 |
| Koos sõbranne Jaanika Reimanniga Noarootsi rannas |
 |
| armas kooliõde Kaie Ein |
Juba mitu nädalat tagasi plaanisime Jaanikaga teha ühe turnee. Mind kiskus muidugi Palangale, ristimäele, aga seltskond otsustas teistmoodi. Õigemini teadsin ma kolmapäeva õhtul, et meie (kolmeliikmelise seltskonna ) teekond kulgeb Põhja- Eestisse ja loomulikult olin vaimustuses. Polegi eriti niisama reisida saanud mööda kodumaad, kuna raamatute esitluste ajal on alati peaaegu kiire olnud. Alles hommikul selgus, et kaasa tuleb veel Indreku sõber Tanel ja sõit kulgeb piki Läänerannikut Looderanniku suunas. Õigemini olid Jaanika ja Indrek sihiks võtnud Roosta Puhkeküla (lauleva liiva ), Keila- Joa ja Laitse Graniitvilla.
Pärnust mööda Tallinna maanteed sõites, keerasime peale Jädiveret Vigala suunas ja esimene peatus oli Risti. Ja siis juhtus tõeline ime. Äkki kõnetas mind armas kooliõde Kaie Ein, kellega me polnud kohtunud umbes 27 aastat. Pealegi on Kaie pärit Tartumaal ja mina Pärnumaalt, kuid saatus viis meid kokku Läänemaal. Saime paar sõna vahetada ja kallistada, Kaie kiirustas Hiiumaa praamile ja meie võtsime suuna Noarootsi. Eestimaa on ikka tibatillukene küll! :)
 |
| Noarootsi rand. Taamal Haapsalu |
Noarootsi rannast paistis imeline Haapsalu linna siluett. Eemal merel oli valge purjekas ja mind pani see ümisema: "Oh, tuleks valge laev..." Rnnas oli küll tuuline, kuid sai mõned pildid tehtud ja mööda rannikujoont edasi sõidetud.
 |
| Noarootsi rannas sõprade Jaanika Reimanni, Indrek Tarlapi ja Tanel Künnapasega |
Noarootsi rannast tulles vaatasime esimese hooga, et mingiusugune pisike kirik on tee ääres, aga tegu oli siiski Österby pritsikuuriga. Vaadake ise, sarnaneb kirikule. Ja üleüldse olid Läänerannikul väga huvitavad kohanimed, näiteks Dirhami, Pürksi, Pivarootsi, jpt...Suhteliselt rootsipärased.
 |
| Österby pritsikuur |
Kuna seltskonda huvitasid mõisad, lossid ja kloostrid, siis mööda raannariba sõites leidsime tee Paslepa mõisa juurde, mis eelmalt kohe silma paitas. Uued ja uhked mõisaväravad olid valla ning otsustasime autoga kohe väravatest sisse sõita. Õnneks ei jõudnud keegi meist veel autost jalga välja pista, kui kusagilt mõisaaiast kargasid välja "verekoerad" ja oleks hea meelega meid nahka pannud :) Head valvurid, peaks ütlema. Ühtegi inimhinge me seal valdustes ringi liikumas ei näinud. Tagurdasime autoga mõisa väravate vahelt välja ja jätkasime teekond. Muidugi sai verekoertest ka väike fotosüüdisteus tehtud.
Sõit kulges edasi Ramsi poolsaare suunas. Teepeal sai naljatatud, et kui juhtub kombain vastu tulema, siis möödapääsu ei ole, kuna tee sinna oli suhteliselt kitsas. Aga see ei heidutanud meid ja jätkasime uljalt teekonda. Kolm autojuhti oli ju, kõik roolisid vahelduva eduga. Mina olin ainus kaassõitja :) kuna minu load on ammu aegunud, kahjuks.
Peagi jõudsimegi Ramsi poolsaarele, kus kohast üle mere paistis Vormsi saar. Üks fotosüüdistus ka siia.
 |
| Paslepa mõisa verekoerad |
 |
| Ramsi poolsaar. Eemalt paistab Vormsi saar |
Ja umbes veerand tunni pärast jõudsime Roosta Puhkekülla ja Roosta Seiklusparki. Tee Roosta randa oli kaunistatud kunstpalmidega ja kogu seltskond meeleldi poseeris nende all. Siia üks minu "edevuselaada" pilt. Otsisime meeleheitlikult laulvat liiva, aga ei leidnud kahjuks. Jaanika isegi helistas tütrele, kuid kahjuks me ei teadnud, et see asub hoopis Peraküla rannas, kuigi sinna me just suuna võtsimegi. Aga enne tegime väikse sissepõike Dirhami sadamasse.
 |
mina Roosta Puhkeküla juures rannas, palmisaarel :)
|
 |
muinasjutuline Peraküla rand
|
Dirhamis oli vaikne, küla nagu küla ikka. Jäädvustasin pildi kohalikust poest. Peraküla rand oli meie lemmik. Nagu mainitud, ei osanud me sealt enam laulevat liiva otsida, aga miski oli mis meile meeldis. Kuigi igale rannale jõudes läks ilm aina tuulisemaks ja vihmapilved varjasid päikese. Sinna randa tahaks kunagi puhkama minna, eriline aura on seal. Ja tundus, et seal korraldatakse ka simmaneid ja muid üritusi. Jalutasime mööda teerada rannani ning jätkasime sõitu Nõva suunas. Kusagil tuli ju keha kinnitada. Nõva kohalikus sööklas kõhud täis söödud, avastasime poemaja kõrval Nõva mõisa, mis oli ilusasti hooldatud ja korras, vähemalt väljast. Mõisa sisse me minna ei plaaninudki. Siia ka ka paar pilti sellest
 |
Nõva mõis
|
imelisest hoonest.Edasi suundusime Padise suunas, aga teepeale jäi Hatu mõis, millest sai ka mõned pildid tehtud.
 |
| Hatu mõis |
 |
| info Nõva mõisa peahoone kohta |
Padise kloostrist sai ilmselt kõige rohkem pilte tehtud. Esiteks näeb Padise asula juba väga kena välja. Looduskaunis kohas asuvad Padise kloostri varemed, mida on veidi ohutumaks tehtud (uued katusekatted). Säilinud on osad imeliste võlvidega kloostrimaja ruumid. Lisan siia ka osad pildi, kuid panen blogi lõppu lingi, kuskohast saab vaadata suuremas koguses Padise kloosti juures tehtud pilte.
 |
| Padise kloostri ajalugu |
 |
Padise klooster
|
Mehed muidugi ronisid ka mööda varemeid kõrgematele korrustele, kuid mina, kõrguse kartja nagu ma olen, ei läinud. Jaanika läks muidugi julgelt kaasa. Mina jalutasin Padise keskusesse, tegin Padise mõisast mõned pildid ja ei saanud mitte minemata jätta käsitööpoodi. Nüüd väike pildigalerii kloostrist ja mõisast.
 |
| Padise mõis |
Edasi kulges sõit Keila-Joale.
 |
taustal Keila juga
|
Selleks ajaks sadas juba paduvihma, kuid mis see vihm ikka teeb. Pisut märjaks ju teeb, aga mina olen kogu aeg vihma nautinud. Seega sai paduvihmas autost välja astutud ja Keila-Joa hürdoelektrijaam taha juga imetlema mindud.
 |
| Keila- Joa hüdroelektrijaam |
Ja muidugi ka mõningad pildid tehtud (rohkem näete mu facebooki albumist) Ja minu selja taga (koos Taneliga) :) Keila juga.
Ega sellega meie turnee veel otsa ei saanud. Veel oli looderannikul kohti kuhu suundusime. Aga enne käsisime tiiru ära ka Keila- Joa rippsillal. Õigemini mina sellest üle ei läinud. Jänes, nagu ma olen :) Mehed käisid ka silla tagast parki uudistamas, kuid midagi huvitavat nad ilmselt sealt ei leidnud. Üks pildike ka rippsillast.
 |
| Keila- Joa rippsild |
Enne teekonda Paldiskisse ja Pakri tuletorni juurde, külastasime ka Treppoja astanguid. Üks jäädvustus on siin. Läbi paduvihma jätkus reis Paldiski suunas. Loomulikult sai väisatud ka Keilat, kuid (vabandust keilakate eest) sealt me midagi vaatamisväärset ei leinud ja tuhisesime ka Paldiski linnast läbi, Pakti tuletorni juurde. Jaanika ja Indrek ronisid raha eest Pakti tuletorni (oioi, kui kõrge see on!) ja mina jalutasin pankrannikule maailmalõppu imetlema. Ei olnudki juba pikki aastaid sinna saanud. Karm oli. Ilus oli. Nostalgiline oli. Kunagised ilusad ajad Paldiskis tulid meelde ;) Jaanika ja Indrek ei näinud Pakri saarekesi ka läbi binokli, kuna oli pilves ja sombune ilm, aga üleval nad igatahes ära käisid. Lisan siia nüüd mõned pildid pankrannikult.
 |
Treppoja astangud
|
 |
| vaade pankrannikult |
 |
| vaade pankrannikult |
 |
Pakri tuletorn
|
Ja nüüd siis Pakri tuletorn, mille eest küsitakse piletiraha 3-5 eurot. Ahjaa,. binokkel antakse ka kaasa :)Vahepeal jõudsime ka tiiru Rummus ära käia, kuid minu jaoks on see liiga halva energeetikaga koht ja muidugi olid ka mu uued plätud varbavahed villi ajanud ning ma otsustasin autosse jääda. Teised käisid ka Rummu karjääris ja tornis ära, kuid mina jäädvustasin vaid mõne pildi "väravas" ning lisasin need ka oma facebooki albumisse. Sealt saate vaadata, kui huvi on. Pildid, mille Jaanika karjääri juures tegi, olid muidugi iseenesest ilusad. Aga üldse Rummu asula (tühjade korterelamutega, negatiivse energiaga küla) tundus mulle kudagi vastuvõetamatu. Aga õnneks tuli seltskond ruttu karjäärist tagasi ja meie sõit kulges kuulsa ja uhke Laitse Graniitvillasse, kus on salvestatud ka saated "Laula mu laulu". Ester, kui sina seda juhtud lugema siis võta teatavaks, et ma mõtlesin su peale. Aga mul ei ole kahjuks su telefoni numbrit telefonis ja ma ka telefonitsi netti ei kasuta. Seega tuhat vabandust! Laitse on ka üks kena kohake. Asulasse sisse sõites leidsime koha üles Laitse lossi, mis mullle vägaväga meeldis. Siit ka üks pilt. Laitse lossist suhteliselt üle tee, üsna lossi vahetusläheduses asubki Laitse Graniitvilla. Enne villa juurde minemist, kohtasime seapere, kelle juures sai terve pildiseriaal tehtud.
 |
Laitse loss
|
Seaskulptuuride juures, aia taga aga elas lamabaperekond, kes kohe valjult määgides meie juurde jooksid. (pilte näete taas mu fb albumist). Kahjuks ei olnud meil neile isegi leiba anda ja nii nad meist nurka näoga sinna maha jäid. Muide, jälle ma kogesin, et loomad armastavad kaamerate ees poseerida :)
Graniitvillasse sisse me ei läinud, kuna oli juba suht õhtu käes ning mõtted jooksid Pärnu suunas. Auto ankast jäädvustasin (lisaks tagahoovis tehtud piltidele) mõned pildid kuulsast ja uhkest villast ning võtsimegi suuna Pärnu poole, kuid mõõndustega, et kui mõni mõis, loss, kirik...jmm..teele jääb, teeme väikese peatuse.
 |
?
|
Mina jõudsin muidugi ka Padise käsitöö poes ära käia. Tegelikult läksin sinna omale uut tassi kollektsiooni otsima, aga kuna tassi eest küsiti lausa 25 eurot,. siis ma seda osta ei jaksanud. Mingi meene ma siiski ostsin, pidin kohe. Neitsi tähemärgiga kaelaripats koos paelaga maksis vaid 1.40 ja selle ma ka endale soetasin. Lisaks ka kapimagneti Padise kloostri pildiga. Siin need on.
 |
| kapimagnet Padise kloostri logoga |
 |
| sellise kaelaripatsi omanikuks sain (Neitsi tähemärk) . ostetud Padise käsitööpoest |
Ja siit saate vaadata kogu turnee albumit minu facebooki lehelt :
Lääne- ja Looderanniku turnee 30.07.2015.a.
30-31. juuli. 2015.a.Mai
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar