Kuna täna mind miski millegipärast õue ei kutsu, pigem tegin tuled küttekolletesse, sest eile kütsin elamise liiga vara ära ja täna ärgates oli vaid 16,6 soojakraadi toas. Juba varahommikul koju naastes näitas termomeeter vaid üle 19 soojakraadi. Otsustasin, et teen natuke blogimise statistikat. Lugesin möödunud aastal vaid 112 raamatut läbi, mida ei ole vähe, aga minu kohta ei ole ka see kõige suurem "koorem." Algul mõtlesin, et lisan ka raamatute nimed ja autorid siia, aga kuna blogi jätkuvalt ei võimalda taandridu lisada, siis loobusin. Kui kellelgi on huvi täpselt teada millised raamatud ma läbi liugesin, saab seda teha mu blogis olema "raamatu arvustus" sildi alt. Eks ma neid silte lisan ikka parema selekteerimise pärast, nii on hõlpsam leida üles vajalikke postitusi. Ma nüüd ei tea kas ma luban sellel aastal veel rohkem lugeda, ei loe kunagi aja peale, eks see lugemus oleneb ka paljudest asjadest. Näiteks möödunud aastal ei olnud suve ja ma ei teinud ka lugemispausi, mida ma suviti tavaliselt teen. Igal juhul oli põnev lugemis- ja raamatuaasta. Eesti Raamatu Aasta kestab veel emakeelepäevani, ehk 14. märtsini 2026. Ja see, et kirjutan oma raamatuaastast raamatu, on jõus, läheb veel aega, kokkuvõtteid saan teha alles märtsis ning raamatu sündi ma enne sügist ei luba, aga eks näis, plaan lõplikult veel paigas ei ole. Rajal ennast aktiivselt liigutamas (kepikõndimas ja ka ilma keppideta kõndimas) käisin ma 184. päeval, mis on rekord. Ma ei hakka kilomeetreid kokku lugema, selleks läheks liiga palju aega ja ega see info mulle endale midagi erilist juurde ei anna, vaevalt ka mu blogi lugejaile. Kusjuures sinna hulka ei ole arvestatud neid kordi, kus ma kõndisin järjest alla 4 kilomeetri või kusagil maal seigeldes veel pikemaid vahemaid, blogipostitused lisan siis kui kepikõnnin vähemalt 5 km. Olen väga aktiivne olnud ja see lisab vaid head enesetunnet juurde. Ikka edasi, ei sammugi tagasi! Liikumises peitub tervis, nii on ja nii jääb. Novembri alguses (9. november 2022. sündis) sai minu kirjastus KRÖÖMIKE 3 aastaseks ning ma olen kolme aastaga kirjastanud 9 raamatut, millest möödunud aastal 3, neist üks on publitsistika žanrisse kuuluv raamat "Mööda käänulisi radu," mis hõlmab läbi pikkade aastate minu ajakirjanduslikke üllitisi erinevatesse väljaannetesse. Teiseks ilmus minu 17. luuleraamat "Valged varjud" ja 11. romaan "Nümfomaan." Eks poolikuid ja ka valmis käsikirju ole mul päris mitu, võin 3 raamatut ka korraga välja anda, aga keeruline majandusolukord ( mitte küll minul )ja vähene lugevus ei luba seda sammu astuda. Samas ma ei saa kurta, mu raamatuid loetakse palju ja ka ostetakse ning laenutatkse. Kui ikka sa saad osta suvila raamatulaenutushonorari eest siis see juba ise näitab midagi. Aitäh, mu lugejad! Mis aga puudutab oma loome sotsiaalmeediasse lisamist, sellest tuleb ilmselt loobuda, sest mu loomet varastatakse ja väga nahaalselt, lisaks veel meesterahvaste poolt. Vale väitega, et nad on selle ise kirjutanud. Praegustel andmetel on tegu kahe meessoost isikuga. Ma ei mõista kus kohast nad mu uuemat loomingut /luulet/ küll varastada saavad, sest ma lisan seda vaid sõbralistis olevatele liikmetele. Väga üksikutel juhtudel olen mõne sõbra palvel luuletuse avalikuks pannud. Sestap pean kriitilise pilguga ja tunnetuslikult ka oma sõbralisti üle vaatama. Ma lihtsalt pean, sest iga aastaga tahaks ka rohkem privaatsust ja kui ikka su loomet varastatakse, ei ole see mõnus tunne, aga seda mõistab vaid kirjarahvas ja see, kellega sama intsident aset on leidnud. Aga ega ma väga pikalt ei blogigi. Uus aasta tuli väga viisakalt ja vaikselt kallite seltsis. 4 meest, armaskallis ämm ja mina. Kokapoiss tegi hõrgu haneprae valmis, minul olid täiesti vabad käed. Ja oma teise kodumaja hoovist nautisime ilutulestikku, mis just Rääma linnaosas oli imeline. Imelist alanud aastat kõigile! Olge terved, toituge tervislikult ja liikuge aktiivsemalt, sest kõik see hoiab noore, terve ja positiivsena ning toob tagasi need värvid, mis teil tuha all hõõguvad! 1. jaanuar 2026. Vana-Rääma
