Mõnus! Vananaiste suvi kestab, tahaks veel ja veel maal olla aga kohustused kutsuvad. Mul on ju käsil kirjastamine ja ... ei saa mitte kaua netiavarustest eemal olla, sest kirjastan nii emaili, kui ka telefoni teel. Aga positiivsed ja põnevad päevad jäid seljataha, olen nüüd taas laetud nagu tulirelv :) Pühapäeval sõitsime kolmekesi maale. Ma lihtsalt lohistasin ühe tegelase kaasa. Aitäh, nüüd saame ka dvd-sid vaadata ning tänane hommik algas Hunt Kriimsilma seltsis! :) Kui me õhtul Maarja viimasele bussile saatsime, läksime veel korraks seenele, sest soomustindikud seal kohviku küljeall lausa hõikasid mind ning peotäie kukeseeni sain ka sealt samast. Panin need koos pannile ning praadisin võiga, nämma. Aitäh, loodus! No ja merre jõudsingi täpselt päikese loojumise ajaks. No oli mõnus! Mul pole õrna aimugi kui palju veesooja näitab, aga suht jahe on, kuid ma olen juba taas nii harjunud ja sõltuvuses. See vees käimine tekitab ülimõnusa tunde ja annab energiat. Ega seda tunnet kirjeldada ei oskagi, teavad need, kes ise ka jahedas veel sulberdamas armastavad käia. Ma polnud ju mitu aastat enam käinud, vast isegi 3, sest opist sai alles 2 aastat mööda. Talvel, kui meri kinni külmub, ma meres käia ei saa, set mina ühtegi teise veekokku oma varvast ei pista, olen üdini merelaps. Aitäh, maailm! Õhtul vaatasime veel "Arabellat" ja enne 23.00 panin juba raamatu käest ning tõmbasin teki peale. Nii tore oli, et ka Ilme taas maal oli! Ahjjaaa, kilomeetreid tuli 9,4 km ja samme 15 400 lausa. 22. septembri memuaarid panin blogisse 24. septembril 2024. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar