Pärnumaa 5. palvushommikusöök Rannahotellis

Täna toimus Rannahotelli restoranis juba 5. Pärnumaa palvushommikusöök. See kannab nime "Kuidas siis ehitada sildu?" ja fookus oli suunatudki sildadele ja seda mitmes mõttes. Minule isiklikult läks hinge Rooma-Katoliku kiriku Tallinna piiskopkonna esindaja Piiskop Philippe Jourdani kõne, kus ta hästi mõnusalt sildade teema lahti seletas ning fookuses oli tõsiasi, et ilma teeta silda ei oleks. Nii ka on. Sillad on ületamiseks, aga teekond ju viib edasi ja seda igas mõttes. Kuid kui tekivad takistused teele, ongi vaja silda! Ja üleüldse oli üks imeline hommik väga positiivses ja rõõmsas seltskonnas. Aitäh ka teile, lauanaabrid! Oli mõnus teiega järgemööda tutvuda! Nüüd pean vajalikuks ka päevakava siia trükkimist, mida tegin ka aasta eest, et oleks vajadusel spikker olemas. Avakõne tuli Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Pärnu Immaanueli Baptistikoguduse pastorilt Eenok Palmilt. Seejärel laulsime koos ühislaulu "Su headus," mille esilauljaks oli Pärnu Kristliku Vabakoguduse pastor Aarne Heide. Järgnes Piibli lugemine: * Jesaja 2:2-4 loeb Eesti Karismaatilise Episkopaakiriku Pärnu Barnabase koguduse preester, isa Thomas Eriste. * Johannese evangeelium 4:7-14 loeb Rooma-Katoliku Kiriku Pärnu Püha Apostel Johannese kogudusepreester, isa Wodzislaw Szczepanik. * Efeslaste kiri 2:14-22 loeb Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Pärnu koguduse pastor Janno Peensalu. Algus- ja söögipalve luges Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Pärnu Issandamuutmise koguduse preester Ülempreester Ardalion Keskküla. Siis algas hommikusöök. Kava jätkus taas muusikaga, Aarne Heide poolt kõlas lugu "Kes ma olen." Siis astus tervitussõnadega lavale Pärnu linnapea Kristel Voltenberg ja peale teda EEKBKL Pärnumaa Immanueli Baptistikoguduse emeriitpastor Joosep Tammo. Jätkas Aare Heide looga "Elulõng - El Shaddai." Järgmisena pidas Rooma-Katoliku kiriku Tallinna piiskopkonna esindaja Piiskop Philippse Jourdan kõne "Kuidas siis ehitada sildu?" Muusikaline vahepala tuli taas Aarne Heidelt ning lugu kannab pealkirja "Laota mu peale käed." Vahepeal lasime toidul he amaitsta ning pidasime vastluspausi. Lõpupalve pidas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pärnu Eliisabeti koguduse pastor Toomas Nigola. "Meie Isa palve" lugesime ühiselt püsti seistes, millele järgnes ka ühislaul "Hoia, Jumal Eestit." Õnnistussõnad tulid Eesti Metodisti Kiriku Pärnu Agape koguduse pastor Emeriitpastor Tõnu Kuusemaalt. Aitäh! Olge õnnelikud ja õnnistatud! 15. mai 2026. Vana-Rääma P.S. Viimased 8 fotot: Heino Tõnissaar

Maaja ja Helena Hage ühise raamatu "modus vivendi" esitlus Pärnus

Täna esitles ema-tütre tandem raamatut "modus vivendi" Pärnu Keskraamatukogu suures saalis. Luuletused selles raamatus on ema ehk siis Maaja Hage sulest ja tema tütar Helena Hage maalis Hingemaalid. Sulanduvad hästi ühte, sest ka energeetika neil kunstiteostel on sarnane. See on Maaja Hage teine luulekogumik, mille müügist raha kogub ta kolmanda tarvis. Jah, ma tean, kui luule hakkab tulema siis ta tuleb, mul endal on juba 3 luuleraamatu käsikirjad ootel. Raamatuesitlus läks täissaalile ning kohal olid fännklubid või... ma isegi ei oska öelda kes. Aga seda tean öelda, et ka praegune Pärnu linnapea Kristel Voltenberg oli kohal ja luges oma kunagise õpetaja Maaja Hage luulet. Maaja Hage näol ongi tegu väärika õpetajaga, kellele 57 aastane linnapea täna esimest korda "sina" ütles, sest siiani on ta Maajat teietanud. Lisaks luges veel ühe poetess Hage luuletuse poeet Jaak Känd ning nii mõnigi tuttav võttis sõna. Ja loomulikult ka raamatu illustraator Helena Hage. Midagi rääkis Maaja ka Kablist, aga ma ei saanudki aru millest täpselt, sest seda ta ei selgitanud. Autor ise ka esitas mõned luuletused ja andis teada, et luule temas elab aktiivset elu, kuigi luuletama hakkas ta alles väärikas eas. Aga oma vanuse kohta, mida üks ta sõpradest mainis, näeb poetess Maaja Hage väga vitaalne ja kena välja. Meie tutvusime temaga eelmisel aastal hommikupalvusel, kus kohast me koos koju jalutasime ja juttu jätkus kauemaks. Raamatut ma ei soetanud, aga ma pole ka kade põhjuse väljaütlemisega, mind ei kutsu eestikeelset raamatut ostma võõrkeelse pealkirjaga raamatu nimi. Minu kiiks, aga midagi pole parata. Minu meelest võiks eestikeelsel raamatul olla ka eestikeelne pealkiri, juba austusest meie oma keele vastu ning võõrapärane pealkiri tundub minu jaoks poosetamisena. Väga vabandan, aga ütlen alati oma arvamuse välja ja jään sellele truuks. Rohkem ma raamatu kohta hetkel kosta ei oska, ehk kunagi, kui satun lugema. Aga tore laupäeva lõuna oli. Aitäh! Ma jäädvustasin palju, aga välja tuli vähe pilte, tagareas suumides lihtsalt ei õnnestunud. Ja tagumisest reast oli väga halb ilma mokrofonita esitletud luulet kuulata, lihtsalt ei kostu. Teadmiseks. 2. mai 2026. Vana-Rääma