Igasugune tagasiside raamatu autorile on tähtis.

  Ma ei tea kuidas teiste autoritega on, aga minu jaoks on kirjutamine kirg, hobi. Miski või keski lausa sunnib mõtteid paberile panema. Aastakümneid seisid mu käsikirjad sahtlites. Jah, unistasin küll oma raamatust. Ja nagu näha, unistused on loodud täituma. Tuleb vaid tahta ja soovida. Igale asjale on oma aeg. Ju ei olnud siis minu aeg tulla sahtlist välja näiteks mõnikümmend aastat tagasi.
  Väga mõnus ja teistmoodi tunne on kui su loomingut loetakse. Seda ma seletada ei oska mis tunne on, aga see kõik inspireerib ja innustab edasi kirjutama. Muidugi kõige suurem innustaja on konstruktiivne kriitika. Minu lemmikkriitik/ raamatuarvustaja Eestis on Leo Luks, kuna tal on eriline anne läbi autori loomingu justkui minna autori sisse. See on müstika. Tagasiside ei pea ju ainult kiitmine olema ja hea, kui arvustab keegi keda sa reaalselt ei tunne ja kes oskab seda teha.
  Vahel ütleb mõnesõnaline rida rohkem, kui pikk ja piinav jutt. Lisan siia ka ühe emotsiooni 11. aastase lugeja poolt, kuigi mu esikromaan SEGAVERELINE ei ole üldse lasteraamat. Aga tean, et loevad nii lapsed, kui memmed/ taadidd ja noh, ka need kes sinna vahele mahuvad. Kuigi ma olen maininud, et see on rohkem naistekas, saan üha tihedamini tagasisidet ka meeste poolt. Ja tunudb, et see lihtsus ja elulisus tõesti on see mida Eesti inimene viimasel ajal lugeda tahab/vajab. Just sellised minu lood on.

Tagasiside mu romaanile "Segavereline" ühel 11 aastaselt lugejalt:
___________________________

Ta 11 aastane ja luges eelmine nädal Segaverelist ja ütles, et see tädi tunneb lapse hinge.

 ________________________

Jah, ma tunne lapse hinge, sest olen ise ka ju laps olnud. Aga, et üks 11 aastane lugeja oskab seda näha, see on juba eraldi teema, eraldi oskus. 
  Loomulikult kehastub autor raamatus teatud prototüübiks. Või isegi mitmeks tegelaseks ja siis hakkab tegelase vaatevinklist tegelaskuju looma. Tegelikult on see minu versioon. Võimalik, et igal autoril on see erinev ja küllap ongi. Kui ma kehastusin Pendiks, üheks peateglasetest Segavarelises, siis ma meenutasingi seda aega mil laps oli, läksin sellesse aega lihtsalt tagasi. Pole siis ime, et need kes mind tunnevad, näevad minus ja Pendis palju ühist ;) 

  Plaanin siia millalgi kokku koondada kõik mu erinevate raamatute tagasisided. Kunagi hea järjest lugeda ja blogide juures meeldib mul sildistamine, selle kaudu kergem teemasid leida. Aga inimeste juures mul sildistamine ei sobi :P 

  Seniks aga ük armas pildike ühe mu armsa fänniga siia:

Triinu ja Segavereline


20. juuli. 2015.a.
Mai