Kümnendal suvel...

 

KÜMNENDAL SUVEL...

jälle sa läksid

ja võtsid jäljed endaga

võtsid kõik mis sunniks

sind unustama aga sa 

ei mõelnud tagajärgedele
ei mõelnud et jäljed oleks
nii ehk naa uhtunud vesi
mida sellel suvel toobrite
kaupa ülevalt valatakse

aga sa jätsid minu
jätsid mind enda ellu
üleni üdini jätsid mu enese
südamesse alles salasoppidesse
elusalt ja elavalt nagu eile kui
öökardinad hommikusse
avanesid ja meil ei tulnud und
sest öö oli vaid meie jaoks
öö oli meie kaisus kolmandaks
embas ja suudles kaisutas ja
kallistas  võttis ja andus
nagu ei kunagi varem

kui sa taas tuled astu
oma jälgedes astu samm sammu
haaval nagu tookord kui tee
tundus otsa lõppevat aga me
kohtusime taas kohtusime
ristteel saatuse kiuste
kümne aasta eest südasuvel
siis kui päike oli kõige kuumem
kus meie hinged ja ihud lõõmasid
kui pirrud teeotste käänakutes

võta mind tingimusteta
üdini ja üleni võta endaga
nii nagu tookord aga ära unusta
et vaid tingimusteta armastus
on see mis ihu ja hinge ühedab
aga palun kui sa tuled siis astu
vaiksemalt sest ma tahan su
samme kuulda sest ma tahan
tunda kauguste tagant su lõhna
nagu kõik need aastad kui olen sind
armastanud eneselegi märkamata

ja juba tulid ja  asetad jalgratta
aia najale nagu tookord kui
päikest varjutasid mustad varjud
aga kuu oli meiega...


19.07.2015.a.
Piiri