Jaansoni rada 906. päev

Täna oli selline oravrattas päev, nagu ma kiireloomulisi päevi kutsun. Kõigepealt hommikupoole käisin ennast armsa Kätlini käe all Bellissima ilusalongis lille löömas, siis sealt otse ruttasin maailma kallima ämma 86. sünnipäevale ja sealt kohe Endla teatrikohvikusse "Gulliveri kultuurikilbi" mälumängu. Aga ikka jalgsi, et oma kilomeetreid täis liikuda ja neid tuli täna 5,5. Nüüd on nägu peas, trenn tehtud, kõht head ja paremat täis ning meeleolu mälumängust erk ja tänulik. Tegin just tule pliidi alla, sest soojakraade on elamises alla 20, mis on minu jaoks lausa külm. Homme varahommikul me juba lahkume kodust ja naaseme alles õhtul, seega oli karjuv vajadus täna pliiti kütta. Aitäh ka teile, kea te ikka mu raamatuid ostate, ports läks teele ja üks ports läheb varsti Norra. Ma olen teile siiralt tänulik. Ja endiselt saate mu raamatuid endale soetada ka Bellissima ilusalongist, sealt ruumist, kus aega kinni panete või küsige armsate töötajate käest. Aitäh, aitäh, aitäh! Aitäh ka sõbrad teile, kes te meie ukstaguse õunte ja banaanidega kaunistasite! :) Ruttan nüüd homseks asju pakkima ja täna katsume varakult magama minna, et juba kell 5.45 ärgata ning särada. 15. oktoober 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 895.päev

Täna käisin ennast Bellissimas lille löömas. Õigupoolest armas Kätlin tegi mind taas inimeseks. Aitäh! Siis tõttasin ruttu ämma juurde ning juba kella 15.00 olid olulisemad asjatoimetused tehtud ning hakkasin pirne ja õunu tükeldama, 17 purki moosi sai sisse tehtud. Nüüd peaks Germol nendest jaguma järgmise hoidistamiseni. Ma arvan, et umbes 70 purki on mul hoidiseid ikka juba tehtud. No suur kõrvitsanunnu järelvalmib siin elamises veel, selle teen ka lähiajal sisse. Siis vast aitab. Või noh tegelikult teeks punast peeti ka purki. Ah, no tegelikult .... ma parem ei räägi :) 5 km liikusime ka. Ja ongi päev märkamatult õhtusse jõudnud, blogin ära ja lähen raamatuga voodisse, sest homseks on juba uued plaanid paika pandud. Olge terved ja hoitud! 14. september 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 875. päev

Ei tunne mind ära või? :D Kusjuures eile ma käisin ennast Bellissimas lille löömas, aga kilomeetreid tuli vaid 4,8 ja ma ei viitsinud blogida. Täna tuli 6 km ja kohe kirjutan blogi valmis. Täna muidugi liikusin juba kell 8.30 kesklinna, et endale naeratus tagasi saada. Jätkuvalt kiidu- ja tänusõnad doktor Krista Toomesoole, kes selle ebamugava protseduuri meeldivaks muudab, seda juba oma päikeselise loomusega. Ja nüüd ma saangi laia naeratust taas naeratada, nii vähe on õnneks vaja! Apollosse oli ka asja, sest sain kätte luulekogumiku "Luulekevad 2026," kus on ka minu 5 luuletust avaldatud. Aga kunagise laureaandina minu selle kogumiku luuletused luulevõistlusel ei osale. Selline kentsakas otsus on tehtud. Ma ei tea kas see on õiglane või mitte, aga ma leian, et kentsakas on küll. Kui tegu on luulevõistluse kogumikuga, milleks siis üldse nende luulet avaldatakse, kui luulevõistlusel osaleda ei saa? Ja, ma vanast harjumusest osalen, aga nüüd juba kipun kahtlema, kas ma seda enam teen. See "formaat" ei ole minu arust aus. Aga sellel korral siis on mu luuletsed seal avaldatud ja fännid saavad vähemalt neid lugeda. Juba üks eile õhtul kirjutas mulle üks võõras inimene pika kirja, et talle ka see süsteem ei meeldi ja et ta osaleks laureaatide valimistel üksnes siis, kui saaks ka endiste laureaatide poolt hääletada, tahab mind parimaks hääletada. Minu jaoks polegi oluline, kas olen parim või halvem, mulle lihtsalt tekitab see uus taktika segadust. Ja tundub, et ka paljudele teistele, kes on otsustanud enam mitte sellel üritusel osaleda. Aga tänusõnad võlgnen ikkagi korraldajatele ja lähen eluga endiselt edasi ning kirjastan ka oma raamatuid edasi. Mõnus, mekin siin poolt viilu ühte imehead saia, kuigi ma saia ei söö, no ei saa süüa, aga pisike viil mahub ikka. Armas Ene ise küpsetas ja kinkis. Aitäh nii maitsva saia eest, oled super küpsetusmeister! Ja ongi päev õhtus. Aitäh! 9. juuli 2026. Vana-Rääma