Hommikul, kui silmad lahti lõin, tuletas Germo mulle meelde, et täna on neljapäev. Tegelikult lubasin ma talle eelmisel nädalal, et kui puhkus algab, siis lähme Mai randa. Lubasin teha seda kolmapäeval, aga kõik päevad pole vennad ja ööd ei ole õed, teadagi...Eilne päev oli, nagu ta oli. Lubadus antud, ilm ka kutsus, seega jalutasime pojaga Mai randa. Olgu üteldud (kes veel ei tea), et ta on mul erivajadustega ja ei saa üksinda väljas käia, eriti siin Mai rajoonis, kus ustel on kesklukud jne...Ühesõnaga Germo saab välja vaid koos minuga. Õnneks on meie korteril rõdu, kus ta siis õhku hingamas käib, kui mind kodus ei ole. Seda enam ta mäletab ja ootab päeva kui olen lubanud temaga jalutama minna.
Olen elanud Pärnus peaaegu 10 aastat, kuid Mai randa sattusin ma esimest korda. Mõnus kohake, ei pea rätikut liivale laotama, vaid saab otse murul päevitada, mille ümber laiub kena puisniit koos veistega (täna nendeni ei jõudnud, olid kaugel). No ja juhtusin Germoga randa ajal, mil Kristi Roots oma armsate tütrekestega seal rannamõnusid nautis. Pildid kõnelevad enda eest :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar