
Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
reede, 29. mai 2026
Jaansoni rada 855. päev
Käisime vahepeal 10,5 km tegemas. Algul plaanisime ranna piirkonda minna, aga kesklinna sillal saime taas tuulega rinda pista ning plaanid muutusid. Kõndisime mööda Jaansoni rada Rääma sillale, sealt Papiniidu sillale ja tagasi. Ühesõnaga suutsime neljal Pärnu sillal ära käia, aga Papiniidu sillalt pöörasime tagasi just sellesama tuule pärast. Tuult on sellel aastal kuidagi liiga palju. Hei, tuulefännid, viige see Pärnust vähemalt kaasa! :) Ma olin tõsiselt hädas, no ei olnud peeglit rajal kaasas, miski suur puru lendas silma ja alles Niidupargi taga jõepoolses osas, wc-s sain peegli ees puru kätte. Silm jooksis mitme kilomeetri jagu vett, aga puru on niivõrd kõvasti silmamuna külge haakunud. Õnneks praeguseks on punasilmsus kadunud. Ja see ei ole sellel aastal esimene kord, kus ma rada läbides pidevalt töinan ühe pisikese puru pärast. Aga jube ebamugav on. Peab vist hakkama peeglit igal pool kaass kandma. Õnneks on wc-sid raja ääres küll piisavalt ja üleüldse Pärnu linnaruumis neid on parajalt palju, ka duširuume, kus saab tasuta pesemas käia. Väga hea! Ainuke ohtlik koht on rekonstrueeritud jõepromenaad, kus seljatoeta pingid on otse piirdeta jõe kaldal ning need seisavad tühjana, mitte keegi seal ei istu. Muidu ikka linnaruum muutub üha kenamaks, aga mina jään oma arvamusele truuks, see jõepromenaadi rekonstrueerimine neil küll ei õnnestunud. Maksma läks suisa üle 3,6 miljoni euro. Hämmastav! Eks uus asi on uus asi, aga kui ta on ebaturvaline ja mittepraktiline, siis ... Korraks istusime ja kiikusime ka 2 minutit seal Niidupargi poolel jõe äärel, kus kiiged asuvad. Veepudel oli kenasti kaasas, seega janu saime ka kenasti kustutatud, Germol on alati seljakott kaasas. Aga ilm on tuuline ja ma olin korralikult sisse pakitud, pikakäistega pusa peal veel paks kardigan. Koju jõudes olin natuke higine küll, aga külma ka tunda ei taha. Nii siis! Homme on jälle uus päev ja tänanegi jätkub. Minge ka ennast liigutama, see inspireerib, motiveerib ja loob ülimõnusa enesetunde. Maailmas on nii palju värve, et ma ei oska neid enam äragi loendada! :) Ja kallis Urve, aitäh, no see üliarmas üllatus ka veel sekka! Palju-palju õnne uue raamatu puhul! 29. mai 2026. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">

Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
























Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar