Loetud sai Tiina Tammani romaan "Vana armastuskiri," mis, -mõistagi- kõneleb armastusest. See on esimene raamat, mille ma tema ilmunud raamatust läbi lugenud olen ja Vikipeedia kõneleb, et ta 10-st ilmunud raamatust on 6 romaanid. Ma usun, et loen kindlasti veel tema raamatuid, sest antud raamat avaldas muljet. "Vana armastuskiri" viib meid enamvähem sajandi tagusesse aega, niiöelda Pätsi (Pätsu?) aega. Kas on tegu väljamõeldisega või on teatud situatsioonid aset leidnud, seda ma ei ütle. Loe ise. Aga raamat kõneleb sellest kuidas üks noor naisterahvas avaldab Konstantin Pätsile armastust ning soovib temaga abielluda. Kuidas asi laheneb ja mis toimuma hakkab, sellest lugege juba ise. Igal juhul põnev lugemine ja eriti neile, kellele pakub ajalugu huvi, kas lähiajalugu või veel pikem periood. Ma praegu mõtlen, et kui läheb sajand edasi, kas siis ka meie riigijuhtidest ja nende salaseiklustest hakatakse raamatuid kirjutama ning olen arvamusel et hakatakse. Ma olen ka veendunud, et raamat ei kao kusagile, et ühelt maalt tuleb rahval mõistus tagasi ja nad hakkavad lugema. Igal juhul head lugemist. Kopeerin ka tutvustava teksti. Ah, see kiri, see kiri! Olen kindel, et see on adresseeritud Konstantin Pätsile, sest selles on viide riigivanemale, ja ometi olen täielikus segaduses, kuidas niisugune kiri Giffeyde paberite hulka sattus. Oletasin kirja silmates, et see on Giffey kiri Pätsile. Siis plahvataski mu peas uskumatuna tunduv lootus, sellepärast tahtsingi kirja endale. Oletasin, et Giffeyl oli mingi põhjus Pätsile kirjutamiseks ja et üks väike avastus viib järgmiseni ... Aga tegelikkus on karm: kiri ei ole Giffeylt, autoriks on keegi tundmatu. Allkirjaks on märgitud vaid üks täht – L. Kindlasti naisterahvas, see on kirja sisust selge. See on armastuskiri. Käsitsi kirjutatud, vene keeles, Tallinnas, ilusa käekirjaga, kuupäevaks 6. veebruar 1931, algab sõnadega „Kallis Konstantin“.
Tiina Tamman (sünd 1948) käis koolis Türil, õppis inglise keelt Tartus ja ülikooli lõpetamise järel läks elama Inglismaale. Mitu aastat töötas ta ühes Londoni veiniäris, siis kakskümmend aastat BBC-s, kus tema ülesandeks oli Eesti Raadio uudiste kuulamine. Seejärel kaitses ta Glasgow’ Ülikooli juures doktorikraadi. Väitekiri ilmus ka eestikeelse raamatuna „August Torma – sõdur, saadik, salakuulaja“ (2011). Järgnesid veel kaks biograafiat: ingliskeelne „Portrait of a Secret Agent“ (2014) ja eestikeelne „Paul Oras – punane admiral“ (2016). Tamman on kirjutanud ka romaane: „Ärkamine“ (1999), „Tihe udu Tallinnas“ (2000), „Õie teekond“ (2001) ja „Pärandus“ (2018). 3. mai 2026. Vana-Rääma
