Täna liigutasime ennast 6 km jagu. No Germol hakkab vaikselt kaelaradikuliit järgi andma, oleks ka juba aeg. Ta ei taha mind üksinda rajale ka lasta. Aga ma olengi hullul kirjutamislainel olnud viimase nädala ja ega ma pole just ka talvega sinasõber. Hakkan vaikselt inimeseks saama, sest jõudsin isegi Bellissimasse. Aitäh, Kätlin! :) Eelmisel kuul ma ei jõudnudki kulme värvima, aeg kadus kätte, aga kohe on ikka teine tunne kui kulmud pähe joonistatud. Mul need ju valged. Õudne. Ja aprillis saab aasta juuste tuunimisest. Eks näis kas siis, suveks võiks. Olen lasknud neid varsti aastajagu puhata värvist, veidike on ka halli tulnud, ehk siis halli-blondi segu on juuksed eest ja tagant kartulikoore värvi. Aga vähemalt mõnusalt terved ja taas paksud, nagu kunagi. Enam ei pea pikendusi ka vast kandma, nagu peale oppi mõnda aega kandsin. Aga mis seal ikka, peale blogimist peaks tule ahju tegema ja siis taas kirjatööle. Peale rajal käimist on alati enesetunne hea ja inspiratsioon õhus. Üks Salvo nukk lisandus ka, aitäh, Marika! Nad on mul ikka nii armsakesed ja vaikselt pere suureneb. Olge terved ja head liikumist! 26. jaanuar 2026. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar