" oli ka sisukas lugemine. Sobis. Lisaks veel Reeli Reinausi "Hiietantsijate" arvustus. Olen selle raamatu ise läbi lugenud ja tunded on sarnased arvustaja Elle-Mari Talivee omadega. Piret Jaaksi loen ka suurima heameelega. Aitäh! Poetessidest tõstan esile Aliis Aalmanni luule ning Eva Koffi proosa "Lõoke" on ka muljetavaldav. Sellega tõmban oma emotsioonid kokku aga kopeerin siia S.Grigorjeva arvustuse oma luuleramatu kohta, see õigus mul ju oma blogis on :) Aitäh! Margit Petersoni „Valged varjud” on aga täitsa terav tükk! Riimiline küll, aga selles ei aimu kellelegi meeldimise püüdu. Ma soovitaksin Petersonil rohkem vabavärssi viljeleda, tundub, et sealt saaks ehk midagi täitsa huvitavat tulla. Praegused riimid on küll kohati nauditavad, aga autori ühiskonnakriitilise luule kirjutamise potentsiaal peitub siiski teistsuguses vormilahenduses. Samuti oli raju lugeda luulet naisautori sulest, kes kirjutab nii ropendamisest, peeretamisest, lollusest, tahtmisest mitte kuhugi kuuluda – parajalt punk kogu! 28. aprill 2026. Vana-Rääma

Ilu ei panda padaje

Sekka lugemise-, rajatamise- ja ürituste blogimistele tunnen, et pean kogu selle viimaste tundide (päevade) ilu blogisse jäädvustama, et ta oleks koos kõikide teiste artiklite sündmustega, nagu ühes sahtlis. Jah, hiljuti ilmus Audru valle lehe "Kodused Hääled" aprilli number, kus hea Ülle Varik tutvustab mu lühiromaani "Vihmatüdruk," mis viib lugeja nii Audru valda, täpsemalt Lavassaarde (mis oli kunagi omaette vald) ja ka Pärnusse seiklema. Sinna sisse on kirjutatud ka armastatud muusik Ergo Korp. Siirad tänud, Ülle! Jagasin sotsiaalmeedias veebilehte aga varsti saan ka endale paberkandja, millel on minu jaoks oluliselt kaalukam tähendus, nagu kõigil paberväljaannetel. Olen ise aastaid hobiajakirjaniku tööd teinud, ja üleüldse meeldib mulle niiöelda trüki lõhn, seda mitmes mõttes. Siia lisan ka eile toimunud "Raamatu ja Roosi päeva" plakatid, mille armsad Apollo töötajad mulle kinkisid. Aitäh! Te olete võrratud seal PK Apollos! Eranditult kõik! Aprilli "Loomingu" numbrist leiab teiste seas arvustuse minu värskema luuleraamatu "Valged varjud" kohta, mille eest tänan Sveta Grigorjevat. Aitäh! Tänases "Pärnu Postimehes" avaldas ajakirjanik Kristo Niglas väikse artikli eilsest "Raamatu ja Roosi päevast," kus ka meie kenasti kirjanik Kerttu Rakkega figureerime. Lisaks viisin ma täna 7 raamatut teele, osadele ka kätte. Väike jäädvustus ka siia kalli Looraga. Ja nii naljakas, kui see ka ei ole, kohtasin ma üle aastakümnete Pärnu Rüütli tänaval ühte kirjandusinimest, kes kunagi ka ühes teises linnas kirjandusõhtuid korraldas ja nüüd Pärnusse niiöelda ära eksinud on. Ja tal on meeles, et ma lubasin talle kunagi ühed laulusõnad kirjutada. Minul endal oli see meelest pühitud. Aitäh meelde tuletamast, Nuki! Kunagi ehk ja siis palun laula see lugu mulle kõige esimesena ette! Jah, Nuki on kunagi käinud ka ühes saates, mis on seotud otseselt laulmisega. See on nii naljakas, detsembris Tartus liikudes kohtasin Riia tänaval ühte inimest ja see oli ka pärnakas, nüüd Rüütli tänaval kohtasin ühte tuttavat inimest ja see oli toonane tartlane, kui me kunagi ammu tutvusime, aga juurtelt vist võrokene. Või ... Aga nüüd ma lähen, olen siin õhtul tagasi. Ja homme olen Tartus, seal jalutab kindlasti mõni pärnakas vastu :) Ahjaa, eile silkasin ka Rahva Raamatust korra läbi, kohtasin Jaak Kaändu, kes ootas esinejaid, eks ikka teatud päeva raames. Jäädvustasin. 24. aprill 2026. Vana-Rääma

Uus tass + toimetaja sõnad, mis tekitavad tibutagi efekti

  Täna hommikul kinkis mulle armas kooliõde uue tassi, Eesti Õdede Liidu tassi. Jah, lisaks linnade, külade, maade jmm..tassidele kuuluvad mu kollektsiooni ka firmade ja asutuste logodega tassid. Siirad ja suured tänud, kallis Elle! Kui mu tasside kollektsioon saab kunagi kappidest seinale, siis teen pilti ja jagan ka teiega. Praegu veel pole kohta kuhu panna. Keegi andis hea idee, et torukanaliga kardinapuuga seinale panna. Ehk teostan selle idee kunagi.

  Eile jõudsid mu lasteraamatud PETU osadele juba kodudesse ja sain ka tagasisidet. Hästi armas tunne on, kui su raamatute toimetaja kirjutab sulle nii:

tead sa ka, et maailm võib õnnelik olla, et sina siin paljudele inimestele head soovides elad 🙂 ?

***
 Mulle muidugi jõudis kõik see hiljem kohale ning tibutagi efekt tekib tänagi, kui seda loen. Väga tähtis on ju see kui autori ja toimetaja koostöö sujub, sest muidu ei saakski raamatust asja. Kui käsikirja mustand saab valmis, alles siis suurem töö algabki, toimetaja ja autori vaheline koostöö. Mul on toimetaja Anneliga väga vedanud ning meie koostöö jätkub. Tänaseks on ta toimetanud juba mu 3 raamatut, romaanid "Segavereline" ja "Rist teel" ning lasteraamatu "PETU." Umbes aasta tagasi soovis ta, et ma kirjutaksin rohkem lasteraamatuid. Seda ka teengi, kirjutades PETULE järge ja koostades laste luuleraamatu käsikirja. 

 PETU tagasiside armsalt kooliõelt on järgmine:

PETU loetud! Nii kui kätte sain, nii jutiga läbi lugesin. Väga hea ja armas lugemine, nii palju äratundmist ja toredaid mälestusi lapsepõlvest! Suur tänu sulle, ootan juba huviga järge!

***
  Jah, mu lastekas kõlbab ka täiskasvanutel lugeda, eriti neil kelle lapsepõlv jäi seitsmekümnendatesse. Aitäh!

  Sain trükikojast "Gutenbergi pojad" juurde ka oma luuleraamatut "Külalood ehk vaaderpass" mille on välja andnud kirjastus "Jumalikud Ilmutused." Vaid 5 raamatut on veel otse minu käest ja 5 euro(tk) eest saadaval. Anna soovist teada!? See on proosaluulest koosnev raamat, millest on kirjutatud ka SIRBIS ja LOOMINGUS. See raamat sisaldab ka luuletust millega võitsin LUULELAHINGU Pärnu eelvooru 2015. aastal. 
  Hetkel püsin ta selle kirjastuse müügiedetabeli 1. kohal. Vaadata saate SIIT.

 Täna kell 16.00 toimub luuleõhtu Pärnus, kohvikus Versus. Olete kõik oodatud!

Esinevad:

Raul Majas
Margit Peterson
(:)kivisildnik
Rasmus Paesüld
Jaak Känd
Leonora Palu
Kädi Kallau
Mehis Ott

Plaati keerutab DJ (:)kivisildnik

TASUTA! 

Loe ka SIIT.

Kena jõuluootust, kallid sõbrad!

23. detsember. 2016.a.
Vana-Rääma

6. hooaja viimane kirjandusõhtu Versuses

    Järgmisel kolmapäeval, 15. juunil, kell 17.00  toimub 6. hooaja viimane kirjandusõhtu Pärnus, kohvikus Versus. Vahepeal peame mõned kuud suvepuhkust ja ilmselt oktoobris alustame taas. Septembris on vara, sest inimesed kõpitsevad alles maamajades ja naudivad ilmselt vananaistesuve, aga just oktoobris tahaks teha 7. hooaja avapaugu. Aga sellest kõigest saate teada sügisel. Sündmuse lehte saate vaadata SIIT, kuid kopeerin ka info siia:

RAAMATUATLAS Kaur Riismaa ja Einar Ojarannaga:

Hooja viimases raamatuatlases esitleme Ojaranna uut raamatut "Ahvide planeet" Ji nr 89 mis on üks selle aasta ägedamaid luulekogusid ja külas on superstaar Riismaa - noorema põlvkonna silmapaistvaim anne, romaanivõistluse võitja, Kultuurkapitali aastapreemia võitja ja ilus inimene - loeb luulet ja räägib juttu.

Õhtut juhib (:)kivisildnik ja see on tasuta.
Versuses on olemas ka raamatulett, sealt saate osta raamatuid soodsamalt, kui poodidest.

Kaur Riisma (kopeeritud Vikipeediast)(sündinud 24. märtsil 1986 Tartus^[1]) on eesti luuletaja (Kirjanike Liidu liige 2012. aastast), dramaturg ning näitleja.

Kaur Riismaa

Haridus ja teatritegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Riismaa on lõpetanud Tartu Descartes'i lütseumi ja Hugo Treffneri gümnaasiumi, osaledes mõlema kooli teatrites^[2][3] näitleja ja dramaturgi ning hiljem ka juhendajana ^[4][5]. Ta on lõpetanud ka Tartu Lastekunstikooli^[6]. Kooli ajal avaldas Riismaa tekste kirjandusportaalides KLOAAK ja Poogen^[7], mislaadne tegevus on kokku võetud intervjuus Poogen.ee häälekandjale Poogna Kratt ^[8].

Aastail 2005–2010 õppis ta Tartu Ülikoolis semiootikat ja teoloogiat, kuuludes samaaegselt Tartu Üliõpilasteatri^[9] koosseisu ja lõpetades Drakadeemia ^[10] esimese lennu Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel 2009. aastal äramärgitud tööga "Tulvavesi vaatama", mida näidendivõistluse žürii esimees Toomas Kall pidas "lugemistekstina ülimalt nauditavaks"^[11][12]. Tema näidendi "M.P.T.T. ehk Mida Polnudki Tarvis Tõestada" lavastasid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala tudengid 2010. aasta kevadel^[13][14]. 2010. aastal asus Riismaa õppima dramaturgiat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis Tiit Ojasoo kursusel^[15].

2012. aasta kirjandusfestivalil HeadRead lavastas ta kabareelavastuse eesti meesluulest ehk eesti macho-luule õhtu "Viimased halvad mehed" ^[16] [17], Vanamõisa Seltsimaja suvelavastuseks kirjutas näidendi "Vanamõisa legendid" ^[18] [19] ning suvise detektiivnäidendi "Pulm" etendamiseks Õisu mõisas Viljandimaal koos Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiatudengitega ^[20] [21] MTÜ Kultuur Aitab Hingata korraldamisel. Teatris Ugala sai ta esimeseks tööks dramaturgina Terry Pratchetti «Õed nõiduses» lavaletoomine koos lavastaja Sander Pukiga detsembris 2012.^[22]

Kirjanduslik looming[muuda | muuda lähteteksti]

Debüteerimine ajakirjas Vikerkaar^[23] pälvis Luuleaasta 2010 gallupis hindamist kui "erakordselt hea jutustamise ja tegelasloome anne. Ka paistab ta oma eakaaslaste seast silma suure empaatiavõime ja huviga ligimese ja tema elukäigu vastu. Need kaks on vägagi defitsiitsed omadused noorte luuletajate seas. Tema nime tasub lähiaastatel silmas pidada."^[24]. Samas toonis hinnangu leiab ka Loomingu aastaülevaatest, kus tema tekste hinnatakse kui "2010. aasta positiivsemaid üllatusi, ja seda just väljapoole suunatud ja uuriva luuletajapilgu tõttu. Riismaa huvitub aktiivselt teistest (ka tundmatuist) inimestest, püüab neisse sisse elada, ümber kehastuda, ja selle poolest on tegu erandliku nähtusega meie noorluules: inimene, kes tunneb huvi teiste inimeste vastu"^[25].

Kaur Riismaa esikkogu "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd" sügisel 2011 kirjastuselt Jumalikud Ilmutused esitati niiKultuurkapitali kirjanduspreemia kui ka Betti Alveri debüüdipreemia saamiseks ning autor ise nimetati Eesti Ekspressitulevikutäheks.^[26][27]. Kriitikute arvates "üllatab (kogu) oma mahukuse, sisukuse ja stiiliküpsusega" ^[28] ja et kirjutajal on potentsiaali "saamaks suureks eepiliseks kirjanikuks, kes käsitleb suuri, sajanditepikkuseid teemaplokke – olemaks Jaan Kross, Mats Traat või Ene Mihkelson" ^[29]. Sama äratundmiseni on jõudnud muudki arvajad, et "noore autori esikkogu on tõeline avastus, võrratult sümpaatne elamus...On tunda matstraadilikku münti, paljud tekstid, küll pikemad ja arutlevamad, kui luule kohta sobib nii öelda, meenutavad nii pealkirjade kui ka sisu poolest "Harala elulugusid" ^[30]. Kirjutaja tekstide lähedust Mats Traadi Harala-sarja ja ka Hando Runneliga on märgatud rohkemgi, "erinevate kõnelejate väljajoonistamise keerulist kunsti" rõhutades ^[31]. Märkamata pole jäänud, et "luulekogu läbiv mure keele ja rahvuse püsimise pärast on seotud eelnevalt vaadeldud väljarännete ning teistsuguse elukorralduse pealetungiga. Olgu siis tegemist pealesunnitud või vabatahtliku lõimumisega võõrasse kultuuri. Sõja hirmus kodumaalt põgenemine, küüditamine või lihtsalt soov lahkuda jõuavad Riismaa luuletustes samuti lugejateni" ^[32].

Ajakirja Vikerkaar tavapärases Kirjandusaasta 2012 gallupis pälvis see kogu üheksast kriitikust kuue eelistuse, näiteks jõulises sõnastuses "Parim debüütraamat: “Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd”. Küllalt juba “uussiiraste” virilast käsikiimlusest – tere tulemast vanaluiskamitele, kes mõistavad jutustada (teisi) inimesi!""^[33]. Sama veendunult kõlab luulevormis arvustus "Kui enamasti on debüütkogudes tsüklikaupa kõik, mis noor autor noore elu jooksul / mõtelnud, tundnud, aimanud, kartnud jne,/ siis siin on lood. /Eestlaste, ja ka teiste, elulood."^[34].

Esimesed tõlked Riismaa luulest on tehtud vene keelde Igor Kotjuhhi poolt ning avaldatud kvartaliajakirjas "Воздушный змей" ("Tuulelohe") ^[35]. Tallinna Linnateatri lavastuses "Keti lõpp" on kasutatud Kaur Riismaa luuletusi Luuletaja rolli elavdamiseks ning valik luuletusi on leida ka lavastuse kavalehel ^{[36] [37] [38]}.

Oma 2014. aastal ilmunud luulekogude „Teekond päeva lõppu“ ja „Merimetsa“ eest võitis Riismaa Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna. Kirjastuses Näo Kirik Asko Künnapi kujunduses ilmunud „Teekond päeva lõppu“ pälvis ka raamatukujunduskonkursil „25 kaunimat raamatut 2014“ koha 25 väljavalitu hulgas. 2015. aastal võitis seni luuletajana tuntud Riismaa kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse käsikirjaga "Pimeda mehe aiad". See romaan esitati ka koos lühiromaaniga „Pühamägi“ (2015) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nominendks 2015 proosa kategoorias.^[39]

Liikmesus organisatsioonides[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Kirjanike Liidu liige

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]

• "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd". Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2011 [11]

• "Rebase matmine". Tallinn: Näo Kirik, 2012 [12]
• "Majus ja majutult. Naeru ja yksilduse raamat". Tallinn: Verb, 2013 [13][14]
• "Metamorfoosid". Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2013 [15]
• "Teekond päeva lõppu". Tallinn: Näo Kirik, 2014 [16]
• "Merimetsa". Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2014

Proosa[muuda | muuda lähteteksti]

• "Pühamägi". Tallinn: Verb, 2015 [17]
• "Pimeda mehe aiad". Tallinn: Tänapäev, 2015 [18]

Näidendeid[muuda | muuda lähteteksti]

• "Tulvavesi vaatama"^[40]
• "M.P.T.T. ehk Mida polnudki tarvis tõestada"^[41]
• „Ei teki ega kao" (Hea Energia Festival Hiiumaal)^[42]
• "Vanamõisa legendid" ^[43]
• "Pulm" ^[44]
• "Viimased halvad mehed" ^[45]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

• 1984– 1Q84 [19] Eesti Päevaleht, 2014-01-20
• Maurice Blanchot ja keele müstika [20] Eesti Päevaleht, 2014-04-21
• Tasub igal juhul kohalesõitmist [21] Maaleht, 2012-06-01
• Seksist – ka igavikuliselt ja filosoofiliselt [22] Ekspress, 2012-06-08
• Kaur Riismaa toidublogi: Kas pole Savisaar nagu Anakin Skywalker [23] Ekspress, 2012-06-14
• Baltoscandal – maailmatasemel teatrifestival [24] Maaleht, 2012-07-13
• Folk pole vaid kandletinin [25] Maaleht, 2012-08-16
• Lesed välja­mõeldise ja tegelikkuse piiril [26] Ekspress, 2012-09-24
• Krümitor tuleb uksest [27] Eesti Päevaleht, 2011-08-13
• Tähenduse­otsijana ruumis "Tähenduse­otsijana ruumis" Kirikiri, 2005-02-11

Rolle[muuda | muuda lähteteksti]

• Veiko Märka "Keskaeg – julm aeg" Tartu Üliõpilasteater, lavastaja Kalev Kudu, esietendus 15.06.2005^[46]
• Mark Twain / Madis Kõiv "Huck Finni lugu. Seiklused võlujõel" Tartu Üliõpilasteater, lavastaja Kalev Kudu, esietendus 16.03.2006^[47]

***************''''

Einar Ojaranna (Ojarand) luulet on eelnevalt avaldatud ka kogumikus Elavete surnute antoloogia (Ji 2013). 

Einar Ojarand

Elavana vastik, surnuna jälk! Ettevaat!

See on jube raamat, kurja (:)kivisildniku koostatud mahukas valik sisaldab kodumaise zombiluule suurimaid hitte: Jaan Pehkilt, Jüri Kolgilt, Krafinnalt, Margo Vainolt, Einar Ojarannalt, Margit Petersonilt, Mikker Parukaselt ja paljudet teistelt.

Nakkuseoht!

Ära on märgitud ka ajakirjas Looming.

Tulge kohale ja saate sellest kõigest osa!

TASUTA!

9. juuni. 2016.a.

Vana-Rääma