Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
Kuvatud on postitused sildiga Lauri Räpp. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Lauri Räpp. Kuva kõik postitused
neljapäev, 17. aprill 2025
LIHTSATE ASJADE TÄHTSUS - Lauri Räpp
Üleeile käisin raamatuesitlusel ja kohe samal õhtul hakkasin seda raamatut ka lugema. Eile hilisõhtul sain loetud. Tunnistan ausalt, ma ei olnud enne Lauri Räpi loominguga kursis, sest uut kirjarahvast tuleb massiliselt juurde ja raamatuid samuti. Kuigi ma olen keskendunud viimastel aastatel just eestlastest kirjanike loomingu lugemisele. No vahel harva sekka ka mõni teisest rahvusest autori raamat, aga väga harva, vaid siis kui lugemisnälg on suur ja oma autorite loomingut käepärast ei ole. Tõsi ta on, et Lauri Räpi nime olin kuulnud, sest see on pidevalt meedia huviorbiidis olnud ja nüüd sain alles teada, et antud raamat Aasta Raamatu: 2022 Rahva Lemmikuks. Tore. Eriti suur pai autori hingele, sest seda me vajame kõik, eranditult. Lisaks tõdesin raamatuesitlusel, et Lauri on siira ja avatud hingega inimene, kes vahetult kõneleb rahvaga oma kirjanikuks kujunemisest. Tõsi küll, ta ei soovi, et teda kirjanikuks või luuletajaks kutsutakse, aga see on tema soov ja õigus. Las see siis olla, meil kõigil on oma soovid ja põhjused. Aksepteerin. Antud kogumik sisaldab nii luulet, kui ka proosateksti. Võiks öelda miniatuurtekste. Samas osad on neist kohe kindlasti vabavärsid, osad proosaluuletused, aga need kõik on millegipärast pandud ühte pikka teksti, mitte tulpadesse, nagu luuletused tavaliselt. Aga autor ise mainis, et ta ei kirjuta klassikalist ja žanritele omast luulet, vaid sellist, mis tuleb. No osade luuležanrite puhul on see vajalik, sest osad luuletused (nagu näiteks, sonett, haiku, tanka) peaksid mahtuma raamidesse, muidu ei ole tegu antud žanrisse kuuluva luuletusega ja neid ei saa ka määratleda. Tegelikult autor, kes luulet kirjutab, võiks ennast natuke kurssi viia meie eelkäiajte poolt looduga, et ei kaoks meie rahvaluule (ja mitte üksnes) omapära, eripära. Mida rohkem žanreid luuletaja viljeleb seda huvitavam on tema looming, kaasa arvatud raamat. Ainuüksi ristriimis või süliriimis luuletused muutuvad üksluiseks. Tohheused ja jambid võiks endale iga luuletaja selgeks teha. Ja, no Lauri Räpp mainis tõesti mitu korda, et ta ei pea ennast luuletajaks. Aga ometi ta luuletab. Kas see raamat just minu lemmik luuleraamat on, seda ma öelda ei saa, siis ma valetaksin, aga seda oli hea lugeda, kuigi siin on ka palju kurbust (ilmselt eesti lugeja toitub kurbusest, olen seda ennegi tõdenud) ja leina, lahkunule järelhüüdeid jne...ehk siis sellist isiklikku teksti, mida autor ilmselt südamest väga soovis raamatusse kirjutada ja ma mõistan teda väga. Siin on lapsepõlvelõhnasid, ilu, valu, rõõmu, armastust ja kõike seda, mida saab elu alla liigitada. Elu ennast loomulikult. Minu lemmikuks osutusid järelhüüe vennale ja üks lühiluuuletus, mille siia trükin, aga panen ridade vahele kaldkriipsud, sest mu blogi kahjuks ei lase luuletust siia tulpadena trükkida. Lk 26. /kaalusin oma/mõtete raskust/mõnes mõttes/peaksin/alla võtma/. See luuletus töötab kujundiga, milleks luuletuse juures on kaal, mille üks kauss on suunatud allapoole, just selle kausi peal asetsevad luuletuse viimased sõnad. Samas saab luuletust tõlgendada mitmeti, mis on ühe hea luuletuse juures väga teretulnud. Lisaks muidugi plusspunktid raamatu kujundajale ja küljendajale, see on tõesti hea, nagu autor ka kiitis. Olen nõus. Ainuke asi, mida mina luuleraamat lugedes väga otsin ja vajan on sisukord, mida siin ei ole. Võiks olla. Aga olengi liiga pikalt blogima jäänud, mahutan siia ka mahuka kommentaariumi ja tutvustuse raamatukogu lehelt, mis on tõesti erakordselt mahukas. Tänan pühenduse ja kohtumisõhtu eest. See oli südantsoojendav! Läheb mu eriliste raamatute riiulisse, sest on pühendusega. Aasta Raamat 2022 võitja
Aasta Raamat 2022: Rahva Lemmik
"“See, mis sa endast välja annad, tuleb ühel päeval su juurde tagasi,“ kordas mu kadunud vanaema, pisike kui kirsikivi, aga sisimas suur nagu ilmaruum. See lause on minu piibel, mu usk, mu mantra. Sest kõik tuleb ringiga tagasi. Ja läheb edasi. Vaenamine vaenlastena. Vimm vihkamisena. Hea headusena. Soe soojusena. Elu peegeldab alati vastu. Milline kergendus on mõista nende kõige lihtsamate asjade võlu." Lauri Räpp
"Mulle tundub, et see, mida me elus, väljaspool endid otsime, on äratundmine – on see siis kunst, teater, kino, raamatud, muusika või teised inimesed… Me tahame äratundmist! Selle puudutust. Ja see raamat pakub kaanest kaaneni äratundmist. Selles äratundmises on ilu, valu, pisaraid ja naeru. Veel enam, need tekstid, need sõnad mõjuvad justkui puhastavalt ja tervendavalt! See on rännak lapsepõlvest küpsemiseni, kevadest talveni ja maapinnalt taevalaotuseni." Natali Väli, näitleja
"Elu on pidev areng. On paremaid ja halvemaid aegu, aga lõpuks läheb kõik alati nii, nagu minema peab. Vahel on hea, kui keegi midagi su lennuteele kaasa ütleb või mõtleb koos sinuga. Täpselt selline tunne tekib Lauri tekste lugedes, ta on nagu kaasaelaja, lohutaja, motiveerija. Tema tekstidel on kummaline mõju – siis, kui sul on elus keerulised ajad, mõjuvad ta tekstid lohutavalt ja lootust andvalt, ja lihtsamatel aegadel annavad ta tekstid sulle hoogu juurde." Rain Siemer, kirjastaja
Autorist:
Lauri Räpp on avaldanud mitmeid raamatuid, mida on müüdud kokku tuhandeid eksemplare. Tal on Instagramis üle 25 000 jälgija, mis teeb temast Eesti suurima jälgijaskonnaga tekste ja luuletusi postitava inimese.
Lugejate tagasiside:
Suur tänu Sulle lihtsaid asju armsal riimuval viisil edasi andmast. Suur anne ja heatahtlikkus, usaldus ja usk, arm, armastus ja valu, kaunilt kujundatud read, mis kõnetavad ja liigutavad.
AITÄH!
***
Aitäh, et jagad oma mõtteid!
***
Aitäh, et oled loonud hingele taas midagi nii ilusat.
***
Tänan Teid, Lauri, erinevate mõtete, tekstide, ideede ja sõnulseletamatult kaasahaaravate ridade eest, mille lugemise võimalust kogu lugupidamisega väärtustan ja hindan.
***
Aitäh õigete mõtete eest, täpselt õigel ajal!
***
Suur tänu, Lauri! Sul on hingeminevad ja -puudutavad luuletused.
***
Imetlen kõrgelt sinu oskust sõnu nii kaunilt ritta seada ning neid omavahel põimida! Aitäh Sulle!
***
Sinu sõnades on nii palju ilusat! Aitäh! ❤️
***
Aitäh nende alati hinge puudutavate sõnade eest.
***
Mõtted, luuletused ja sõnad puudutavad niigi väga palju! Kasutan võimalust ja ütlen – aitäh rasketesse hetkedesse ja rõõmsatesse päevadesse emotsioonide saatmise eest :)
***
Käesolev teos on kui luule- ja lühiproosa vormis enesearenguraamat, mis aitab toime tulla eluraskuste ja kaotustega ning näitab, et alati on lootust ja et kõik on võimalik. 17. aprill 2025. Vana-Rääma
teisipäev, 15. aprill 2025
Kohtumisõhtu Lauri Räpiga
Pärnu keskraamatukogus leidis täna aset kohtumine Lauri Räpiga. Nii vist on kõige targem kirjutada, kuna Lauri ei taha ennast luuletajaks ja kirjanikuks nimetada, kuigi ta seda on. Tal on ilmunud 8,5 raamatut, no lihtsamalt öeldes 8 raamatut ja üks vihik. See juba on saavutus. Minu meelest on Lauri kirjanik, siiras, lihtne ja avatud hingega kirjanik, kes pajatas pärnakatele oma loo kirjanikuks (näehh, no ei saa, ikka nimetan!) kujunemisest. Eriti armas oli mamma Leida osa selles. On siiani. Postuumselt. Ma kujutan ette, kuidas Lauri vanaema teda sealt pilvepiirilt või Tuulelohe kukilt inspireerib. Aga näed, nii saab ju Leidat ja Tuulelohet mõlemat Muusaks nimetada. Just Tuulelohedega on Lauril eriline side, seda on üliarmas teada. Saaks ma ka öelda, et minu muusaks on Tuulelohe, kõlaks see vägagi poeetiliselt! Lisaks leidsin ma niivõrd palju tuttavaid emotsioone ja olukordi, tundsin ennast mitmes Lauri pajatatud loos ära. Ju vist on kirjarahval ikka sarnaseid loomuomadusi. Ja loomulikult soetasin ka endale Lauri raamatu, sest mul pühendustega raamatukogu ootab koguaeg perele lisa, neid on vist juba üle 400. Ükskord loen uuesti kokku. Aga usun, et nad rõõmustavad uue pereliikme üle, nagu ikka. Mina ka rõõmustan ja tänan tänase positiivse päeva eest. Aitäh Pärnu keskraamatukogule töökale kollektiivile, et nad nii toredaid kohtumisõhtuid korraldavad, mis lähevad tihtilugu täissaalile. Ja muidugi tänud ka Laurile nii eheda, siira ja positiivse kohtumise eest! 15. aprill 2025. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">

Tellimine:
Postitused (Atom)