KÕNELUSED TAIMEDEGA
Mäe nõlval kasvab üksik toomepuu,
mis aastakümneid räsitud on tuulist
Ta kõrgub üle teiste, siis kui muulilt
sa tuled, kaaslaseks sul tähed, kuu
Ja laulu toomedest sul laulab suu
See kostub üle merevete, huulilt
Siis tunned ennast ahvatlevalt, kuulilt
Sind lihtsalt nõnda kõnetab see puu!
Ja promenaadil pilku püüab paju,
mis hõbedane on ja väge täis
Ka memm mul tihti seda rada käis
ja esimesel Eesti ajal tajus,
kui võimsa väega olla võib üks taim
On põlispuu meist kõigist tugevaim!
*********************************************************************************
PORI KALDA PEAL...
Kui memm mul kodus ladus kord pasjanssi,
see joig mis tema huulilt vabanes,
ma tundsin, et ma olen sõiduvees
Siis läksin lihtsalt, lihtsalt läksin transsi
Ma hinges kannan kalevite kantsi,
kuid miski minus kiratseb ja keeb
Ja vaevahigi vahel valu teeb
Vast lausa nii, et meenutan ma krantsi,
kes klähvib, uriseb ja lõriseb
Kuid kodumaa on mulle au ja püha
mis sest, et vahel näljast korisen
ja transist välja tulles torisen
Ei saa ma enesega miskit teha,
sest tahan paterdada pori sees
********************************************************************************
SUVE SURM
Kui varemetel vohab tõrvalilli
ja möödunud on seitsemvennapäev
kes vihmapiiskadega mängis pilli
Siis aimata võid- suve surm on käes
Ei enam teha saa sa heinarõuke,
ka viljasaak võib jääda kesiseks
Mis vanajumal ülevalt ta tõuke
küll andis sellise? Silm vesitseb
Oh, tule kõigevägevam, loo soojust!
Sa pühi taeval silmist pisarad!
Ja enne, kui päev idast läände loojub
sa võiksid pisut päikest lisada!
Et seitse venda saaksid saagi aita,
sa ilmataat nüüd tule, palun aita!
13.07.2015.a.
Mai
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar