Kuvatud on postitused sildiga AITÄH EMA. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga AITÄH EMA. Kuva kõik postitused

reede, 10. oktoober 2025

Kristjan Puusilla raamatu "Valguse puu juurte jumalanna" esitlus Pärnus

Täna kell 17.30 oli soovijal Pärnus, Port Arturi 1 Rahva Raamatus võimalus osa saada Kristjan Puusilla luuleraamatu "Valguse puu juurte jumalanna" esitlusest. Ausalt öeldes oleksin soovinud teada kellega üldse tegu on, sest kuulsin ja nägin teda esmakordselt. Kui ma õigesti aru sain siis see on autori esimene raamat ja ta koondab endas tema 55 luuletust, kuid neid on veel. Ehk on siis lisa oodata. Ühe luuletuse luges ta ka ette, mis minu jaoks on selline pisut muinasjutulik. Aga ega ühe luuletusega ei oskagi veel midagi kosta. Hea energeetikaga ja sümpaatne poeet, igatahes! Ehk loen kunagi. Endale ma raamatut ei soetanud, võibolla on see minu kiiks, aga 30 euro eest ma luuleraamatut siiski osta ei raatsi. Sestap püüan ka oma luuleraamatute hindasid madalad hoida, kui nii üldse öelda saab, no müün käest maksimum 15 euroga. Aga muidu oli sõbralik ja positiivne õhkkond, lugesin kokku 18 inimese kohalolu. Meeleolukas õhtupoolik pisikeses nurgakeses, kus kuuldavus on halb, mikrofon oleks hädavajalik. Siirad tänud sellegi poolest! Ja ega üllatustel on kombeks ka sellistele üritistele ennast kohale tuua, nii näiteks tutvusin punkbändi AITÄH, EMA! liikme Argoga, kellega me polnud enne mitte kohtunud ka, aga ometi on nad on minu laulusõnad elavaks laulnud. AITÄH! AITÄH, EMA! Aitäh, Kristjan Puusild! Ja muidugi veel ka teine üllatus, sest juhtusime samale üritusele kalli Iviga, kellega oleme tuttavad ka juba sinna 45 aasta kanti. Oh aegu ammusied! Aitäh! Ja siis sättisime ennast Pärnu Filmifestivalile, aga Ivi jäi, meie siiski olime sunnitud Germoga koju tulema, sest Germo ei oska lugeda, mis ta ikka pikalt saalis istub, kui millestki aru ei saa ...aga festival kestab, minge! 10. oktoober. 2025. Vana-Rääma

esmaspäev, 24. veebruar 2025

Jaansoni rada 631. päev

Tänase raja pikkuseks tuli umbes 7,5 km. Peale Eesti Vabariigi 107. sünnipäeva pidustusi tuli ju ennast liigutama minna, sest Aianduse ja Mesinduse Seltsi majas maitsesin imehead kringlit ka. Üliharva mekin nisujahust tooteid, need teevad olemise raskeks, aga selle tarvis ju rada ongi. Lisaks sellele, et tutvusime rajal Reinuvaderiga, hüüdis keegi mind rannas samal hetkel, kui ma Reinuvaderit jäädvustasin. Minu hämmastuseks me ei olnudki tuttavad, aga Germo on mul väga uudishimulik, nii me hüüdjaga tutvusimegi, kuigi tema mind juba teadis. Ikka juhtub. Eks mul on raske leppida, et ma olen avaliku elu tegelane ja mind tuntakse ka tänaval ära, lapsed on ju vahetud, nende rõõm on siiras, nii on aegade jooksul tulnud ette armsaid hetki. Ka täna, aga tegu oli seekord täiskasvanud inimesega. Nii me kolmekesi imelist päikese loojumist vaatasimegi ja siis läks igaüks oma teed. Reinuvader ka, kes pesitseb seal muuli juures astelpaju põõsas. Küll ta oli imeilus, koheva sabaga ja suur, aga püsimatu, raske oli jäädvustada. Karv oli imeilus ja kohev. Piilus meid sealt põõsast, läksin päris ligidale. Nüüd on hea olla, ennast liigutatud ja päev on õhtus, kuid mul on veel palju videoid ja fotosid laadida. Ongi hea, õhtu möödus kiiremini. Lisaks sain täna ka uue laulu omanikuks, punkbänd AITÄH EMA viisistas mu loo "Aega maha tiksub kell." Siirad tänud, olen väga õnnelik! Olge teie ka! 24. veebruar 2025. Vana-Rääma