Jaansoni rada 796. päev

Täna liigutasime ennast 6 km jagu. No Germol hakkab vaikselt kaelaradikuliit järgi andma, oleks ka juba aeg. Ta ei taha mind üksinda rajale ka lasta. Aga ma olengi hullul kirjutamislainel olnud viimase nädala ja ega ma pole just ka talvega sinasõber. Hakkan vaikselt inimeseks saama, sest jõudsin isegi Bellissimasse. Aitäh, Kätlin! :) Eelmisel kuul ma ei jõudnudki kulme värvima, aeg kadus kätte, aga kohe on ikka teine tunne kui kulmud pähe joonistatud. Mul need ju valged. Õudne. Ja aprillis saab aasta juuste tuunimisest. Eks näis kas siis, suveks võiks. Olen lasknud neid varsti aastajagu puhata värvist, veidike on ka halli tulnud, ehk siis halli-blondi segu on juuksed eest ja tagant kartulikoore värvi. Aga vähemalt mõnusalt terved ja taas paksud, nagu kunagi. Enam ei pea pikendusi ka vast kandma, nagu peale oppi mõnda aega kandsin. Aga mis seal ikka, peale blogimist peaks tule ahju tegema ja siis taas kirjatööle. Peale rajal käimist on alati enesetunne hea ja inspiratsioon õhus. Üks Salvo nukk lisandus ka, aitäh, Marika! Nad on mul ikka nii armsakesed ja vaikselt pere suureneb. Olge terved ja head liikumist! 26. jaanuar 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 723. päev

Tänane rada tuli 6,8 km pikkune. Tähelepanelik lugeja on avastanud, et ma ei läbi enam väga pikki vahemaid. Tööpäevadel ei ole lihtsalt aega, aga alla 5 km päevas jääb minu jaoks ikka väga väheks, 5 km on miinimum, mille ma pean päevas läbima, ülejäänud on boonus. Täna käisime rajal õhtul, tagasi jõudes olin üleni higine, sest Pärnus on õnneks vananaistesuvi, minu sünnipäeval ehk 28. augustil oli suisa 21 soojakraadi, aitäh! Tänane hommik algas nii armsasti, kallis Virve tuli külla ja juttu jätkus kauemaks. Oli üks armas päev, üleni. No ja ma siis läksin ka Virvele meie kohalikku nn kaltsukat tutvustama, sealt ma ilma kahe nukuta tagasi tulla ei suutnud, no kuidas sa jätad nii nunnud tegelased poodi, üks neist on Marite (antiiknukud) ja teine meenutab Huckleberry Finni. No on! Issand jah, no süüdistage kasvõi dementsuses mind, aga ma ei saa tulla poest koju, kui nii armsad tegelased lausa nuruvad lapsendamist. Oehh! Mida vähem poes käin, seda parem, no ausalt! Õhtul veel veetsime mõne aja ämma ja Urmase juures. Kõik päevad võiks olla nii armsad ja positiivsed kui seda oli tänane päev. Aitäh, Universum! 30. august 2025. Vana-Rääma