laupäev, 11. juuli 2015

Sain emaks 03.10.1992.a.

Saage tuttavaks, need on minu vanemad Linda Kaas ja Heiti Peterson. 
  Selge on see, et me sünnime siia ikka isa ja ema ühisest armastusest. See pilt on muidugi tehtud ammu, enne minu sündi. Pakun välja, et kuuekümnendatel. Minu ema töötas siis kaubanduses ja isa oli miilits. Jah, kuskohast see Margit need lokid sai?  Eksole? :) Muuseas, mõlemal mu vanemal on lokkis juuksed. Isa puhkab küll juba 19 aastat Pärnus, Alevi 2. kalmistul, kuid minu armas ema saab paari päeva pärast juba 80. aastaseks. Mina olen, nii ütelda, vanainimeste laps, ehk siis sündisin vanematele siis, kui ema oli 36 ja isa 38 aastane. Sündisin kuuenda lapsena. Kokku meid on muidu 7, vaid üks vend on minut noorem.
Telegramm töökaaslastelt esimese poja sünni puhul
Sihuke pamp nägigi laps välja :)
   Tihti lugejatega kohtudes ja üldse igasugustel üritustel viibides arvatakse mu vanuseks 27-35, aga mis seal ikka, noor ju olla hea :) Tegelikult sain ma emaks juba 1992. aastal ja ma polnud mitte enam väga noor. Toona, vabariigi alguses nummerdati lapsi haiglas ikka nagu loomi, pandi armetu silt ümber lapse randme. Kujutate ette, mul on need säilinud! Tegin neist väikse jäädvustuse ka.
 Siin on üks pildike kus olen viimast kuud lapseootel, minu taga seisab minust aasta vanem õde Marge. Kuigi Germo ei olnud üldse sündides suur, pikkust 53 cm ja kaalu vaid 3.300, olin mina parajalt suur ja ausalt üteldes jäingi peale laste sündi suureks. Enne lapsi kaalusin 68 kilo. Mis seal ikka, sain ju emaks :) Tollal saadeti usinasti telegramme, nii on ka minul säilinud telegramm mille töökaaslased mulle haiglasse saatsid lapse sünni puhul. Lisan need kaks pilti nüüd ka siia.
mina esimest last oodates 1992 aastal, taga minu aasta vanem õde Marge

Germo Paavle sündis 3. oktoobril 1992 aastal Pärnus


Minu esimene poeg Germo
Toona sai haiglast lapsega koju kolmandal päeval , kui  kõik korras oli. Nii sain ka mina Germoga koju, kus sai oma vana aparaadiga pilte jäädvustatud, mis pole küll just kõige parema kvaliteedeiga, aga mälestus ikka. Osadel piltidel ongi Germo alles 3 päevane. Germol kasutasin veel marlimähkmeid, kuna toona veel teisi ei olnud. Ka sai ta teki sisse mässitud, nagu toona kombeks oli. Laps oli nagu mingi pamp, jalad ja käed rangelt teki ja tekilina sisse mähitud. Praegu on veider sellel isegi mõelda, aga nii need asjad kord olid. Nagu peeti ka vene ajal rasedust haiguseks. Veider, sellel ei ole ometi haigusega midagi pistmist. Pigem on õnnistus :)
3. päevane Germo, alles tuli nabakönt ära...

titte mähkimas...



10. juuli. 2015.a.
Mai

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar