Kuvatud on postitused sildiga suplus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga suplus. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 11. september 2023

Jaansoni rada 377. päev

Täna sai siis üle paari päeva rajal käidud. Vahepeal on 2 rasket päeva olnud, täna hommikul tuli teha üks toiming teoks, sest haiglasse mineku plaan jäi ära. Õnneks ka Germo tervis on parem. Nii me Politsei- ja Piirivalveameti Pärnu teenindusse suundusimegi. Ja loomulikult läksin ma peale sealt naasmist merre. Kokku kepikõndisime 11 km ja 18 000 sammu. Küll on ikka kerge astuda kui kaalulangus on -59 kg ja väsimust üldse ei tunne. Pigem oli täna liiga palav, oleksin pidanud lühikesed püksid ja t-särgi selga panema, sest tundsin linnas ennast kubujussina :) Merevee soojust oli meil siin Liivi lahes lausa 18,3 °C. Õhusooja 23 °. Suvi kestab veel, jee! Muide, ma avastasin enda jaoks täna uue elamurajooni, Valgre elamurajoon, Villa tänav. Oi, seal oli alles puravikke ja kaseriisikaid! :D Aga edasi tuli veel uus kortermaja ja siis tupik, olime sunnitud tagasi pöörama ja merre läksin ma Surfiklubi juurest täna, ootasin millal pink vabaneb, sest rahvast jagus ja päikesevõtjaid samuti. Merevesi oli täna natuke liiga vaikne, mulle meeldib laine. Aga palav, palav, palav ja ma käisin rannariba paljajalu läbi, alles Hedon spa juures panin jalanõud jalga. Seal pinkidel võtsid poolpaljad mehed päikest. Meie liikusime mööda Supeluse tänavat kodu suunas. Nii kurb on vaadata, et suvekohvikud on pillid kokku pakkinud, aga suur suvi kestab veel. Oleks võinud ju septembri ka avatuna hoida. Kohvik RÕÕM oli rõõmsasti avatud ja ka terrass. Ja koju jõudes ootaski meid juba armas Sirje, oli nii vahva sinuga taas koos kohvitada, uute kohtumisteni! Muide, mul on olemas küll päevitusriided, aga need kõik on hiigelsuured, nagu enamus mu riideid, panen neid nagu riidepuule, sestap harrastan ujumas käia pesus. Järgmiseks suveks on kaal oma langemise ära langenud, sis soetan parajad rannariided. Ja ma ei häbene pesus ujumist, kõik on enda oma, midagi pole varastatud :) Ja ma ei taha lugeda proua Kordemetsa negatiivseid muljeid Pärnu kohta, eks inimene näeb ikka kõike sellisena, milline ta ise on. Pärnu on imeline linn ja pärnakad on lahked ja toredad, aga teiste eest ma hea ei seisa. Vaid ühe asutuse töötajate ebaviisaka käitumise pärast ei ole ilus Pärnut ja pärnakaid siunata. Pigem tuleb iseendaga ära leppida. Olgem rõõmsad ja õnnelikud! 11. september 2023.Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

neljapäev, 7. september 2023

Jaansoni rada 375.päev

Mõnikord tuleb oma sõnu süüa ja siiski kepikõndida vaid 5,3 km ja 8 600 sammu, sest mitte meist olenevad asjad tulevad vahele. Nagu tänagi. Meelitasin Daisy kodust välja, sest teadsin ühte ta suurt soovi, mida praegu veel täide viia saab. Selle soovi viisime muidugi täide ka, aga meres ei saanud me kaua olla, sest ma sain ühe kõne. Ei, ei, see ei ole halva kõlaga kõne, pigem vastupidi, aga ma seda siiski siin ei lahka, kõikidest eraasjadest ma ka oma blogis ehk elulooraamatus ei räägi. Iga asi omal ajal. Aga meres oli mõnus. Nagu ma arvasin, et merevee soojus oli 18,3 °C. Kannatab vees käia küll. Ees oli lausa supp. Ja kell 13.43 näitas kesklinna silla juures 20 soojakraadi, seega suvi kestab veel! Rahvast rannas oli, aga vees täna mõni üksik. Võibolla keskrannas või Surfiklubi juures oli rohkem, meie käisime muuli juures. Seal hea rahulik. Liiv oli ka mõnusalt soe ja esimest korda elus nägin ma Pärnu rannas millimallikaid. Müstika! Olen neid eelnevalt näinud üksnes Klooga rannas. Katsuma ma neid ei kipu, pidavat mürgised olema. Aga fotole jäädvustasin ühe armsa olendi. Mis seal ikka, jälle sulistamas käidud ja enesetunne on ülihea. Aitäh, loodus! Aitäh, Universum, et juulis saamata jäänud suve septembris meie kingid! 7. september 2023.Vana-Rääma P.S. Kutsusin naabrimees Morska ka sulitama, aga tema jaoks polnud lennuilma :D Ahjaa, see paadimees seal jõel oli palja ülakehaga, võttis päikest :)
class="separator" style="clear: both;">

neljapäev, 30. september 2021

Jaansoni rada 225.+ Suplus 2.

Nii! 6,2 km kepikõnnitud ja suplus nr 2 tehtud. Täna on ilm päris tuuline, vähemalt Pärnus. Plaanisin muuli juurest vette minna aga seal pole pinki ja Naisterand on ahvatlevam, nii me sinna kõndisimegi, mööda tuulist rannariba. Mõnus! Üks ekskursioonigrupp oli ka, aga nad hoidsid oma päid kinni et tuul minema ei viiks :) Mul meeldib torm ja raju. Laine oli vägev, viskas vulpsti keha märjaks ja tuul tegi naha ikka väga punaseks. Aga mul oli talvemantel seljas seega mingisugust külma ma ei tundnud. Lisaks hakkab hoopis tagasi kepikõndides liiga palav, energiat on ülearu palju ja enesetunne selline et tahaks või puu otsa ronida :) Kas ma soovitan minna ujuma? Ma ei soovita minna nendel kellel on immuunsus olematu, ehk siis vaktsineeritutel, koroonat põdenutel ja neil, kes tuult ja külma vett ei talu. Mina pole 2 ja pool aastat isegi nohus olnud, pole vaktsineeritud (ei kavatsegi!), pole koroonafoobik (ei kanna ka maski) ja üleüldse söön kindlatel kellaaegadel, liigun ja panen igas mõttes oma tervisele rõhku. Tegelen Reikiga, ei tarbi alkoholi, ei suitseta (juba kuues kuu läheb suitsuvabalt). Need suitsust loobumisega tagasi tulnud kilod tuleb ju uuesti minema visata. Sven, sind oli rannas palju :) No igaljuhul mu enesetunne on ülim, romaan hakkas ka juba peas edasi jooksma, kibelen kirjutama. Seega sain ka inspiratsiooni. Olgem ikka terved ja õnnelikud! 30. september. 2021.a. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">