Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
pühapäev, 29. september 2024
Rahvusvahelise muusika-, eakate- ja kohvipäeva tähistamine Audru Kultuurikeskuses
Täna tähistati Pärnumaal Audru Kultuurikeskuses rahvusvahelist muusika-, eakate- ja kohvipäeva, selle raames oli huvilistel võimalus kohtuda Piret Ausiga. Avasõnad lausus abilinnapea Ene Täht. Pireti kohta napsan ürituse lehelt pika iseloomustuse ja kopeerin siia: Külla tuleb muusik, õppejõud, kultuurikorraldaja ja ligipääsetavuse eestkõneleja PIRET AUS.
Musitseerime, jutustame, laulame ja loomulikult joome kohvi 😊.
Üritus on külastajatele tasuta ja oodatud on kõik huvilised olenemata soost, vanusest ja muusikalisest haridusest!
Kes on PIRET AUS?
Talle omistati 2013ndal aastal Tartu ülikoolis sotsiaalteaduse magistrikraad kultuurikorralduse erialal. Ta on Viljandi kultuurikolledži rahvamuusika eriala legendaarse I lennu (1994) vilistlane ning ta on üks Viljandi pärimusmuusika festivali asutajatest. Festivali programmijuhina töötas ta seitse aastat ning festivali arengusse panustab tänaselgi päeval. Ta on nõutud karmoškahuviliste õpetaja ja 6nda taseme kutsetunnistusega täiskasvanute koolitaja.
Ugala teatris turundusjuhina töötades korraldas ta 2010. aasta kevadel Eesti esimese kirjeldustõlkega etenduse „Kolm meest paadis“ vaegnägijatele. Tema korraldustöö pagasisse mahub hulganisti kontserdireise nii eesti kui ka välisartistidele. Kultuuripärandi aastal (2013) oli ta Viljandi linna programmi koordinaator ning programmijuht Tallinna lauluväljakul toimunud esimesel koguperepeol „Puude taga on inimene“. 2017 ja 2018 aastal juhtis ta Erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupeo programmi. Sama pidu oli esimene Eestis, mis tõlgiti täies mahus eesti viipekeelde.
Tema juhtida oli aastal 2019 Eesti olulisima kultuurisündmuse, XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm” töörühm, mis tagas ligipääsetavuse puuetega inimestele. Nägemispuudega inimesed said kirjeldustõlke ja taktiilsete tantsujooniste abil osa tantsupeo lavastustest ning kuulmispuudega inimesed viipekeele tõlke ja järelvaatamise subtiitrite toel osa laulupeost. Parandati ka liikumispuudega inimestele ligipääsu tantsu- ja lauluväljakutele. Laulu- ja tantsupidu oli ligipääsetavam kui kunagi varem.
2022 aastal "Kultuurisõber 2021" tunnustusgalal anti esimest korda välja aasta kultuurikorraldaja tiitel ning selle pälvis Piret Aus, ligipääsetavuse eestkõneleja, kirjeldustõlgete tegija, õppejõud ja pärandihoidja. Pärimusmuusikaga on ta tegelenud üle 30ne aasta.
Pireti põhipill on akordion, kuid armastus karmoška vastu tärkas temas aastal 2018. Samal aastal sattus ta August Pulsti Õpistus rahvamuusika sissejuhatavale kursusele koolitajaks, tutvustama huvilistele karmoškat. Alates 2020 sügisest on ta karmoškaõpet jaganud üle Eesti.
Tänaseks on tema käe all õppinud ligi 100 huvilist ja karmoškakamraade on nii Viljandist, Läänemaalt, Setomaalt, Pärnumaalt, Harjumaalt kui ka Saaremaalt. Koos käiakse ja õpitakse nii alg- kui jätkukursustel. Karmoškakamraadide peamine kohtumispaik on Oisu garaaž Järvamaal.
* * * Nagu fotod kõnelevad, läks päev väga korda ja kõik soovijad said ka Pireti pilli järgi tantsida. Oli üks ülipositiivne päev Audrus, aitäh! 29. september 2024. Vana-Rääma
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar