Jaansoni rada 398. päev

Täna tegi Urmas meile juba kell 9.00 äratust, sest meid ootas teekond koduvalda. 4 raamatut leidsid täna uue omaniku ning peale Koongat suundusime Mihklisse kalli Emale küünalt süütama, loomulikult ka vanaemale ja vanavanaisale. Siis kulgesime läbi Lõpe koju. Armsad kodukandirajad. Ja siis tuli plaan rajale minna, kuigi ma ei saa enam liikudes ka sooja, nii põikasime vahepeal Eve juurde kohvi jooma, sest isegi Germo kurtis, et nina külmetab. Kokku liikusime 6,8 km ja 11 100 sammu. Üritasime lagedat välja vältida, seal oli ikka väga kõle ja nõeluv tuul. Mihklis oli ka niivõrd külm, et mu sõrmed olid ka linna tagasi jõudes nagu jääpurikad. Armas oli teid kõiki kohata: Reet, Riina, Aili, Kerli, Kevin, Eve, Maris jt ... Nüüd ootan millal toad soojaks lähevad ning supikondid juba keevad puupliidil. Ahjaa, Anu, aitäh, Germo on nii õnnelik selle grilli üle! :) Oleme terved ja ikka liigume, trotsides külma ja kõledust! 28. oktoober 2023. Vana-Rääma

Mihklis

Täna käisime Mihklis. Tegelikult plaanisime juba eile minna, aga kuna siis toimus kuulus Mihkli laat ning sinna meil sellel aastal plaanis minna ei olnud, lükkasime mineku tänase peale. Vähemalt paar korda aastas üritan ikka kalli Ema kalmul käia ja tema surma- ning sünniaastapäev jooksevad ühte aega ehk siis 12. juulil sain kalli Ema surmast 3 aastat ning 13. juulil oli tal 87. sünniaastapäev, saigi rihitud just selle nädala lõpp Mihklisse minemkuks. Ja ka kalli klassivenna Tarmo Lillepa haual käisin ära ning viisin küünla. Vanaema ja vanavanaisa on ka maetud sinna, ka nende haual käisime ja kalli Ema haual alles üks küünal põles, koristasin põlenud küünalde topsid ja süütasin ka enda poolt. Ja see paekivist aed, seda ju ei saanud jäädvaustamata jätta .... ja see kuldkollane viljapõld ... ja Mihkli kirik ning abihooned ja Hirmus Antsu mälestumärk ja ... Ühesõnaga oli kosutav hingata endasse kodukandi õhku. Ja nüüd on olemine veel rahulikum. Sai kalli Emaga jagatud oma eluolu ja ma tean, et ta on seal üleval rahul. Olen siiralt õnnelik, et mul on olemas koht, kus oma kalleid sugulasi mälestamas käia. Las ma olla vanamoodne, aga mina pooldan kirstumatust, nagu oli ka mu kalli Ema sooviks, mille meie, tema lapsed täide viisime. Rahu, tervist ja armastust! 17. juuli. 2022.a. Vana-Rääma

Mihklis ja Tarval

Täna käisime kalli Ema ja vanaema ning vanavanaisa haudadel. Süütasime küünlad. Tagasi tulles põikasime Tarvalt läbi, kuhu poolvend endale korteri ostis. Südamlik reis. Aitäh, kallis, et selle meile võimaldasid! 16.detsember.2020.a. Vana-Rääma

KAS TUNNED KUIDAS ... . Kas tunned kuidas lõhnab ristikhein ja kuidas itkeb raagus puu paepinnal? Kuis viljaväljal kõnnib sügislein ... Kas armastust Sa tunned oma rinnal? . Me kodumaa on kallis, maa on püha, nii puutumatu tundub uduloor Sa kuula talve hakul puude müha! See kostub nagu laulaks inglikoor . Kui Sa vaid tahad kuulda, tahad näha näed viljapõllult memme tulemas ja märkad kuidas põlislaane taha ta lahkub nagu oleks minemas ... . Kas tunned kuidas lõhnab rukkiväli? Näed vanataati kaevust toomas vett? Kuis rahvarõivas saabuvad lell, käli ja vanamemm kel õlgadel suurrätt ... . 16.detsember. 2020.a. Vana-Rääma

Väike turnee

Tuhu vaatetornis

 Juulikuu on alati nii kirev, äärmusest äärmusesse. Nii ei ole mahti isegi blogida olnud, kuigi oma blogisse ehk elulooraamatusse jäädvustan tähtsamad sündmused ja hetked. Püüan need nüüd siia kokku koondada.

 11. juulil toimus Pärnus traditsiooniline Rääma Rahva Oma Päev, mida ilma väga ei soosinud, aga minu jaoks läks päev igas mõttes korda, umbes 50 inimest külastas mu kodu. Jah, ma avasin koduuksed, sest see meeletu raju, mille ilmataat kohale tõi, ei lubanud õues oma väeehteid ja raamatuid müüa. Aitäh teile kõigile, vapustavalt vahva rahvas käis külas! Kohtumiseni järgmisel aastal! Järgmisel aastal toimub juba 5. Rääma Rahva Oma Päev, mina olen seni vaid kahest osa võtnud. Kummardus korraldajatele!

 Jah, nagu alguses mainisin, on juuli väga kirev, emotsioone jagub igat sorti. Paraku ka kurbi. 12. juuli õhtul sai kalli Ema surmast 1 aasta ja 13. juulil oli tema 85. sünniaastapäev, samal päeval ka minul ja mu kahel õel nimepäev. Mina noil päevil kahjuks Mihklisse sõita ei saanud, toibusin 11. juulil saadud laksust, no avastasin, et olen herilaste vastu allergiline ja kiirabi kiire tegutsemine (tegelt kiirabi tuli alles 4 tundi peale nõelamist, ma ei saanud aru mis minuga toimus) päästis mind. 6 korda sain selga nõelata, läksin näost paiste, keha oli laiguline ja käed sügelesid tohutult. Võtsin 3 päeva allergiarohtu ja taastun siin.
 15. juulil oli üks armas tähtpäev, 15. aastat! Armastan!

 17. juulil sai kalli Ema matmisest 1 aasta. Ja täna on kallil õepojal 1 pulmaaastapäev. Palju õnne, kallid Egon ja Ingrit!

 Eilne päev viis mind kokku põnevate inimestega, oli  armas tutvumine Aitäh Kaja ja Vuokko! Väekat ehete kandmist sulle ja su abikaasale, armas Kaja!

 Eile jõudsime ka kalli Ema hauale Mihklisse ja nagu ikka, jäädvustan ma koos Emaga alati foto, traditsiooniliselt. Armastan!

 Edasi kulgesime Tuhu matkarajale, mis kujunes üheks imeliseks hingekosutuseks. Ühe muraka pistsin ka põske, need on peagi valmimas. Ja tornist üritasime Lõpe külale pilku heita, no umbkaudu teadsime kuhu Lõpe jäi, aga näha ei olnud.

 Ja õhtu kujunes imeliseks, kalli mehe ja tema sõbraga tema koduaias Alaksandi Pubist kostuva Köömese kontserti nautides, ilustulestikku vaadates ja Vallikäärust kostuvat suvepidu kuulates. Pärnu suvi on üle kõige! :)

 Olge teie ka õnnelikud ja rõõmsad!

...

seal taga on Lõpe

Germo vaatetornis

vaatetornis

Germo

murakas

...

kidurad raba männid

...

...

...

Tuhu vaatetorn

meie suguvõsa (Tambergite hauaplats) ja kallis Ema

vanaema ...

vanavanaisa ja vanaema

kalli Emaga

kalli Emaga

19. juuli. 2020.a.
Vana-Rääma