Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
Kuvatud on postitused sildiga Germo. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Germo. Kuva kõik postitused
esmaspäev, 26. jaanuar 2026
Jaansoni rada 796. päev
Täna liigutasime ennast 6 km jagu. No Germol hakkab vaikselt kaelaradikuliit järgi andma, oleks ka juba aeg. Ta ei taha mind üksinda rajale ka lasta. Aga ma olengi hullul kirjutamislainel olnud viimase nädala ja ega ma pole just ka talvega sinasõber. Hakkan vaikselt inimeseks saama, sest jõudsin isegi Bellissimasse. Aitäh, Kätlin! :) Eelmisel kuul ma ei jõudnudki kulme värvima, aeg kadus kätte, aga kohe on ikka teine tunne kui kulmud pähe joonistatud. Mul need ju valged. Õudne. Ja aprillis saab aasta juuste tuunimisest. Eks näis kas siis, suveks võiks. Olen lasknud neid varsti aastajagu puhata värvist, veidike on ka halli tulnud, ehk siis halli-blondi segu on juuksed eest ja tagant kartulikoore värvi. Aga vähemalt mõnusalt terved ja taas paksud, nagu kunagi. Enam ei pea pikendusi ka vast kandma, nagu peale oppi mõnda aega kandsin. Aga mis seal ikka, peale blogimist peaks tule ahju tegema ja siis taas kirjatööle. Peale rajal käimist on alati enesetunne hea ja inspiratsioon õhus. Üks Salvo nukk lisandus ka, aitäh, Marika! Nad on mul ikka nii armsakesed ja vaikselt pere suureneb. Olge terved ja head liikumist! 26. jaanuar 2026. Vana-Rääma
kolmapäev, 21. jaanuar 2026
Jaansoni rada 795. päev
Tallatakso töötas täna suunal Kolde tn ja postimaja ja kõik teele jääv. Kokku tuli ligi 6 km. Olge nii head ja andke mulle ikka teada kui raamat kohale jõuab, muidu ma tüütan teid igapäevaselt. Alles kahjuks oli siin üks juhus et Võrumaale ei jõudnudki, sestap hoiame ühendust. Kurb kui omastatakse teiste asju aga tuleb ette, õnneks küll harva. Seega ootan infot neilt, kellele esmaspäeval raamatu posti panin, tänaseks peaks kohal olema. Ja ma olen siiralt tänulik, et ostate ja loete. Aitäh! Minule, kui autorile tähendab see palju. Pärnus on soe, kõigest -4 kraadi külma. Õhus on kevadet, ootan väga. Aga tänavad on seda sodi nii täis, et raske on läbi sumbata, no ausalt. Sellepärast ei kipugi linnapiirist välja, ei kujuta ette, mis seal veel on. Kõnniteed võiks vähemalt puhtad olla, pole ju ammu enam lund juurde sadanud. Kas maja juurest tänavalt (kõnnitee) peab omanik ise lund rookima? Pudru ja mudru igal pool ... Aga muidu olema ikka rõõmsad, kevad on hinges. Natuke veel ja. Ehk saab siis ka rohkem liikuda. Tunnen puudust. Aga nüüd tuleb taas mitmepäevane paus kahjuks, sest Germo on kaelaradikuliidi saanud, kael kõver nagu kreeka e, aga ma panin omatehtud tinktuuri ja andisin valuvaigistit ka, sest tal oli valus pead keerata. Olge terved ja hoitud! 21. jaanuar 2026 Vana-Rääma
teisipäev, 20. jaanuar 2026
Kristel Vilbaste "Minu Pärnumaa" esitlus
Täna kell 17.00 esitles loodusajakirjanik Kristel Vilbaste Pärnu Keskraamatukogu suures saalis oma raamatut "Minu Pärnumaa." Õigupoolest esitles ta paljusid teisi oma raamatuid ka, rääkis oma juurtest, mis on tal samuti Pärnumaal, Kilingi-Nõmmes ning pajatas põgusalt oma õpingutest. Ta õpib hetkel Maaülikoolis. Kuigi suvekodu asub Kristelil üldse Võrumaal, on ta vahel mõelnud ka oma juurte juurde tagasitulemisest. Lapsed on juba suured ja ... Eelmisel aastal üllitas kirjanik Vilbaste suisa 4 raamatut ning ta on isegi mõelnud romaani kirjutamisele, kuigi hetkel kõrgkooli õpingute kõrvalt on ta oma kirjatööga ajahädas. Ta kirjutab alles siis kui kirjastajaga on leping tehtud. Nii jäi tal täna esitletud raamatu kirjutamiseks aega vaid 1 kuu, kuid ta polnud näiteks Põhja-Pärnumaal (Tootsis) ja Pärnu osavallas Lavassaares enne käinudki. Nii juhtus ta Lavaassaare vana asulat ja muuseumraudteed külastama just ühe ürituse ajal. Ta rääkis palju loodusest ja selle kaitmisest, põgusalt ka tulikutest, mida ta üldse ei poolda. Kristel Vilbaste mainis ka ära, et ta ei kuulu EKREsse kuid on konservatiiv. Ise nimetab ta ennast roheliseks, täpsemalt tumeroheliseks, sest looduse heaolu, seda parimas mõttes, on ka tema heaolu. Talle endale ei meeldi morbiidus ning loodab kunagi kirjutada vähemsüngematest asjadest. Oli üks põnev ja sisukas tunnike ning raamatuostu järjekord jäi minust saali. Soetasin endale ka kaks raamatut Petrone Prindi sarja(de)st. Mõistagi rõõmustan ma kõige rohkem lugemismaterjali üle, sest Pärnumaa heaolu on samuti minu heaolu ja südame asi. Head lugemist ja tänud korraldamast, Pärnu Keskraamatukogu! Käisime ka seal samas kunstinäitst piilumas. 20. jaanuar 2026. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">
Viimase ja eelviimase foto autor on: Heda Piiriste

Tellimine:
Kommentaarid (Atom)
























































