Esmaspäev, 31. detsember 2018

VALGUSE NIMEL - Kristjan Sander


 Mõtlesin, et loen ka siis palju kiidetud ulmiku lühiromaani läbi. Lugesingi. Aga ... ma tõesti pettusin. Pettusin täielikult. Jah, veendusin taaskord, et ulmeromaanid (see siiski on vast ulmeline lühijutuke) ei ole mulle. No mitte üldse ei ole. Ma ei hakka üldse pikemalt raamatul peatuma ja ei hakka ka näpuga näitama, ulme lihtsalt ei lähe mulle peale. Samas, võimalik, et ulmikul -Kristjan Sanderil - on ilmunud mõned head raamatud, no mulle sobivad, aga ma katsun ennast neist eemale hoida. Kui ma mäletan siis on tema nimi ka kunagi romaanivõistlustelt läbi käinud, aga võimalik, et mäletan valesti.

 Ma olin, olen ja jään põnevike, kriminullide ja armastusromaanide lugejaks. Enne loen ka lastekaid, aga mitte ulmekaid. Aga igale ühele oma. Samas ma tean mida tähendab raamatu kirjutamine, see on suur töö.
Ulmikutele soovitan, teistele mitte.

 Ulmeromaanide sari "Odüsseia" avaldab moodsat ja uuenduslikku ulmet nii kodu- kui välismaistelt autoritelt.
Sarja avaraamat "Valguse nimel" räägib inimkonna sajanditepikkuste unistuste täitumisest: on avastatud ja asustatud esimene Maa-taoline planeet. Paraku pole aga kaugeltki tegemist paradiisiga...

31. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

Pühapäev, 30. detsember 2018

TEINE LISAAEG - Urve Tinnuri


 Küll on armas, kui saad vana-aasta viimased päevad veeta armastuses, ja seda otseses mõttes, sest kogu see Urve Tinnuri triloogia seda on. Sain loetud tema lasteraamatusarja (tegelt triloogia) kolmanda raamatu "Teine lisaaeg" ja mul on lausa kahju, et see loetud sai. Ausalt.

 Kui palju me oleme piilunud enda sisse, et näha, tunda või tajuda, mida tähendab sõna (mitte ainult sõna, sest sellel on palju suurem tähendus) armastus? Leida see enas üles. Misasi üldse on armastus? Mõni väidab armastuse olevat seksuaaltõmme kahe inimese vahel. Kas see ikka on armastus? See on ehk vaid seksuaalne kirg? Armastus on midagi palju enamat, tunne, kui kaks südant on nii põimunud, et neid ei lahuta ka surm, neid ei lahuta ka tülid, mida ka kõige paremas peres ette tuleb, neid ei lahuta miski ega keski. Mul on ülimalt mõnus tunne, et tundsin armastuse ära ka selles raamatusarjas! Ausalt! Päriselt! Ja päriselt tean ma ka mis selle sõna taga peitub.

 Urve, kallis, sa oled kirjutanud väga-väga armsa triloogia, aitäh! Ja ma soovitan seda lugeda kõigil, ka täiskasvanudtel, sest tänapäeval unustavad paljud "õnnelikuna elamise" ära, või lausa tõrjuvad seda. Pidevad tülid, vihkamised ja teiste inimeste elu elamised, nägemata enda vigu, selline on kahjuks suurel määral tänapäeva maailm. Aga nendel raamatutel on võime ravida inimhinge, panna elu üle järele mõtlema, tundma armastuse tunnet. Väga inimlikud raamatud. Olen täielikus vaimustuses. Ja Germo on ka, tema lausa mitmel korral tuli ja ütles; "emps, loe võluhaamrit!" ja ma lugesin, lugesin rõõmuga. Isegi lasteraamatud suudavad pisara (ja ka rõõmupisara) silmist välja rebida.

 Jälle on möödunud 5 aastat. Reedikust on saanud 17 aastane noormees. (esimeses raamatus on Reedik 5 aastane, teises 12 aastane.) Ees on ootamas väga valus aeg - vanaema surm. Vanaema on minemas taevasse, vanaisa juurde. Korraga selgub, et tegelikult on vanaisal aeg edasi minna, sündida uude kehastusse, loovutades nii koha vanaemale. Aga õnneks võimaldab võluhaamer neil unemaailmas aega koos veeta. Küll on ilus lõpplahendus lool.

 Aitäh, kallis Urve, et sa tead, mis on armastus ja jagad seda lugejaga!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

TEINE LISAAEG

Autor: URVE TINNURI
 0 Google +0  0 Share0

Tegemist on otsese järjega raamatutele „Vanaisa võluhaamer” (2015) ja „Une viis nägu” (2017). Reedikust on sirgunud seitsmeteistaastane noormees, kellel esimest korda elus tuleb silmitsi seista lähedase inimese haiguse ja peatse lahkumisega.
Vanaisalt kümme aastat tagasi päranduseks saadud võluhaamer on juba põdur ja kulunud, ent siiski veel töökorras. Seekord otsustavad vanaisa ja Reedik kaasata oma pöörastesse unenäoseiklustesse ka vanaema, et täita tema viis suurt eluunistust. Kätte jõuab taaskordne ja sedapuhku viimane lisaaeg...
ISBN 9789949984992
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 86 lk
Mõõt 210x148x6 (mm)
Illustreerija(d) HELVE HUTTUNEN
Kirjastus CANOPUS
Lisamise aeg: 07.06.2018
12.4011.78 €
Kaupluses püsikliendile: 11.78 €
Kaupluses: 12.40 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: kolmapäev 02.01




30. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

Reede, 28. detsember 2018

UNE VIIS NÄGU - Urve Tinnuri


 Täna tegelesin taas ettelugemisega, ehk siis lugesin läbi Urve Tinnuri lasteraamatu "Une viis nägu," mis on järg raamatule "Vanaisa võluhaamer."

 Teate, nii mõnus on lugeda lastekaid, ausalt! Lugege ka! Mulle meenuvad ajad, mil lapsepõlves või noorukieas sai loetud igasuguseid muinasjutte, näiteks raamatuid "Tuneesia muinasjutud", "Osseedi muinasjutud" jne...No ja mingil ajal oli mu lemmikuks "Sinihabe," mis oli väga karm raamat, aga millegipärast meeldis. Miks ma sellest kõigest räägin? No, Urve Tinnuri lasteraamatud lihtsalt meenutavad mulle neid, mitte, et süžee sarnane oleks, kaugelt mitte, aga midagi nendes on, midagi sellist, mis lausa kutsuvad lugema. Mõnus kirjakeel eelkõige, ohtralt vanarahvatarkust, mida autor jagab ja mida peaksi meeles pidama. Väga, väga palju äratundmisrõõmu.

 Nüüd on Reedik saanud juba 12 aastakseks. 12 aastane poisslaps pole mitte veel täiskasvanu, ta vajab hoolt ja lähedust sama palju kui 7 aastane, aga selles õrnas eas ilmnevad juba uued muutused, näiteks soovib Reedik oma lähedast kallistada, aga häbeneb. Reedik kogeb ka esimest armumist ja leiab endale tüdruksõbra.

 Reedikut on kasvatanud vanaema, ema ja kasuisa. Paraku on ema talle pärisisa kohta valetanud, kuid puberteedieas Reedik otsib üles oma pärisisa ja hakkab temaga algul salaja suhtlema. Mitte kunagi ei tohiks ükski lapsevanem kasvatada oma last bioloogilise isa või ema vihkamise vaimus, mitte kunagi ei tohiks ka varjata laste eest, kes on nende bioloogiline vanem. Varem või hiljem võib see valusalt kätte maksta. Õnneks selles raamatus kulgeb kõik kenasti.

 Sarjast on ka veel kolmas raamat, jälle on aastad edasi läinud, kohe asun ka seda lugema. Ja olen õnnelik, et kallis Urve Tinnuri ja ta raamatud teevad meie katsumusterohke aastalõpu lustakaks ja lapsemeelseks, sest Germo tõeliselt naudib neid. Mina ka! Aitäh!

Rahva Raamatu lehelt:


Raamat

UNE VIIS NÄGU

Autor: URVE TINNURI
 2 Google +0  1 Share0

Käesolev raamat on otseseks järjeks aastal 2015 ilmunud lasteraamatule VANAISA VÕLUHAAMER. Seiklustest unenägude maailmas on möödunud viis aastat, peategelane Reedik, kes eelmises raamatus valmistus kooli minema, on nüüd juba kaheteistkümneaastane koolipoiss. Ja ikka oleks vaja head nõu ja abi oma vanaisalt. Õnneks on võluhaamer alles... 
Hea lugeja mäletab kindlasti, et seitsmendaks sünnipäevaks andis vanaema Reedikule üle kingituse tema varalahkunud vanaisalt – võluhaamri, millega koputades sai poiss minna unenäos oma vanaisa juurde. Igast tema unenäost sai suur ja imetore seiklus, kuid kahjuks oli see lubatud ühtekokku ainult viiel ööl. Kuid vanaisal õnnestus kaubelda välja pisut lisaaega...
ISBN 9789949984947
Ilmumisaasta 2017
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 80 lk
Mõõt 210x148x5 (mm)
Illustreerija(d) HELVE HUTTUNEN
Kirjastus CANOPUS
Lisamise aeg: 11.05.2017
11.1510.59 €
Kaupluses püsikliendile: 10.59 €
Kaupluses: 11.15 €
Kaup kätte: kolmapäev 02.01



28. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

VANAISA VÕLUHAAMER - Urve Tinnuri


 Vaat kus lops, lasteraamat röövis une!
 Tõsi ta on. Õhtul hakkasin Germole seda Urve Tinnuri lasteraamatut "Vanaisa võluhaamer" ette lugema ja sattusin nii hoogu, et ei pannudki raamatut enne käest, kui see lõpuni loetud sai. Miks mitte põigata läbi lasteraamatu oma lapsepõlvemaale? Tõsi küll, minu lapsepõlves olid teised kirjanikud ja teised lood, aga miski või keski ometi viis mind selles raamatus lapseaega tagasi.

 Urve kirjutab niiiii mõnusalt. Nüüd olen lugenud tema luulet, romaane ja ka lastejutukesi. No vapustav! Ja nüüd ma tahaks seljatada müüüdi, et proosakirjanik ei oska luuletada või luuletaja ei oska romaani kirjutada jne ...Ma ei ole sellega üldse nõus. Igal juhul olen ma leidnud Urve näol hingesugulase, nagu ta ise ka armsalt pühenduses mainis. Aitäh! Jah, see on taas pühednusega raamat ja läheb eriliste raamatute riiulisse.

 Kui kellelgi tekib küsimus, et miks ma Germole ette loen, siis vastus on - Germo ei oska kahjuks lugeda ega kirjutada, aga kuulata oskab ja saab ka aru. Nii juhtuski õhtul, et ta tahtis kuurist haamri tuua ja oma padja alla panna. Päriselt. Ja kogu ettelugemise ajal oli ta lõbusas tujus, sai naerda, nagu sain ka mina. Armas Urve, sul on vapustavalt hea fantaasia! Ja millised nimed ja nimetused!

 Raamat kõneleb sellest kuidas võluhaamer viib peategelase, 7 aastase Reediku, koos pilvepiirile lahkunud vanaisaga unemaailmas seiklema, ja need seiklused on tõsiselt põnevad, fantaasiarikkad ja lustakad. Kui sina tahad oma lapsele või lapselapsele unejutuks midagi lugeda, siis soovitan just seda raamatut! No lihtsalt põnev! Üleni! 

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

VANAISA VÕLUHAAMER

Autor: URVE TINNURI
 1 Google +0  0 Share0
Urve Tinnuri kümnes lasteraamat "Vanaisa võluhaamer" kutsub mudilasi ja nende vanemaid kaasa teekonnale unenägude võlumaailma. 
Kuueaastane Reedik elab koos ema ja vanaemaga. Oma pärisisast ei tea ta midagi, kasuisa töötab meretagusel maal, kus elavad jõuluvana ja põhjapõdrad, emal on aga ilmast ilma tuline kiire. Ka Reediku vanaisa on siit ilmast lahkunud juba nii palju aastaid tagasi, et poiss ei mäletagi teda. 
Seitsmendaks sünnipäevaks annab vanaema Reedikule üle kingituse vanaisalt – võluhaamri, millega koputades saab poiss minna unenäos oma vanaisa juurde. Igast tema unenäost saab suur ja imetore seiklus, kuid kahjuks on see lubatud ühtekokku ainult viiel ööl...
ISBN 9789949966745
Ilmumisaasta 2015
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 126 lk
Mõõt 210x148x8 (mm)
Illustreerija(d) HELVE HUTTUNEN
Kirjastus CANOPUS
Lisamise aeg: 30.04.2016  
12.14 11.53 €
Kaupluses püsikliendile: 11.53 €
Kaupluses: 12.14 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: täna 28.12


28. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

Neljapäev, 27. detsember 2018

Hämarikust koitu ...

foto: Jyri Unistaja

  HÄMARIKUST KOITU

siis kui öö mustad silmad
põtkisid talve kubemes
ja siidpehmed lumeräitsakad
paitasid videviku
kahvatut palet
sa tulid
tulid nagu esimesed
kõhuliblikad kes
punusid päikesepõimikusse
pesa

all kroontšakrat algas elu
algas mateeria mis kehtestas end
kipitas kriipis ja kraapis
sikutas patsist ja sakutas tukast
flirtis luba küsimata
kuni su ihad
uppusid sinusse
kuni sina said temaks
ja tema sai sinuks

all hommikut
keset roosavahust unepiiri
tõusid niitude taha
liblikaparved
mida koidikusilm
vaevu eristada suutis
aga hämarikul olid
erootilisemad silmad



27. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

Eluteel


   ELUTEEL

kui kuu peaks kukkuma või
pilvepiirilt alla
ja päike säramise ära lõpetaks
kui kogu maailm oleks
pimedusse valla
ma teile elamise elu õpetaks

ei ole tähtis üldse
kestab talv või kevad
ei ole tähtis kuidas suvest sügis saab
mis tähtsust sellelgi
et ilmad külmenevad
või sellel elu algab kel` või lõpeb ta

kui aeg kord koomamale
tõmbab oma hõlmad
ja videvikust saamas uude ellu sild
kui alles siis sul avanevad valla silmad
jääb mälestustelaekast
alles ainult kild

on igaühele meil antud
oma elu
seepärast sõbrad kallid seda elage
ja kui ka vahel tunned
endas hingevalu
siis oled õigeid samme seadnud eluteel



24. 26. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

Kolmapäev, 26. detsember 2018

TÄIS HINGETÕMBEID EESTIMAINE ILU - Daivi Jõerand


 Ega ma siis öösel peale eelmise raamatu lugemist magama ei jäänud, lugesin lõpuni Daivi Jõeranna luuleraamatu "Täis hingetõmbeid Eestimaine ilu," mis on autori teine luuleraamat. Eelmine luuleraamat,"Armastuseks loodud" ilmus tal 2011. aastal (no minule kingitus pühendus on kirjutatud just sellel aastal, kahjuks ma mujalt aastaarvu välja ei loe.) ja hoopistükkis pseudonüümi alt -Ramona.

 See on selline luuleraamat, mida ei saa korraga läbi lugeda, läheb liiga magusaks. Sestap lugesingi seda koguni 3 päeva. Raamat sisaldab ka kahte sonetipärga, millest esimene - Täis hingetõmbeid Eestimaine ilu- on minu jaoks  vaieldamatult parim luuletus selles raamatus. See on nii hea ja isamaalik, et võibki lugema jääda. Tõsiselt.

 Daivi viljelebki riimiluulet. Mõnda luuletust hakkasin hoopis teistmoodi lugema, sest tundus, et tegu on vabavärsiga, aga siiski ei ole, ikka olid nendel ka riimuvad lõpud, aga rütm üldsegi mitte kohane riimiluuletusele, sestap ma isegi ei oska neid liigitada. Ehk oleks pidanud toimetaja neid veidi kohendama, loomulikult koostöös autoriga. See oli ka häiriv tegur raamatu juures. Aa, minu jaoks on kaanekujundus ka natuke liiga kirev ja illustratsioonid natuke liiga teemasse, samas Daivi luule ei ole väga realistlik, sestap võinuks illukad ka veidi "hajuvamad" olla. Natuke liiga magus raamat.

  Aga kahtlemata on Daivi üks Pärnumaa andekamaid poetesse ja üldse üks väga ilus ja üllas hing, nagu ka tema looming. Kui paljud tänapäeval üldse sonetipärgasid või sonette üldse kirjutavad? Ma ise olen vaid 2 sonetipärga elu jooksul kirjutanud, ühe lapsepõlves, seda häbenesin, rebisin paberi katki ning teine läks kolme aasta eest kolides kahjuks kaduma. Aga sonette olen kirjutanud hulgimas koguses. Paljud üldse ei oskagi sonette kirjutada, sestap minu ülisuur lugupidamine Daivile. Igale ühele jääb muidugi oma arvamus, aga minu jaoks pole need sõnaseadjad luuletajad, kes viljelevad ainult ühte luuležanri. Poetess või poeet peab oskama kirjutada erinevaid žanre. Nii on ja ma jään raudkindlalt oma arvamusele truuks.

 Igal juhul olen ülitänulik selle imearmsa raamatu eest sulle, kallis Daivi! Aitäh! Läheb ka eriliste raamatute riiulisse, kuna see on pühendusega raamat.





26. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

Rahva Raamatu lehelt:


Raamat

TÄIS HINGETÕMBEID EESTIMAINE ILU

 0 Google +0  0 Share0

Luulekogumik „Täis hingetõmbeid Eestimaine ilu“ koosneb kolmest osast.
Eesti 100. sünnipäeva nädalal loodud sonetipärja „Täis hingetõmbeid Eestimaine ilu“ loo keskne teema on laulupeo lõpulaulu ootus, kui laulukaare all on üles rivistunud ühendkoorid. Lehvib trikoloor ja taeva poole kumab veel laulupeo tuli.
„Sind Metsahaldjas usaldas mu kätte“ luulevalimik hõlmab luuletusi aastatest 2011-2018.
„Tule!“ on aprillis 2018 loodud sonetipärg, mis jutustab ühe elu, ühe paari lugu selle koiduhetkedest kuni hämarikuni. See on ühe naise jutustus mehele. Mosaiik, mille tükke süte paistel olnut meenutades kohtadele asetad.
ISBN 9789949581801
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Kõvakaaneline
Lehekülgi 80 lk
Mõõt 217x153x10 (mm)
Illustreerija(d) TIIU LEHISTE
Kirjastus HEA TEGU
Lisamise aeg: 30.11.2018
13.1512.49 €
Kaupluses püsikliendile: 12.49 €
Kaupluses: 13.15 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 27.12

LUULE, AMETNIK - Aile Alavee


 Pealkirjale pilku heites võib tunduda, et tegu on luuleraamatuga, aga nii see siiski ei ole. Tegu on Aile Alavee poolt kirja pandud jutustusega "Luule, ametnik," mis saavutas kirjastuse Tänapäev 2011.aasta romaanivõistlusel 3. koha. See raamat läheb mul eriliste raamatute riiulisse, kuna see on pühendusega. Jah, väga mõnus on teiste kirjanikega raamatuid vahetada, sest olen endiselt lugemishoos ja just jõulude aeg on selleks väga sobiv. Aitäh, Aile!

 Kui ma seda raamatut lugema hakkasin, tundus algul, et teema on mulle võõras, sellise poliitilise alatooniga, et poliitika on koht kuhu ma oma nina ei torgi, pole lihtsalt minu maailm. Aga võta näpust, raamat osutuks nii loetavaks, et ma terve tänase päeva kibelesin seda edasi lugema.

 Pedagoogist eestlannast naine, kes pettub oma mehes, lendab elama ja töötama Brüsseli võimukoridoridesse. Avastab enda jaoks täiesti uue, ent pisut hirmutava maailma. Lisaks lendab ta elus esimest korda ning pisikesest provintsilinnast naasnuna on see tema jaoks paras katsumus.

  Kuidas ja kas Luule, õbluke eestlannast naine, oma elu ja tööga Europarlamendis hakkam saab ning mis temaga seal juhtub, sellest loe juba ise. Mina igatahes tundsin, et õppisin läbi selle raamatu taas killukese ühte Euroopa linna tundma.

 Jutustus on ka romantiline, sellest ei puudu ka kahe lähedase inimese suhteteema ning raamat laseb meid piiluda Euroopa Komisioni võimukoridoride tagakambritesse.

 Oli põnev lugemine!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

LUULE, AMETNIK

Autor: AILE ALAVEE
 2 Google +0  0 Share0

Reedetud armastus lennutab Luule, tagasihoidliku väikelinna õpetajanna, tööle Brüsselisse Euroopa Komisjoni võimukoridoridesse. Seal tuleb elukogenematul, pigem kunstiliste kui praktiliste kalduvustega naisel saada hakkama paljude keerukate olukordade ja eri rahvustest inimestega. Muu hulgas vaatab ta kogemata liiga sügavalt silma pikaripsmelisele prantsuse poisile, kes osutub õige kõrgeks ametnikuks. “Luule, ametnik” on jutustus maailma avastamisest ja taltsutamisest ning eneses selgusele jõudmisest. Aile Alavee armastab eri maailmu, proovib järele eri elusid, kombib nende habrast luulelisust ja sügavat naljakust, püüab painutada keelt kõike seda kajastama ning jagab oma kirjutatud lugusid hea meelega teistegagi. “Luule, ametnik” saavutas kirjastuse Tänapäev 2011. aasta romaanivõistlusel III koha.
ISBN 9789949272259
Ilmumisaasta 2012
Keel eestikeelne
Formaat Kõvakaaneline
Lehekülgi 166 lk
Mõõt 220x148x16 (mm)
Kirjastus TÄNAPÄEV
Sari TÄNAPÄEVA ROMAAN
Lisamise aeg: 30.04.2016    Toode pole saadaval



26. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

Reede, 21. detsember 2018

LASTEKODU - Rein Veidemann


 Sain just loetud Rein Veidemanni memorandumi. Õigupoolest on tegu Rein Veidemanni autobiograafiliste sugemetega romaanitriloogia "Wiik" esimese raamatuga - "Lastekodu.". Juhtus jah nii, et teise raamatu "Tund enne igavikku" lugesin ma enne läbi, aga ega tegelikult ei olnudki midagi hullu, sobib ka nii.
 Juba on ilmunud ka sama triloogia kolmas raamat "Piimaring," mis on mul veel lugemata, aga küll ma jõuan.

 "Lastekodu" on üdini Pärnu raamat. No küll oli hea lugemine! Nüüd sain ma teada kus Rääma piir asub. Teadsin et kusagil Piiri tänava lõpus peaks olema piirikivi ka, aga käisin otsimas ja ei leidnud. Aga vana kaev, mis asub üsna mu kodu lähistel, sai minu jaoks nüüd hoopis teise tähenduse. See on siinpoolne Rääma piir. Jah, aadressi järgi elan ma ju Tallinna mnt-l, aga meie majal on silt VANA-RÄÄMA ja minu aknad jäävad ka just Vana-Rääma tänavale, sestap armastan ma oma kodu aadressiks nimetada just selle tänava nime. Ja Rääma tänav jookseb paralleelselt Vana-Rääma tänavaga. Ehks siis Rääma või Vaeste Patuste Alev on mul siin ligidal.

 Ja Pärnu lastekodu, nujah, kurb teema. Kunagi, kui ma väike olin ja ühes Pärnumaa külakeses elasin, elasid millegipärast ühel suvel Rääma (Pärnu) lastekodu lapsed meie külas. Ma enam ei mäletagi miks, kas maja remonditi või juhtus midagi. Aga mina sõbrunesin nende lastega, viisin salaja kodust neile isegi saia ja vorsti, ning pannkooki ka, sest nad kurtsid, et kõhud on tühjad. Olen ise pärit paljulapselisest perest, meil oli kombeks näiteks kommid (ka pannkoogid) laste vahel ära jaotada, ma hoidsin enda omad alles ja viisin ka need lastekodulastele.

  Vaatamata kurvale teemakäsitlusele ja teemale üldse, on see raamat ka väga romantiline. Siin on kõike, ajakirjaniku katsumusi, armastust, valu, inimlikkust, petmist jne...Peategelane Andreas Wiik oleks tõesti nagu surmakutsar, kõik ta lähedased, kellega ta Pärnusse tagasi tulles suhtleb, surevad. Siin hargneb mitu armastuse- ja armatsemiselugu, aga ka "jälgi" 40 aasta eest toimunust. Valdavaks teemaks on küsimus miks lastekodu koliti Rääma pargis asetsevast mõisast Niidupargi ühiselamusse. Kes või mis on selle taga? Ajakirjanik Andreas tulebki seda teemat Pärnusse lahkama. Aga loe ise, mina soovitan väga. Aus ja väga hea raamat! Ootan juba mil saan "Piimaringi" käes hoida!

See on romaan Pärnust, linnast, mis keskmistelegi maailmakaartidele ei jäta täpikest, kuid sellele vaatamata on olnud peagi juba tuhat aastat sünni-, elu- või surmapaigaks loendamatutele inimestele – eestlastele, venelastele, sakslastele, juutidele. Samas on see lugu metafoorsest kodukülast või -linnast, mida võivad omaks pidada ka need, kes on Pärnust üksnes läbi sõitnud või pole sinna eales jõudnudki.

See on raamat lastekodust, Baltimaade vanimast Pärnu lastekodust, mis on andnud oma saja kuuekümne viie eksisteerimisaasta kestel peavarju tuhandetele lastele ja võimaldanud neil kasvada inimesteks. Samas on see raamat meis kõigist, kes me ju ühel või teisel viisil pärineme oma lapsepõlvekodust.



21. detsenber. 2018.a.
Vana-Rääma

Tänases Nelli Teatajas


 Möödunud laupäeval käisin Evald "Kotkasulg" Piirisilla raamatu esitlusel Pärnus ning kirjutasin sellest Nelli Teatajasse väikse nupu. Aga päkapikud on vist vallatud olnud, Evaldi nime esitähe kellegi kingikotti poetanud. Kui te leiate jõulukingituste hulgas ühe kadunud E tähe, siis palun tagastage see! Aitäh!
  Tegelikult vabandan Nelli Teataja toimetuse nimel, et selline apsakas juhtunud on. Vabandust! Vabandust!
Samas...kui Evald kirjutada ilma esinime esimese täheta, saab temast vald, just valla suurune (ja tegelikult kordi suuremgi) on Evaldi vägi, sestap vast saan toimetuse nimel paluda kergemat karistust?

  Muide, hakkasin selle E tähega mängima, no kui jätame sõnal "Ema" E tähe ära ja poetame kogemata ühe A juurde (no viimaseks täheks), saame sõna MAA, ja sellel sõnal, nagu Emalgi, on ka ülivõimas tähendus.
 Kui võtame emaililt E tähe eest, seostub jälle kõik maaga, kõik kolm sõna, mille näiteks tõin, seostuvad otseslt maaga. Paras maagia (jälle see sõna maagia seostub ka), eksole?
  Ma tean, ma tean, et olen paras tähenärija, aga õnneks mitte sõnasööja. Aga jah, tähti ma armastan krõmpsutada küll ;)

 Ega ma veel Evaldit rahule ei jäta, sest tema raamat ootab mind ju öökapil, lugemisjärjekorras. Aga järjekord aina kasavab, sest olen palju raamatuid jõulukingitusteks saanud. Linnukesed sidistasid, et neid on veel tulemas. Oi, kuidas kõik see mulle meeldib! Ja loomulikult blogin ma kõikidest loetud raamatutest!

 Kui ka sinul on mulle midagi öelda, arvates, et saaksin sinust põneva loo Nelli Teatajasse, Müstilistesse lugudesse, Saatus & Saladustesse või ka ajakirja Lemmik (lemmikloomade ajakiri), siis võta minuga ühendust juba täna.

 Täna tegime kirjanik Erika Salumäega otsuse, et sünnib ka TRIINULE kolmas osa, aga see on juba noorteromaan, ning kannab pealkirja TRIINU. Kui Erika oli 2. osa valmis kirjutanud, soovitasin juba mina tal kolmas veel kirjutada, nüüd soovitas veel üks Erika sõber, ja nüüd läheb tööks. Aga kuna see tuleb ilmselt kahest esimesest raamatust paksem, plaanime sünni sügisesse. Igal juhul suusõnaline diil sai täna Erikaga tehtud. Ja ühte ma ütlen, me mitte ei saa kohe alla tunni telefonis räägitud, sest juttu jätkuks kauemaks, kui kauaks! :)

 Ahjaa, mu romaan "Üksinda maailmas" läks ka trükki, selle sündi ennustan jaanuari keskel. 


 Hästi mõnusat jõuluaega!

Mõned fotojäädvustused ikka ka:
aitäh päkapikud Tiia Merily ja Arne!
aitäh päkapikk Aili!
Aitäh, päkapikk Aili!
täna ilmunud ajalehe Nelli Teataja kaaned


21. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

Kolmapäev, 19. detsember 2018

ELAJAS JA VIDEVIKUMADU - Ott Kilusk


 Peatselt jõuab raamatupoodidesse müügile Ott Kiluski luulekogumik "Elajas ja videvikumadu." Mina sain täna selle raamatu omanikuks ja selle eest tänan autorit - Ott Kiluskit! Aitäh!

 Kui sulle meeldib must huumor ja sa oskad lugeda ridade vahelt, siis on see just see raamat, mille sa lausa pead läbi lugema. Mina igatahes sain suure kõhutäie naerda. Päriselt. Väga lustakas raamat. Ja loomulikult meenusid mulle kirjandusõhtud, mida ma aastaid Pärnus korraldasin, kus bänd nimega "10 minutit hirmu" korduvalt üles astus ja rahvast naerutas. Sõnade autor, mida bänd esitleb, on Ott Kilusk. Bändis musitseerivad ka Jaanus Mehikas, Lauri Kink ja nüüd ka Kait Kallau.

"10 minutit hirmu" lugu "Ei sellel suvel.." saate kuulata ja vaadata SIIT!
Oi, ma ei või! :)

Näide:

EI SELLEL SUVEL TEINUD HEINA MA
ajamaagi rohimata jäi
jäin üht silmapaari leinama
teadagi - ta enam siin ei käi

välikäimlas istun valu rinnas
pühin perset ajalehega
ise mõtlen: miks tal meeldib linnas...
ja miks tal meeldib teise mehega

* * *

LÄBI INIMESTE MAJADE JA MUU
roomab sültjas videvikumadu
huulteta ja hammasteta suu
külvab kurbust aga lõikab kadu

mina seda videvikumadu
armastand ja vihand imetabast
olen - aga lõpuni ei adu
millal ükskord haaran tema sabast

* * *

See lähen eriliste raamatute riiulisse, kus mul on autogrammide- ja pühendustega raamatud.

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

ELAJAS JA VIDEVIKUMADU

Autor: OTT KILUSK
 1 Google +0  0 Share0
Ott Kiluski eelmise luulekogu ilmumisest on möödas juba 8 aastat. Kiluski luule toitub binaarsetest opositsioonidest, ühes tekstis võivad kokku saada ilus ja kole, õudne ja naljakas, siin- ja sealpoolsus. „Elajas ja videvikumadu“ on luulekogu, millel ei saa määratleda väga täpset vanuselist sihtrühma, vaid see sobib inimestele, kellele on omane sürreaalne maailmanägemine vürtsitatuna absurdi ja musta huumoriga.
Ott Kilusk on vabakutseline kirjanik, kellelt on varasemalt ilmunud kaks raamatut: luulekogu “Oktoobrikuine tuuker” ja romaan “Veidrikud ja võpatused”. Lisaks on ta kirjutanud mitmeid näidendeid ja dramatiseeringuid ning avaldanud erinevates väljaannetes kirjandusteoreetilisi artikleid.
Illustratsioonid on loonud Margus Bamberg, kes on 14 aastat Tallinnfilmi nukufilmi osakonnas animaatori ja dekoraatori ametit pidanud
ISBN 9789949888856
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 62 lk
Mõõt 200x140x60 (mm)
Illustreerija(d) MARGUS BAMBERG
Kirjastus GROTESK OÜ
Lisamise aeg: 18.12.2018  
15.35 14.58 €Varsti müügil



19. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma

Evald "Kotkasulg" Piirisild esitles raamatut


  15. detsembri päraslõunal esitles Pärnus, Rahva Raamatu kohvikus Piano oma raamatut "Kotkasule lend" šamaan Evald Piirisild. Raamatu panid kokku Evald Piirisild ja Evelin Kivimaa. Kotkasulg Evald võitis 2018. aastal "Eesti selgeltnägijate tuleproovi."

 Kohale oli tulnud rekordarv rahvast. Pianos ei olnud isegi enam püstiseisu kohta ning kõik ta raamatud müüdi läbi.

 Kõigest pikemalt kirjutan reedel (21.12) ilmuvas Nelli Teatajas. Aga Evelin Kivimaa kirjutas sellest esitlusest ka juba Õhtulehes ning Õhtulehte (Evelin Kivimaale) saatsin mina galerii tarvis fotod. Õhtulehe artiklit saad lugeda SIIT!

 Lisan siia kogu fotogalerii, aga pean vabandama, et osad fotod ei tulnud välja või on halva kvaliteediga. Siit saate vajadusel endale fotod laadida, aga kui te neid kasutate siis pange minu nimi alla. Vajutage fotole, siis läheb foto suureks ja laadige.

 Rohkem ma ei kommenteeri. Aga huvitavad üritused kuskohast olen osa võtnud, leiavad alati tee ka minu blogisse.

 Aitäh head Evelin ja Evald!

Fotogalerii:
koos Kotkasulega :)
armas Evelin kirjutas ka pühenduse
...
Eva ja Evald
...
Ülle ja Evald
...
rahvas koguneb ja otsib kohta
šamaanirännakule...
...
rahvas koguneb...
autorid
...
Reti kigib Evaldile mütsi
...
Evelin, Reti, Evald
Evelin, Evald, Eha
Kotkasulg ja Eha
Kotkasulg oma maalitud sulega
...
...
...
...
harjutused...
šamaan jagab juhtnööre
šamaanitrumm
...
Reti Toriella
armsad raamatuautorid Evelin ja Evald
Reti kingitus Evaldile
Reti ja Evald
päevakangelane külgprofiilis
üks vahva, jutukas poiss seal keskel
...
...
...
võidukäsi
Evaldi sugulased olid ka Viljandimaalt kohale tulnud
Evaldi ja Evelini pühendustega
ootab öökapil lugemisjärge...



18-19. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma