reede, 31. juuli 2015

(loe mõttega, aktuaalne teema...) ;)



...

täna saame me üheks
see on meie öö
see on ainult meie öö
sinu ja minu ühinemisöö
andumiseöö

see on üks ja ainus öö
aastas millal me kohtume
millal me embame teineteist
suudleme ja kirgastume
nagu ei kunagi varem

lausus Juuli Augustile ja
suudles teda laubale
nagu leinaja lahkunut

suudles kirega ja andis
ennast talle andis ennast
üleni tema haardesse
ning lahkus hommikul
et üheteistkümne kuu
pärast naasta


31.07.2015.a.
Mai

Minu romaan RIST TEEL leidis taas uue kodu

raamatu omanikuks sai armas Anne Lukk

Täna, 2 nädalat tagasi jõudis mu teine romaan "Rist teel" minuni. Seega ei ole möödunud kahe nädala jooksul minu elus ühtegi päeva, kui ma kas raamatut posti teel kellelegi kohale ei toimetaks või raamatu soovijaga ise kokku ei saaks. Sain endale 100 raamatut ja järgi on vaid üle 30-ne! Täna kohtusime Annega selveri kohvikus, nagu viimasel ajal kombeks on saanud. Tegin endale täna pärast eilset Eestimaa turneed vaba päeva, et veidi lihtsalt oleskleda, aga siis tuli meelde, et ilmus Nelli Teataja, suitsud olid otsas, pesupilber ka ja....lõpuks naasesin poest taas suure kotiga, nagu tavaliselt. Sähh sulle vaba päev, eksole? :P
See selleks. Tegelikult pean ennast salvestama ümber, pean ennast salvestama loomingusse ümber, sest mõned tellimustööd ootavad ja karjuvad juba mu järele. Peangi ennast peale blogimist kätte võtma (kujutate ette, võtan ennast kätte) :)
  Ja siis avastasin veel Nelli Teatajast oma raamatu reklaami, eksole mõnus teadmine autorile.
minu romaani RIST TEEL reklaam tänases Nelli Teatajas



Ja nagu tellimuse peale saime taas selveri kohvikus kokku Jüri ja Heldiga. Hakkasid teised ennast Tartuss etagasi sõiduks seadma, kuid tulid lõunatama ja ennäe, saimegi lahkumiskallistada! :) 
armsad Jüri Kaldmaa ja Heldi Murumets
Ja nüüd loomelainele! :)

31. juuli. 2015.a.
Mai

Tänases Nelli Teatajas minu artikkel armastatud näitlejast Margus Oopkaup(b)ist!

Kas mäletate mängufilmi "Karge meri?". Või "Nipernaadit?" Või olete hoopis käinud Margus lavastatud näideneid kuulamas, vaatamas? Või olete Marguse luuleraamatut " Mõtle endasse" lugenud? Või olete hoopis sellel suvel Lottemaal teda koer Klausi osas näinud? Kõigest sellest kirjutan ma täna ilmunud Nelli Teatajas. Ja mitte ainult sellest. Margus pajatab avameelselt filmivõtete teglitagustest, oma haigustest jmmm...

näitleja, lavastaja ja poeet Margus Oopkaup



Tänaseks on Margus Oopkaup juba poolteist aastat täiskarsklane ja oma rajal tagasi. Oma liistude juures. Rõõmustame koos temaga. Osta ajaleht ja saad teada kuidas Margusel läheb.

  Või on sul üldse süda vaba ja oled Margusesse armunud? :)


Või tahad õla alla panna Marguse näidendiraamatu "Helduri lood" sünnile? (tegelikult oli see abipalve minu idee, Margus kuuleb ja näeb sellest alles lehte lugedes) Aga kahjuks kultuurikapitalil selle raamatu jaoks raha ei jagunud ja tundisn, et tahaks, et see ilmuks. Olen ise ta näidendeid lugenud ja need on väga head. 
  Igal juhul võta kasvõi minuga ühendust, kui tunned, et tahad õla alla panna.
pilt Margusest filmist "Nipernaadi!
Osa artiklist peaks jõudma ka järgmisel nädalal ajalehe Nelli Teataja kodulehele Nelli Teataja, kuid tervet artiklit saate siiski lugeda lehest. Kiirustage poodidesse! :)

Lääne- ja Looderanniku turnee

Koos sõbranne Jaanika Reimanniga Noarootsi rannas


armas kooliõde Kaie Ein
   Juba mitu nädalat tagasi plaanisime Jaanikaga teha ühe turnee. Mind kiskus muidugi Palangale, ristimäele, aga seltskond otsustas teistmoodi. Õigemini teadsin ma kolmapäeva õhtul, et meie (kolmeliikmelise seltskonna ) teekond kulgeb Põhja- Eestisse ja loomulikult olin vaimustuses. Polegi eriti niisama reisida saanud mööda kodumaad, kuna raamatute esitluste ajal on alati peaaegu kiire olnud. Alles hommikul selgus, et kaasa tuleb veel Indreku sõber Tanel ja sõit kulgeb piki Läänerannikut Looderanniku suunas. Õigemini olid Jaanika ja Indrek sihiks võtnud Roosta Puhkeküla (lauleva liiva ), Keila- Joa ja Laitse Graniitvilla.
  Pärnust mööda Tallinna maanteed sõites, keerasime peale Jädiveret Vigala suunas ja esimene peatus oli Risti. Ja siis juhtus tõeline ime. Äkki kõnetas mind armas kooliõde Kaie Ein, kellega me polnud kohtunud umbes 27 aastat. Pealegi on Kaie pärit Tartumaal ja mina Pärnumaalt, kuid saatus viis meid kokku Läänemaal. Saime paar sõna vahetada ja kallistada, Kaie kiirustas Hiiumaa praamile ja meie võtsime suuna Noarootsi. Eestimaa on ikka tibatillukene küll! :)
Noarootsi rand. Taamal Haapsalu
  Noarootsi rannast paistis imeline Haapsalu linna siluett. Eemal merel oli valge purjekas ja mind pani see ümisema: "Oh, tuleks valge laev..." Rnnas oli küll tuuline, kuid sai mõned pildid tehtud ja mööda rannikujoont edasi sõidetud.
Noarootsi rannas sõprade Jaanika Reimanni, Indrek Tarlapi ja Tanel Künnapasega



  Noarootsi rannast tulles vaatasime esimese hooga, et mingiusugune pisike kirik on tee ääres, aga tegu oli siiski Österby pritsikuuriga. Vaadake ise, sarnaneb kirikule. Ja üleüldse olid Läänerannikul väga huvitavad kohanimed, näiteks Dirhami, Pürksi, Pivarootsi, jpt...Suhteliselt rootsipärased. 
Österby pritsikuur
Kuna seltskonda huvitasid mõisad, lossid ja kloostrid, siis mööda raannariba sõites leidsime tee Paslepa mõisa juurde, mis eelmalt kohe silma paitas. Uued ja uhked mõisaväravad olid valla ning otsustasime autoga kohe väravatest sisse sõita. Õnneks ei jõudnud keegi meist veel autost jalga välja pista, kui kusagilt mõisaaiast kargasid välja "verekoerad" ja oleks hea meelega meid nahka pannud :) Head valvurid, peaks ütlema. Ühtegi inimhinge me seal valdustes ringi liikumas ei näinud. Tagurdasime autoga mõisa väravate vahelt välja ja jätkasime teekond. Muidugi sai verekoertest ka väike fotosüüdisteus tehtud.
Sõit kulges edasi Ramsi poolsaare suunas. Teepeal sai naljatatud, et kui juhtub kombain vastu tulema, siis möödapääsu ei ole, kuna tee sinna oli suhteliselt kitsas. Aga see ei heidutanud meid ja jätkasime uljalt teekonda. Kolm autojuhti oli ju, kõik roolisid vahelduva eduga. Mina olin ainus kaassõitja :) kuna minu load on ammu aegunud, kahjuks. 
 Peagi jõudsimegi Ramsi poolsaarele, kus kohast üle mere paistis Vormsi saar. Üks fotosüüdistus ka siia.

Paslepa mõisa verekoerad
Ramsi poolsaar. Eemalt paistab Vormsi saar
Ja umbes veerand tunni pärast jõudsime Roosta Puhkekülla ja Roosta Seiklusparki. Tee Roosta randa oli kaunistatud kunstpalmidega ja kogu seltskond meeleldi poseeris nende all. Siia üks minu "edevuselaada" pilt. Otsisime meeleheitlikult laulvat liiva, aga ei leidnud kahjuks. Jaanika isegi helistas tütrele, kuid kahjuks me ei teadnud, et see asub hoopis Peraküla rannas, kuigi sinna me just suuna võtsimegi. Aga enne tegime väikse sissepõike Dirhami sadamasse.
mina Roosta Puhkeküla juures rannas, palmisaarel :)

muinasjutuline Peraküla rand

 Dirhamis oli vaikne, küla nagu küla ikka. Jäädvustasin pildi kohalikust poest. Peraküla rand oli meie lemmik. Nagu mainitud, ei osanud me sealt enam laulevat liiva otsida, aga miski oli mis meile meeldis. Kuigi igale rannale jõudes läks ilm aina tuulisemaks ja vihmapilved varjasid päikese. Sinna randa tahaks kunagi puhkama minna, eriline aura on seal. Ja tundus, et seal korraldatakse ka simmaneid ja muid üritusi. Jalutasime mööda teerada rannani ning jätkasime sõitu Nõva suunas. Kusagil tuli ju keha kinnitada. Nõva kohalikus sööklas kõhud täis söödud, avastasime poemaja kõrval Nõva mõisa, mis oli ilusasti hooldatud ja korras, vähemalt väljast. Mõisa sisse me minna ei plaaninudki. Siia ka ka paar pilti sellest 
Nõva mõis




imelisest hoonest.Edasi suundusime Padise suunas, aga teepeale jäi Hatu mõis, millest sai ka mõned pildid tehtud. 
Hatu mõis
info Nõva mõisa peahoone kohta
Padise kloostrist sai ilmselt kõige rohkem pilte tehtud. Esiteks näeb Padise asula juba väga kena välja. Looduskaunis kohas asuvad Padise kloostri varemed, mida on veidi ohutumaks tehtud (uued katusekatted). Säilinud on osad imeliste võlvidega kloostrimaja ruumid. Lisan siia ka osad pildi, kuid panen blogi lõppu lingi, kuskohast saab vaadata suuremas koguses Padise kloosti juures tehtud pilte. 
Padise kloostri ajalugu
Padise klooster


Mehed muidugi ronisid ka mööda varemeid kõrgematele korrustele, kuid mina, kõrguse kartja nagu ma olen, ei läinud. Jaanika läks muidugi julgelt kaasa. Mina jalutasin Padise keskusesse, tegin Padise mõisast mõned pildid ja ei saanud mitte minemata jätta käsitööpoodi. Nüüd väike pildigalerii kloostrist ja mõisast. 
Padise mõis
  Edasi kulges sõit Keila-Joale. 
taustal Keila juga




Selleks ajaks sadas juba paduvihma, kuid mis see vihm ikka teeb. Pisut märjaks ju teeb, aga mina olen kogu aeg vihma nautinud. Seega sai paduvihmas autost välja astutud ja Keila-Joa hürdoelektrijaam taha juga imetlema mindud. 
Keila- Joa hüdroelektrijaam
 Ja muidugi ka mõningad pildid tehtud (rohkem näete mu facebooki albumist) Ja minu selja taga (koos Taneliga) :) Keila juga. 
  Ega sellega meie turnee veel otsa ei saanud. Veel oli looderannikul kohti kuhu suundusime. Aga enne käsisime tiiru ära ka Keila- Joa rippsillal. Õigemini mina sellest üle ei läinud. Jänes, nagu ma olen :) Mehed käisid ka silla tagast parki uudistamas, kuid midagi huvitavat nad ilmselt sealt ei leidnud. Üks pildike ka rippsillast.
Keila- Joa rippsild
 Enne teekonda Paldiskisse ja Pakri tuletorni juurde, külastasime ka Treppoja astanguid. Üks jäädvustus on siin. Läbi paduvihma jätkus reis Paldiski suunas. Loomulikult sai väisatud ka Keilat, kuid (vabandust keilakate eest) sealt me midagi vaatamisväärset ei leinud ja tuhisesime ka Paldiski linnast läbi, Pakti tuletorni juurde. Jaanika ja Indrek ronisid raha eest Pakti tuletorni (oioi, kui kõrge see on!) ja mina jalutasin pankrannikule maailmalõppu imetlema. Ei olnudki juba pikki aastaid sinna saanud. Karm oli. Ilus oli. Nostalgiline oli. Kunagised ilusad ajad Paldiskis tulid meelde ;) Jaanika ja Indrek ei näinud Pakri saarekesi ka läbi binokli, kuna oli pilves ja sombune ilm, aga üleval nad igatahes ära käisid. Lisan siia nüüd mõned pildid pankrannikult. 
Treppoja astangud


vaade pankrannikult
vaade pankrannikult

Pakri tuletorn





   Ja nüüd siis Pakri tuletorn, mille eest küsitakse piletiraha 3-5 eurot. Ahjaa,. binokkel antakse ka kaasa :)Vahepeal jõudsime ka tiiru Rummus ära käia, kuid minu jaoks on see liiga halva energeetikaga koht ja muidugi olid ka mu uued plätud varbavahed villi ajanud ning ma otsustasin autosse jääda. Teised käisid ka Rummu karjääris ja tornis ära, kuid mina jäädvustasin vaid mõne pildi "väravas" ning lisasin need ka oma facebooki albumisse. Sealt saate vaadata, kui huvi on. Pildid, mille Jaanika karjääri juures tegi, olid muidugi iseenesest ilusad. Aga üldse Rummu asula (tühjade korterelamutega, negatiivse energiaga küla) tundus mulle kudagi vastuvõetamatu. Aga õnneks tuli seltskond ruttu karjäärist tagasi ja meie sõit kulges kuulsa ja uhke Laitse Graniitvillasse, kus on salvestatud ka saated "Laula mu laulu". Ester, kui sina seda juhtud lugema siis võta teatavaks, et ma mõtlesin su peale. Aga mul ei ole kahjuks su telefoni numbrit telefonis ja ma ka telefonitsi netti ei kasuta. Seega tuhat vabandust! Laitse on ka üks kena kohake. Asulasse sisse sõites leidsime koha üles Laitse lossi, mis mullle vägaväga meeldis. Siit ka üks pilt. Laitse lossist suhteliselt üle tee, üsna lossi vahetusläheduses asubki Laitse Graniitvilla. Enne villa juurde minemist, kohtasime seapere, kelle juures sai terve pildiseriaal tehtud. 
Laitse loss




Seaskulptuuride juures, aia taga aga elas lamabaperekond, kes kohe valjult määgides meie juurde jooksid. (pilte näete taas mu fb albumist). Kahjuks ei olnud meil neile isegi leiba anda ja nii nad meist nurka näoga sinna maha jäid. Muide, jälle ma kogesin, et loomad armastavad kaamerate ees poseerida :) 
  Graniitvillasse sisse me ei läinud, kuna oli juba suht õhtu käes ning mõtted jooksid Pärnu suunas. Auto ankast jäädvustasin (lisaks tagahoovis tehtud piltidele) mõned pildid kuulsast ja uhkest villast ning võtsimegi suuna Pärnu poole, kuid mõõndustega, et kui mõni mõis, loss, kirik...jmm..teele jääb, teeme väikese peatuse. 
tegin notsule pai (Laitse Graniitvilla juures)
Laitse Graniitvilla
Laitse Graniitvilla
Laitse Graniitvilla



Teepeale jäi veel üks maha jäetud mõis (?) Tgelikult mõisa ümbert oli rohi kenasti ära niidetud ja ühes tagumises hoones tundus elu olevat, aga mõisa katus oli sisse vajunud ja...Homme katsun meenutada mis mõisaga tegu on. Täna enam ei mäleta. Kusagil metsade vahel ta asus. Väike jäädvustus siia ka










?


Mina jõudsin muidugi ka Padise käsitöö poes ära käia. Tegelikult läksin sinna omale uut tassi kollektsiooni otsima, aga kuna tassi eest küsiti lausa 25 eurot,. siis ma seda osta ei jaksanud. Mingi meene ma siiski ostsin, pidin kohe. Neitsi tähemärgiga kaelaripats koos paelaga maksis vaid 1.40 ja selle ma ka endale soetasin. Lisaks ka kapimagneti Padise kloostri pildiga. Siin need on.
kapimagnet Padise kloostri logoga
sellise kaelaripatsi omanikuks sain (Neitsi tähemärk) . ostetud Padise käsitööpoest
Ja siit saate vaadata kogu turnee albumit minu facebooki lehelt :Lääne- ja Looderanniku turnee 30.07.2015.a.

30-31. juuli. 2015.a.Mai

kolmapäev, 29. juuli 2015

Tagasiside mu romaanile RIST TEEL siin üheskoos!

minu teine rpmaan Riste teel
  Koondan ka siia kokku (k)arvustused oma uue romaani RIST TEEL kohta.
Algatuseks saate mu romaaniga tutvuda kirjastuse FANTAASIA lehel. Lugeda saate siit.

******************************************************************

Esimene tagasiside mu uuele romaanile RIST TEEL
Margit! Sa oskad inimesi hinnata ja isegi halvimat tegelaskuju.Sa ei halvusta, pigem õpetad ja suunad vaikselt paremuse poole. Ja raamat ise on väga elutruu.Näitab seda, kui palju saaksime tegelikult abi loodusest. Paneb mõtlema paljude asjade üle siin elus. Tekitab tahtmise enese sisse ausa pilguga vaadata.
Ü.

***********************************************************************************************************

Tagasiside mu romaanile "Rist teel."
Margit, kus sa küll ennem olid? Oehh, nüüd leidsin valemi migreeni raviks ja hakkan seda katsetama. Ja need kaitsenukud teen ka endale kindlasti. Nii palju lihtsaid nippe millest ma ennem mitte midagi ei teadnud hargneb selles raamatus lahti. Ja nii südamlik raamat pealekauba. Kus neid ravipüramiide saaks? Ja nii lihtsad nipid oma kodu puhatamiseks...See on sul tõesti nagu õpik. Sukeldun nüüd edasi raamatusse. Tulin aitäh ütlema. Aitäh!
M.

************************************************************************************************************

Tagasiside mu uuele romaanile Rist teel.
Läksin täna spetsiaalselt Sinu uue romaani pärast poodi. Võtsin riiulist raamatu ja hakkasin seda lugema. Kui oli kaks peatükki läbi lugenud, võtsin raamatu ja ostsin selle ära, sest see raamat lausa peab kodus olema. Seal on nii palju õpetlikku. See on Sul nagu eneseabi raamat. Margit, kuidas see kõik Sinusse ära mahub? See teadmine ja kõik millega tegeled? Muuseas, Su "Virtuaalmees" jäi ka näppu, aga hetkel loen "Rist teel" raamatut ja see mehike peab ootama. Lähen nüüd edasi lugema. Tuleb ilmselt magamata öö. Oi, kuidas tahaks Sind kallistada ainuüksi selle eest, et Sa olemas oled! Chiao!
M.

*****************************************************************************************************'''''''

Tagasiside romaanile RIST TEEL
Aitäh Margit. Super raamat. Sa oled nii andekas, su teostes on nii sügav mõte. Miks nad ainult nii õhukesed on? Mõlemad lõppesid kuidagi poole pealt. See tekitas natuke pettumust.
Rist teel sisu on super ja väga hariv. Mulle oli just seda vaja praegusel eluhetkel.
Mulle meeldivad hästi paksud ja ma maksaksin sinu raamatu eest kinnisilmi.
Sul on jõhker anne ja sa saad kindlasti väga edukaks. Rist teel on super. See on nagu õpik. Ma isegi ei oska seletada kui palju ma sealt sain.
A.

***********************************************************************************************************''

Tagasiside romaanile RIST TEEL
Bingo! Tüdruk kuule lõpuks ometi panid paberile selle tarkuse millega sa mind aastaid aidanud oled. Olen väga palju saanud sinult abi, aga kas sa ei karda et nüüd hakatakse sinu poole küsimustega pöörduma? muide ma siin valmistasin neid kaitse nukke juba eelmisel kuul. ja kodu puhastamisega sain ka ise tänu sulle hakkama. ma nii mäletan neid aegu kui linnas üle aastate õigel ajal, siis kui mul tervis oli ikka päris käest ära.
nii hea ja õpetlik raamat on tõsiselt Margit.
omamoodi oskus on oma teadmised romaaniks kirjutada. Sul ju tegelt on neid teadmisi palju rohkem kui selles raamatus aga ma leidsin ka palju sellist millest me polegi jõudnud oma vahel rääkida. Aga ikkagi luuletada oskab igaüks kui vähegi tahab kuid sellise õpetliku romaani kirjutamine käib kindlasti paljudele üle jõu . ma olen alati imetlenud inimesi kes seda teha oskavad.
röövisid mult pühapäeva kuid luban sul seda veel teha.
L.

*************************************************************************************************************'

29.juuli. 2015.a.
Mai

Homme Põhja-Eestit vallutama!

uus tass juures, Saksamaa linnalogoga ....
  Vahel plaanid muutuvad sekundite jooksul. Nii jäi ka minul täna bluusima minek ära. Lihtsalt otsustasin, et nii on parem, kuna homme hommikul kell 7.00 on äratus ja sõit kulgeb Põhja- Eestisse. Muidugi reisin ma lahtiste silmadega ringi (ei mingit magamist!), kuna kavatsen oma tassikollektsiooni täiendada. Antud pilt Saksamaa ühe linnaga sai muretsetud eile ühest Pärnu kaltsukast ja maksis kõigest 10 senti.
  Kaltsukates või popimalt üteldes second hand poodides jagub tasse ohtralt, aga ma kogun siiski kõige erilisemaid, või linnade, külade ja riikide logodega. Muidugi ka huvitavalt disainitud tasse.
  Mul kestab puhkuse viimane nädal ja see on üsna aktiivne. Ühesõnaga puhkan aktiivselt ja juba teisipäevast, 4. augustist olen taas kesklinnas tööl. Kirjutanud olen puhkuse ajal vähe, kuid ma pole selle üle üldse õnnetu, puhkus on, suvi on, nii palju on näha ja teha.
  Algselt oli plaan sõita Leetu, Palangale, kuid nagu ikka, plaanid muutuvad. Oma kodumaalgi kauneid kohti, mis on veel avastamata. Ärge siis pahandage, et näe, käisid minu kodukülas ja külla ei tulnud. Ütlen ausalt, stardime Pärnust homme seltskonnaga kell 8.00 ja kindlat sihti ei ole. Sõit kulgeb Põhja- Eestisse, nagu sõbranne ütles. Ongi põnevam ;).
  Ja juba reedel algavad ju Pärnus Gildipäevad. Tulge parem teie selleks ajaks Pärnusse. Gildipäevade kohta saate lugeda :
ja siit.

Kohtumiseni 31. augustil Pärnu Gildipäevadel!

29.juuli 2015.a
Mai

Siis, kui pärnakast muusik ja kirjanik Jüri Kaldmaa kodulinna väisab

kirjanik Jüri Kaldmaa
 

  Juba 1986 aastal lahkus Jüri Kaldmaa Pärnust Tartusse, aga viimastel aastatel ristuvad meie teed just suviti Pärnus, nimelt Pärnu Bluusipäevadel, mis iga aasta juuli lõpus siin aset leiavad. Nagu näha, jagub meil juttu alati kauemaks, kui kauaks :) Täna istusime Mai Sevleri kohvikusse, et enne õhtuseid Bluusipäevi veidike juttu puhuda ja oma loomingut vahetada. Ja loomulikult jäädvustasin ma selle ka pildile.
  Jüri Kaldmaa luuleraamat "Passioon" oli mu koduriiulis ammu juba olemas, aga nüüd sõitis ta magamistoa riiulisse, kuna just seal asuvad minu jaks erilised raamatud, nimelt autogrammide ja pühendusega raamatud. Ja neid on seal tänaseks mitu sada. "Passioon" on ilmunud Tartus 2000 aastal. Nii pikk vahe! Jüri, ootame kõik kannatamtult juba lisa? :)
  Jüri Kaldmaa kollaažromaan 1986-2055, "Isa kasvab pojaks" on ilmunud 2009. aastal Eesti Keele Sihtasutuselt. Selle omanikuks sain täna ja lisasin ka kohe lugemisjärjekorda.
  Naljatamisi ütlesin Jürile, et järgmisel aastal samal ajal tahaks juba ta uut raamatut lugeda, aga näis kas autor võtab asja naljaga või tõsiselt ;) Aeg oleks juba seal maal.
kirjanik Jüri Kaldmaa oma raamatutega mis on nüüd minu omad :)
 

pühendustega raamatud :)
  Jürist, kui kirjanikus teadsin ma ammu enne temaga reaalselt tutvumist. Tutvumine leidis aset kahjuks kurva sündmuse ajal, ehk siis tema varalahkunud venna Mario (Marr) Kaldmaa matustel. Nii mõnigi Pärnu inimene (kaasa arvatud siinpool kõneleja) leiab palju sarnaseid jooni vendade vahel. Kohati on nad koguni äravahetmiseni sarnased. Kahju, et Marr otsustas nii vara minna...
Jüri sulest kirjutatud raamatud mida oman




29.juuli. 2015.a.
Mai

1. Bluusipäeva õhtu Jahtklubis

Heikiga :P Tegelikult on igal suviti vähemalt Pärnu Bluusipäevad see koht kus me Heikiga (muusik, kirjanik Heiki "Vibu" Vilep) kohtume. No ei saa ju jäädvustamata jätta. Olin üks imeline õhtu. Aitäh, sõbrad! :)


   Ma ei hakkagi siin pikalt lahkama, et kus ja mis ja kes. Pildid kõnelevad enda eest. Juuli lõpp on üks ütlemata ilus aeg Pärnus, kuna siis toimuvad traditsioonilised Bluusipäevad, kus saab näha sõpru, kellega väga tihti ei kohtu. Sellel aastal oli (alles esimene päev) minu meelest rekordarv bluusisõpru Jahtklubisse Bluusipäevi nautima tulnud.
 Aleksandr Belkin (LT) Fantastiliselt hea esineja. Võttis ikka jala tatsuma. Milline hea buusimehe hääletämber!
Autt of Office (Tartu). Minu tänane vaieldamatult lemmik! Kahju, et aeg nii ruttu otsa sai. Minu jaoks täiesti uus avastus ja meeletu hea bluusimehe häälega solist. Kogu punt oli tasemel. (olgu mainitud, et ma ei jõudnud päris alguseks, ehk siis kella 18.00 kohale. seega jäin mõnest esinejast ilma)
Jüri Kaldmaa (muusik, kirjanik) kaaslasega :)
muusik ja kirjanik Jüri Kaldmaa ja muusik ja kirjanik Heiki Vilep 
sõber Priit kaaslasega :)
vanakoolimehed bluusi nautimas. kirjanik Toomas Raudam ja legendaarne diskor Elmu Sadulsepp
sõbranne Terje Heinmetsaga
The Pink Elephant (LV) Noored Läti poisid läksid rahvale peale. Minu jaoks jäid kaugeks, ei olnud see ehe bluus...
Rockhound (Tartu) tõmbas oma rockbluusiga rahva ikka korralikult tantsuplatsile. Üldiselt oli väga tore bluusipäevad esimene pool, mille aftekas kulges Versusesse, kuid mina tulin koju. Jahtklubi asub aadressil Lootsi 6. Homme on uus päev, näis kus, kas ja mis.
rahvas...

infot bluusipäevade kohta saate piiluda ka veel siit. usun, et sinna laekub ka veel bluusipäevadest pilte .


28-29 juuli 2015.a.
Mai