Kuvatud on postitused sildiga pere. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga pere. Kuva kõik postitused

laupäev, 9. november 2024

Mitte poistega maal vaid poistega maal :)

Just täpselt nii ongi, me käisime poistega maal. Poistega maali mul ole, on küll mitu nutva poisiga maali, aga ... Lemmes käisime. Suvilas. Nii mõnus ilm on, 9 kraadi sooja on Pärnus ja oli Lemmes ka. Meres me küll ei käinud, jääb see minek ilmselt kevadesse. Kevadeks on nagunii suured plaanid paigas. Ootan juba. Suvila on oma koha peal ja paljud naabrid olid ka kohal :) Nii vahva oli tõdeda, nagu oleks suvi tagasi ja usinad mesilased toimetavad. Tore olid teid näha, küll korraks, sest me viibisime ju maal kõigest 1,5 tundi, aga armas pesake on nähtud ja süda on nüüd jälle rahul. Mõne jäädvustuse tegin ka poistest, eks ikka mälestuseks, kuigi ega ma eriti avalikult meie pereliikmetest pilte ei jaga, ei tea jälle kus kohast või kellele miski ei meeldi, kurjust ja õelust on maailm täis, pole vaja nendel kibetunud inimestel meie eluga kursis olla. Aga üks ilus päev on märkamatult armsa pere keskel õhtusse saanud ja meie oleme rahul ning õnnelikud. Olge teie ka! 6 km ja veidi alla 10 000 sammu näitab pedomeeter, seega igati kordaläinud päev. Aitäh, universum! Aitäh, mu armsad ja südamlikud ning mõistavad pojakesed, minu eluõiekesed! 9. november 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

reede, 11. oktoober 2024

Koonga kooli kokkutulek Karmen Kärgi silma läbi

Lisan siia blogipostitusse Koonga kooli kokkutuleku pildid läbi Karmen Kärgi fotosilma. Minu tehtud on üksnes need fotod, mis on tehtud mu kodus, ka portreed, mis jäävad siia tallele, need tegin enne Koongasse sõitu. Marega tehtud foto pärineb Arkadi aparaadist ning jäädvustas Arkadi tütrepoeg Andrei. Meie klassist olime kohal vaid meie Aivariga, ehk siis klassivend Aivar Laud on minuga koos fotol. Tänud! 11. oktoober 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

pühapäev, 29. oktoober 2023

100 - AASTASE MEHE ELU LOOD - Arkadi Kallaste

Mul on kombeks kõik raamatud, mille ostan, kirjastan, kirjutan või laenutan, läbi lugeda. Isegi ka siis, kui olen enne korduvalt käsikirja lugenud. Ma lihtsalt olen see inimene, kes armastab paberraamatut lugeda, tunda trükilõhna ja hoida käes pärisraamatut. Nii lugesin ma täna öösel läbi ka oma kalli sugulase Arkadi Kallaste raamatu "100 - aastase mehe elu lood," mille ma ka ise oma kirjastuse KRÖÖMIKE alt kirjastasin. See on üks ja ainuke teise autori raamat, mille ma kirjastanud olen ning plaanin edaspidi ka üksnes enda raamatuid kirjastada, kuid võin harva ka erandeid teha, kõik sõltub paljudest erinevatest asjaoludest. Esiteks on tänapäeval raamatu kirjastamine hirmkallis, kindlasti ei ole mul maksta honorari, lisaks hea Arkadi pani ka ise oma raamatu ilmumisele õla alla, maksis toimetajale jne... Trükiraha tuli kirjastusest. Autor Arkadi saab 7. novembril 100 aastaseks ning kirjutas selle raamatu ise, ärge arvake, et mina seda tegin. Ikka tema ise, sest ta ongi armas, vitaalne ja tegus inimene, kes suviti sõidab igapäevaselt rattaga kusagil 6 km ja talviti armastab kepikõndida. Just nii see ongi. Võite vaid kujutada kui põnev on olnud nii eaka mehe elutee. Arkadi enda soov oli raamatu pealkirjas kirjutada sõnad "elu lood" lahku, sest siin ongi tegu elu lugudega, mitte elulooga. Ega pikast eluteest ei pea kirjutama telliskivipaksust raamatut, kui asjad saab selgelt ja helgelt kirja panna ka lühidalt, nii tegi ka Arkadi, et suguvõsal oleks selgem ja helgem ülevaade ja alati võimalus raamatust faktide kohta hiilida ja muidugi, kirjanikuna ma tean, et ka endal on kohe pärast kirjutamist positiivset energiat nii palju, et ei tea kuskohas seda küll rakendada. Ühesõnaga minu kirjastus KRÖÖMIKE saab novembris alles 1 aastaseks. Olen selle alt (ehk ise) kirjastanud omaenda 2 romaani ("Juured sügaval kodumaa mullas" ja "Kaks kuud Eestimaa Siberis") ning nüüd ka Arkadi raamatu ning lähiajal läheb trükki üks mu järgnev luuleraamat jne ... edasisest ma ei räägi, raamatuid on tulemas küll ja veel, sest kirjutan ka Kaalukliiniku tellimusel oma kaalulangemisteekonnast raamatut aga sellest räägin siis kui on õige aeg ja koht, ehk kevadel. Kirjutan alles. Nüüd aga, minnes tagasi Arkadi raamatu juurde, pean mainima, et autoril on fenomenaalne mälu, sest ta pani selle käsikirja kirja 97 aastasena, millises eas paljud ei mäleta isegi oma nime enam. Sestap mianin, et olen õnnelik, et mul on nii vitaalne, positiivne ja elujõust pakatav sugulane, kes teeb isegi mulle silmad ette, rääkimata paljudest teistest. Ja kui Arkadi peaks uue raamatu kirjutama, kirjastan selle kahel käel. Aga sisust ma ei kõnele, no ei taha reeta, lugege ise. Minu käest otse saab veel endale seda raamatut soetada 14 euroga ning Rahva Raamatu kaupustest 17.99 euroga, mujal seda ei ole, sest tiraaž on kõigest 200 raamatut ja üllataval kombel tekkis Rahva Raamat lausa 100 raamtut kohe endale. Soovija võtku minuga ühendust (kirjanik Margit Peterson) või kirjutagu Facebookis lehele "Kirjastus Kröömike." Kes tunneb sügavamat huvi Koonga ajaloo vastu, siis paha ei teeks paralleelselt lugeda ka minu kalli ema elulooraamatut "Meenutusi lapsepõlvest. Linda Kaas," mis ilmus aastal 2021. Seda on saadaval veel vaid Solarise keskuse Apollos (4 raamatut) ja Mustamäe keskuse Apollos ( 2 raamatut). Minu käest seda enam ammu osta ei saa. Vaadata saate selle lingi alt: https://www.apollo.ee/en/meenutusi-lapsepolvest-linda-kaas.html Aga mis seal ikka, head lugemist ja tänan Universumit, et mul on nii armas ja elurõõmus sugulane, nagu Arkadi seda on ning suured tänud nii põneva raamatu kirjutamise eest! Raamatu tutvustus ka siia: Arkadi Kallaste Sündinud 7. novembril 1923. Noorena elad olevikus ega taipa küsida vanematelt mineviku kohta. Vananedes hakkad huvituma minevikus toimuvast, otsima oma juuri, ent siis on sageli juba hilja, pole kelleltki midagi küsida. Lähtudes sellest, püüan kirja panna enda mälestusi. Lisan ka kalli Ema raamatukaanest foto siia.