Küll on armas, kui saad vana-aasta viimased päevad veeta armastuses, ja seda otseses mõttes, sest kogu see Urve Tinnuri triloogia seda on. Sain loetud tema lasteraamatusarja (tegelt triloogia) kolmanda raamatu "Teine lisaaeg" ja mul on lausa kahju, et see loetud sai. Ausalt.
Kui palju me oleme piilunud enda sisse, et näha, tunda või tajuda, mida tähendab sõna (mitte ainult sõna, sest sellel on palju suurem tähendus) armastus? Leida see enas üles. Misasi üldse on armastus? Mõni väidab armastuse olevat seksuaaltõmme kahe inimese vahel. Kas see ikka on armastus? See on ehk vaid seksuaalne kirg? Armastus on midagi palju enamat, tunne, kui kaks südant on nii põimunud, et neid ei lahuta ka surm, neid ei lahuta ka tülid, mida ka kõige paremas peres ette tuleb, neid ei lahuta miski ega keski. Mul on ülimalt mõnus tunne, et tundsin armastuse ära ka selles raamatusarjas! Ausalt! Päriselt! Ja päriselt tean ma ka mis selle sõna taga peitub.
Urve, kallis, sa oled kirjutanud väga-väga armsa triloogia, aitäh! Ja ma soovitan seda lugeda kõigil, ka täiskasvanudtel, sest tänapäeval unustavad paljud "õnnelikuna elamise" ära, või lausa tõrjuvad seda. Pidevad tülid, vihkamised ja teiste inimeste elu elamised, nägemata enda vigu, selline on kahjuks suurel määral tänapäeva maailm. Aga nendel raamatutel on võime ravida inimhinge, panna elu üle järele mõtlema, tundma armastuse tunnet. Väga inimlikud raamatud. Olen täielikus vaimustuses. Ja Germo on ka, tema lausa mitmel korral tuli ja ütles; "emps, loe võluhaamrit!" ja ma lugesin, lugesin rõõmuga. Isegi lasteraamatud suudavad pisara (ja ka rõõmupisara) silmist välja rebida.
Jälle on möödunud 5 aastat. Reedikust on saanud 17 aastane noormees. (esimeses raamatus on Reedik 5 aastane, teises 12 aastane.) Ees on ootamas väga valus aeg - vanaema surm. Vanaema on minemas taevasse, vanaisa juurde. Korraga selgub, et tegelikult on vanaisal aeg edasi minna, sündida uude kehastusse, loovutades nii koha vanaemale. Aga õnneks võimaldab võluhaamer neil unemaailmas aega koos veeta. Küll on ilus lõpplahendus lool.
Aitäh, kallis Urve, et sa tead, mis on armastus ja jagad seda lugejaga!
Rahva Raamatu lehelt:
Raamat
TEINE LISAAEG
Tegemist on otsese
järjega raamatutele „Vanaisa võluhaamer” (2015) ja „Une viis nägu”
(2017). Reedikust on sirgunud seitsmeteistaastane noormees, kellel
esimest korda elus tuleb silmitsi seista lähedase inimese haiguse ja
peatse lahkumisega.
Vanaisalt kümme aastat tagasi päranduseks saadud võluhaamer on juba
põdur ja kulunud, ent siiski veel töökorras. Seekord otsustavad vanaisa
ja Reedik kaasata oma pöörastesse unenäoseiklustesse ka vanaema, et
täita tema viis suurt eluunistust. Kätte jõuab taaskordne ja sedapuhku
viimane lisaaeg...
| ISBN | 9789949984992 | |||
|---|---|---|---|---|
| Ilmumisaasta | 2018 | |||
| Keel | eestikeelne | |||
| Formaat | Pehmekaaneline | |||
| Lehekülgi | 86 lk | |||
| Mõõt | 210x148x6 (mm) | |||
| Illustreerija(d) | HELVE HUTTUNEN | |||
| Kirjastus | CANOPUS | |||
| Lisamise aeg: | 07.06.2018 |
Kaupluses püsikliendile:
11.78 €
Kaupluses:
12.40 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: kolmapäev 02.01
|
30. detsember. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar