Ei tunne mind ära või? :D Kusjuures eile ma käisin ennast Bellissimas lille löömas, aga kilomeetreid tuli vaid 4,8 ja ma ei viitsinud blogida. Täna tuli 6 km ja kohe kirjutan blogi valmis. Täna muidugi liikusin juba kell 8.30 kesklinna, et endale naeratus tagasi saada. Jätkuvalt kiidu- ja tänusõnad doktor Krista Toomesoole, kes selle ebamugava protseduuri meeldivaks muudab, seda juba oma päikeselise loomusega. Ja nüüd ma saangi laia naeratust taas naeratada, nii vähe on õnneks vaja! Apollosse oli ka asja, sest sain kätte luulekogumiku "Luulekevad 2026," kus on ka minu 5 luuletust avaldatud. Aga kunagise laureaandina minu selle kogumiku luuletused luulevõistlusel ei osale. Selline kentsakas otsus on tehtud. Ma ei tea kas see on õiglane või mitte, aga ma leian, et kentsakas on küll. Kui tegu on luulevõistluse kogumikuga, milleks siis üldse nende luulet avaldatakse, kui luulevõistlusel osaleda ei saa? Ja, ma vanast harjumusest osalen, aga nüüd juba kipun kahtlema, kas ma seda enam teen. See "formaat" ei ole minu arust aus. Aga sellel korral siis on mu luuletsed seal avaldatud ja fännid saavad vähemalt neid lugeda. Juba üks eile õhtul kirjutas mulle üks võõras inimene pika kirja, et talle ka see süsteem ei meeldi ja et ta osaleks laureaatide valimistel üksnes siis, kui saaks ka endiste laureaatide poolt hääletada, tahab mind parimaks hääletada. Minu jaoks polegi oluline, kas olen parim või halvem, mulle lihtsalt tekitab see uus taktika segadust. Ja tundub, et ka paljudele teistele, kes on otsustanud enam mitte sellel üritusel osaleda. Aga tänusõnad võlgnen ikkagi korraldajatele ja lähen eluga endiselt edasi ning kirjastan ka oma raamatuid edasi. Mõnus, mekin siin poolt viilu ühte imehead saia, kuigi ma saia ei söö, no ei saa süüa, aga pisike viil mahub ikka. Armas Ene ise küpsetas ja kinkis. Aitäh nii maitsva saia eest, oled super küpsetusmeister! Ja ongi päev õhtus. Aitäh! 9. juuli 2026. Vana-Rääma
