Kuvatud on postitused sildiga Märt Laur. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Märt Laur. Kuva kõik postitused

reede, 3. november 2023

MÜRGIALLIKAD - Märt Laur

Möödunud öösel sain loetud Märt Lauri raamatu "Mürgiallikad," mis jäi ühtlasi tema viimaseks raamatuks. See on tõsiselt hea raamat, siin on kõike, aga keskmeks on vähihaige mees ning tema võitlus selle kurja haigusega. Kirja on pandud Laurile omases stiilis, pisut teaduslik, detailideni lahkav, natuke dokumentaalne, üliemotsionaalne ja põnev. Natuke tean tasuta, seda ma lahkama ei hakka. Aga soovitan lugeda seda raamatut, sest nii ehk avanevad ka teie silmad soolapuhujate ees. Neid meil Eestiski palju. Olge valvsad. Olgu öeldud, et siis läks soolapuhumine elu maksma..... Nüüd on kahju, et kirjanik Lauri enam pole, tahaks veel tema sulest midagi lugeda. Aga mis seal ikka, kopeerin ka raamatut tutvustava teksti siia. Head lugemist! Teadus ja ebateadus, meditsiin ja esoteerika ning tõed, pooltõed ja valed põrkuvad romaanivõistlustel auhinnatud Märt Lauri uues teoses. Raske diagnoosi saanud mees peab tegema valikuid oma elu ja ravimeetodite osas. 3. november 2023. Vana-Rääma

reede, 27. oktoober 2023

LAHUSTUMINE - Märt Laur

Kui ma möödunud aastal selle raamatu endale soetasin ja lugema hakkasin, jäi see poolikuks. Algus lihtsalt ei haakunud ja ma kahtlustasin, et ei haakugi, sest antud autori - Märt Lauri- esimene raamat oli minu jaoks väga igav, veniv ja ebasobiv. Aga miski või keski sundis seda raamatut taas haarama ning möödunud öösel sain selle panna öökapilt riiulisse. Oehh, no ausalt, ma ei taha midagi erilist öeldagi, lihtsalt meeletult põnev oli. Kui sa oled ajaloohuviline ning raamatust käivad läbi sellised nimed või nimetused nagu Gulag, Vorkuta, Kolõma, NKVD, KGB jne ... siis sa loed ja loed ja loed. Kusjuures alles käisin Venda Sõelsepa mäletusõhtul, ka tema viibis Kolõmal, aga antud raamat on hoopis teise kirjaniku kirjutatud, aga asjad jooksevad veidi ühte aega minu jaoks. Ja kui aus olla siis nüüd tahaks veel sellest koledast kohast, sellest ajast jne ... lugeda. Ja ma teengi seda, aga enne loen mõne teise raamatu läbi. Mul ei ole erilist usku väga paksudesse raamatutesse, need reeglina lohisevad ja on nagu pastakast välja imetud, nii jäi mul aastate eest ühe suure mehe paks raamat lugemata, mine tea, äkki loen ka selle lõpuni. Aga mis seal ikka, soovitan kõigil ajaloohuvilistel lugeda, ka läbiajaloohuvilistel ja ma seda raamatut ümber jutustama ei hakka, kopeerin vaid Apollo lehelt tutvustuse ja muide, Apollos on seda isegi veel ülisoodsalt müügil, kiirustage! „Mitte põgeneda, mitte alla anda, trotsida saatuse igat külvi: Raudade kreedo...” „Lahustumine” on romaan sõjast ja armastusest, inimsaatusi muutvatest valikutest, vabadusest ja selle puudumisest. See on lugu, mis läbi nelja põlvkonna vaatleb Eesti olevikku ja minevikku, ühtekuulumist ja lahkukasvamist. See on raamat keerulise saatusega Ants Rauast ning tema püüdlustest toime tulla pojaga, keda tabab raske õnnetus; elades eestlasena maailmas, kus ta ei tea, kas temasugustele on kohta ja minevikuga, mida ta on sunnitud vastutahtsi ümber hindama. „Lahustumine” võitis Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel II koha. Žürii liikme Rein Veidemanni sõnul vastab Lauri tekst enim ettekujutusele eepilisest suurvormis: mitmeosaline mahukas teos jälgib ühe eesti pere nelja põlvkonna meeste saatust ja autorit on huvitanud äärmusolukordade mõju inimpsüühikale. „Alates teose sümboolsest pealkirjast „Lahustumine” ja lõpetades autori läbinägeliku analüüsiga Eesti võimalikust tulevikust – kõik see sekundeerib vääriliselt võidutööle.” 27. oktoober 2023.

teisipäev, 28. veebruar 2023

APPASSIONTA - Märt Laur

Üle pikkade aastate alustan ma oma raamatublogi arvustust tõdemusega, et üks raamat jäi mul lugemata. Reegina ma loen kõik raamatud lõpuni, aga no, andke andeks, seda ma ei suutnud. Pole mul õigust öelda, et see on halb raamat, sest kirjanikuna ma tean, kui suur töö on raamatu kirjutamine, palju aeganõudev ja raskem töö kui füüsiline. Tean millest räägin sest olen mõlemat tööd teinud. Aga ega need, kes raamatuid ei loe, ei mõista seda ning paljud ei pea raamatu kirjutamist ka tööks. Aga see on suur töö, mida teha valdavad vaid vähesed. Paljud isegi ei loe ning tunnevad selle üle uhkust. Mina olen seda meelt, et raamat laiendab silmaringi ja harib. Mittelugemise üle uhkust tundmine on kentsakas. Lisks on kirjanik Märt Laur saanud suure tööga hakkama ning see raamat on võitnud Tänapäeva romaanivõistlusel (2011) 2. koha. Kindlasti jagub ka sellele raamatule lugejad, lihtsalt minule ei paku see grammigi huvi, kolmel õhtul üritasin, aga kui juba 100 lk sain loetud ja asi minu jaoks tööle ei hakanud ning igav tundus, säästsin ma ennast ning jätsin raamatu lugemise pooleli. Ja väidetavalt ei ole ma ainus lugeja kes nii arvab, sest raamat on ilmunud aastal 2012. ja seda on ühest raamatukogust laenutatud vaid kahel korral, tean kindlatest allikatest. Ümberjutustst ma kirjutama ei hakka, sest kopeerin siia raamatut tutvustava teksti. Aga loodan, et sama autori "Lahustumine" ja "Mürgiallikad" sobivad minule lugemiseks, sest tellisin need just Rahva Raamatust ja tõin Omnivva automaadist koju. Täna õhtl teen lugemisega algust. 28. veebruar 2023.a. Vana-Rääma On 1974. Pietro Salvari, andekas muusikaõpetaja, kelle külm ratsionaalsus võib olla sama hävitav kui tema sisemised vastuolud ja talitsematu saavutusjanu, leiab end väikesest Itaalia mägikülast, kus tema saabumine rebib lahti vanad haavad ning ähvardab pinnale tuua aastakümneid varjatud saladused. Intriigide hämaruses saab Pietro majakaks erakordne mees, kelle võimuses on anda elu suurmeistrite sündimata muusikale, ent kes peab selle eest maksma ränka hinda… Samal ajal käivitab Roomas plahvatanud autopomm üleriigilise otsingu terroristi tabamiseks ning jäljed osutavad tundmatule, kelle üks varjunimesid on Salvari. Viiskümmend aastat enne seda astub aga noor Silvia Manzo Napoli uduses sadamas viimasele laevale, mis viib põgenikke Uude Maailma, aimamata, et teda ootab ees suurim proovilepanek, mille ta eales läbi teeb…